TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi AA vastu laenulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 14.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3515,30 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu, registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja) AA (isikukood xxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.05.2024 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 29.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA (kostja) vastu 3861,02 € ja viivise nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 13.11.2023 maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 15.12.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1746,16 €, intressi 239,87 €, haldustasu 11,60 €, sissenõudmiskulu 50 €, sissenõutavaks muutunud viivise 1120,18 € ja põhivõla summalt viivise alates 14.11.2023 määraga 19,9% aastas.
2.1.Hageja tõi esile, et sõlmis kostjaga 21.06.2018 tarbijakrediidilepingu (edaspidi: leping), mille alusel sai kostja laenu 6000 €, millele lisandus lepingutasu 300 €. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel.
2.2.Lepingu krediidi kulukuse määr on 25,22%. Selle arvutamisel võeti arvesse krediidisumma 6000 €, intressimäär 19,9%, krediidi tagastamise lõpptähtpäev 10.06.2023, osamaksete arv 60, maksete 10. kuupäev, laenulepingu sõlmimise tasu 300 €, igakuine lepingu haldustasu 2,90 €.
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja talle 08.08.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja kuni 22.08.2020 võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga täiendava tähtaja jooksul ja hageja ütles lepingu 23.08.2020 üles.
2.4.Kostja tasus hagejale lepingu kehtivuse ajal 1632,26 € ja pärast lepingu ülesütlemist 2921,58 €. Kostja on võlg alates 23. osamaksest 10.05.2020 kuni 26. osamakseni 10.08.2020. Põhivõlg on 1746,16 € (= 6300 – 1632,26 – 2921,58). Hiljem täpsustas hageja, et lepingu ajal tasutud summa on 3803,39 €.
2.5.Hageja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, tehes kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks ega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid sissetulekust väiksemad. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa hagejale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kostja keskmine sissetulek oli igakuiselt 777 €. Peale laenutaotluse heakskiitmist olid kostja kohustused 465,71 € kuus. Seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 311,29 € (= 777 – 465,71), mis tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 59,94%. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
2.6.Vastavalt lepingule on intressimäär 19,9% aastas ja 0,055% päevas. Kostjal on intressi võlg alates 24. osamaksest 10.06.2020 kuni 26. osamakseni 10.08.2020, kokku 223,25 € (= 75,93 + 74,42 + 72,90).
2.7.Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on 2,90 € kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 23.08.2020 oli kostjal tasumata 10.05.2020 - 10.08.2020 osamaksete laenuhaldustasud kokku 11,60 € (= 4 × 2,90).
2.8.Lepingu eritingimustes lepiti kokku viivise määras 19,9% Lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 1120,18 €.
2.9.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 €.
3.Kostja esitas vastuse, milles ei olnud nõus nõutud summaga, sest ta on võla osaliselt tasunud. Ta märkis, et nõue peab olema seaduslik. 2 (5)
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis hagi 14.05.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1) ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 637 lg 21).
4.1.Maakohus tuvastas, et hageja andis kostjale laenu 6300 € ning kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma sellelt arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele (VÕS § 402).
4.2.Maakohus kontrollis VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg-te 2, 6 ja 13 alusel, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja laenutaotlusest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema ülalpeetavate arvu, majapidamiskulude jmt kohta. Samuti ei analüüsinud hageja kostja esitatud konto väljavõtet. Nii nähtub konto väljavõttest, et kostjal kulus märtsis 2018 meelelahutusele 92 €, aprillis 449,50 €. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks seda kulu arvesse võtnud. Järelikult on väär hageja tehe, mille järgi kostjale jäi pärast olemasolevate kohustuste täitmist reservi 311,29 €. Kostja pangakonto väljavõte pidanuks tekitama mõistlikus krediidiandjas kahtluse, et kostja finantskäitumine on hooletu. Maksehäireregistri väljavõttest ei piisa järeldamaks, et kostja oli krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt ei teinud hageja piisavaid pingutusi, et kostja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata.
4.3.Hageja saab nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist (VÕS § 4034 lg 7). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2018 laenulepingute sõlmimisest on 0%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kostja tegi tagasimakseid kokku 6724,97 € (lepingu kehtivuse ajal 3803,39 € ja pärast lepingu lõppemist 2921,58 €). Kostja tasus 424,97 € rohkem (= 6724,97 – 6300), kui hageja oli õigustatud saama.
4.4.VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani. Seetõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kuivõrd hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid ei koostanud kostjale uut maksegraafikut, ei saanud kostja maksetega viivitusse sattuda. Seega on hageja viivisenõue alusetu. Samuti ei ole põhjendatud sissenõudmiskulu ja laenuhaldustasu väljamõistmine kostjalt, sest kostjale ei esitatud uut tagasimaksete arvestust ja ta ei ole viivitusse sattunud.
4.5.Hageja nõudis maksekäsu kiirmenetluses kostjalt 4359,38 € maksmist (sh põhinõue 3861,02 €). Hagiavalduses on põhinõue 1880,65 € ja viivis 166,94 €. Nii üritas hageja maksekäsu kiirmenetluses rikastuda kostja arvel 4359,38 € ulatuses.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Hageja leiab jätkuvalt, et ta ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel arvestati kostja sissetuleku ja kohustustega ning statistikapõhise arvestusliku elatusmiinimumiga, mis 2018. a oli 215,44 €. Järelikult oli kuumakse kostjale jõukohane. VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab seegi, et kostja täitis lepingut kaks aastat. Samuti märkis kostja vastuses hagile, et makseraskused tekkisid tal pärast lepingu sõlmimist.
5.2.Maakohus leidis vääralt, et krediidivõimelisuse hindamisel oleks tulnud arvestada kostja kulutustega meelelahutusele. Tegemist on igapäevakuludega, mille osas saab kostja ise valida, kas ja millele ta raha kulutab. Lisaks nähtub kostja kontoväljavõttest, et meelelahutusele on raha kulunud ainult märtsis ja aprillis 2018, ülejäänud kuudel sellist kulutust ei ole. Kostja konto väljavõttest nähtub ka, et kostja on teise laenuandja ees korrektselt oma kohustusi täitnud. 3 (5)
5.3.Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on põhinõude summa erinev, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati võlatunnistuse alusel. Kostja laekumisi arvestati võlatunnistuse alusel erinevalt kui hagimenetluses. Hagimenetluses on hageja arvestanud kõik kostja laekumised kostjale kasulikumal moel, st põhiosa katteks.
6.Kostja kaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu sõlmimise, tingimuste ja täitmise kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034, direktiivi 2008/48 art 8) tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisu krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Viidatud põhimõtte eesmärk on tagada, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt varem kehtinud VÕS § 4032 ja KAS § 83 lg 3 kohta nt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21; samuti nt EKo 05.03.2020, C-679/18, p 21). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35).
9.2.Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35). Seetõttu ei saa hageja edukalt tugineda väitele, et kostja kuludena tuli arvestada ainult statistikapõhise arvestusliku elatusmiinimumiga. Lisaks ei sõltu kõnealused eesmärgid konkreetse tarbija olukorrast ega käitumisest, mistõttu ei saavutata neid ainuüksi krediidilepingu täieliku täitmisega. Igasugune muu tõlgendus viib selleni, et soositakse krediidiandjale direktiivi 2008/48 art-ga 8 (ja seega ka VÕS §-ga 4034) pandud kohustuse täitmata jätmist, mis võib võtta neilt sätetelt soovitava toime (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 36; sisuliselt samal seisukohal ka nt TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p-d 16 ja 17).
9.3.Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, võttes arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, sissetuleku, teised varalised kohustused ja varasemate maksekohustuste täitmise (VÕS § 4034 lg 2 ls-d 1 ja 2). Nende kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma mh KAVS § 49 lg 1 p-dest 1–7 (VÕS § 4034 lg 2 ls 3). Sellest loetelust on praegu asjakohased eelkõige kohustused hinnata regulaarseid majapidamiskulusid kogumis (p 4) ja krediidiandjale teadaolevaid muid olulisi fakte, mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (p 6).
9.4.Ringkonnakohtu hinnangul tähendab tarbija teadaolevate kulude kogumis hindamine ja muude oluliste faktide arvesse võtmine käesoleva juhtumi asjaoludel koostoimes seda, et hageja pidi kostja krediidivõime hindamisel lähtuma mh sellest, et kostjal kulus 2018. a märtsis meelelahutusele 92 € ja aprillis 449,50 €. Meelelahutusele korduvalt tehtud kulutused võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingukohaselt tagasi maksta. Maakohus on nimetatud asjaolu tähelepanuta jätmist hagejale õigesti ette heitnud. Järelikult on õige ka maakohtu hinnang, et 4 (5)
hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tegi maakohus omakorda õige järelduse, et kostja võlgnes hagejale ainult laenu põhiosa, mis maakohtu tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludel on tagasi makstud.
9.5.Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust maakohtu kriitika hageja käitumisele, et ta esitas erinevad nõuded maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses. Sel põhjusel pole vaja sisuliselt käsitleda kaebuse väiteid hageja menetluslike motiivide kohta.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kostjal kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.