Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-139885 Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 3 498,80 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx) Kostja: AA (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 29.09.2023. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse, milles märkis, et avaldaja ja võlgnik sõlmisid võlatunnistuse nr 271577. Nimetatud
võlatunnistuse kohaselt kohustus võlgnik tasuma võlgnevuse vastavalt kokkuleppes toodud tingimustele. Võlgnik ei ole täitnud kokkulepet kohaselt. Võlatunnistuse kohaselt on avaldajal õigus nõuda viivist 0,065% päevas. Hageja nõudis kostjalt 4359,38 EUR tasumist (sh põhinõue 3861,02 EUR).
2.Kohtule 13.11.2023. a esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 21.06.2018 tarbijakrediidilepingu nr. 703393389, mille alusel sai kostja laenu (Lisa 1). Lepingu põhitingimuste punktis „Kliendi Õigused ja kohustused“ on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub käesolevale laenulepingule lisatud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali laenulepingute üldtingimustega ning teab, et need on laenulepingu lahutamatuks osaks. Samuti kinnitab Klient, et on enne laenulepingu sõlmimist saanud informatsiooni laenule kohaldatava intressimäära ja muude laenutingimuste, sh lepingueelse teabe kohta (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel) ning temale on tutvustatud võimalust võtta ühendust Pangaga telefoni või e-kirja teel mistahes laenulepinguga seonduvate küsimuste korral. Klient kohustub tasuma TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile käesolevas laenulepingus toodud laenusumma koos intressi ja muude tasudega vastavalt käesolevale laenulepingule ning laenulepingu üldtingimustele. Samuti kinnitas kostja, et tema poolt lepingu sõlmimisele eelnevalt esitatud andmed on tõesed ja täielikud.
3.VÕS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et krediidiandja on kohustatud avaldama tarbijale kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. See ei tohiks olla krediidiandjale liiga koormav, kuna ta ei pea näitama krediidi kulukuse määra arvutamise lahenduskäiku ega krediidi kulukuse määra valemi kasutamist, vaid seda, missuguseid talle teadaolevaid andmeid ja §-st 4061 tulenevaid täiendavaid eeldusi krediidi kulukuse määra arvutamiseks on kasutatud.
4.Lepingu krediidi kulukuse määraks on 25,22% (Lisa 1 lk 3). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 6000 eurot, intressimäär 19,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.06.2023, osamaksete arv 60, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 300 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21.
5.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kooskõlas VÕS § 416 lg-le 1 ja Lepingu üldtingimuste punktiga 5.5.2: Pangal on õigus Leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul, kui Klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva Osamaksega ja Pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral Lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Nimetatud teadet käsitlevad pooled ka pakkumisena kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste pidamiseks. Lepingu üldtingimuste punktis 8.1. on märgitud: Lepingu alusel teisele poolele edastatavad teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tahteavaldust sisaldavad teated peavad olema kirjalikus vormis või edastatud digitaalselt allkirjastatuna. ning punktis 8.2.:
Teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu; kui teade on saadetud postiga Eritingimustes näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; kui teade on saadetud poole Eritingimustes näidatud e-posti aadressil saatmisele järgneval tööpäeval. Vajadusel võib pank edastada teateid tähitud kirjaga postiasutuse kaudu.
6.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 8.08.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 2), milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.08.2020 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.05.2023, 10.06.2020, 10.07.2020, 10.08.2020. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.08.2020 lepingu üles (Lisa 3).
7.Hageja esitas 29.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-23-139885), mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja mis anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisist. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.
9.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt.
10.Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 4034 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks.
11.Hageja esitab tõendina laenutaotluse (Lisa 4), Pensioniregistri väljavõtte (Lisa 5), kostja konto väljavõtte (Lisa 6). Keskmine sissetulek oli igakuiselt 777,00 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 465,71 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 311,29 eurot (777,00-465,71) ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 59,94% (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (Lisa 8). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
12.Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt hageja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt
nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht – Lisa 1).
13.Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
14.Laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 6000,00 eurot (Lisa 1), millele lisandus lepingutasu summas 300,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel (Lisa 1 lk 7). Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale lepingu kestvuse ajal summas 1632,26 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist summas 2921,58 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 23. osamaksest, s.o 10.05.2020 a kuni 26 osamakseni so 10.08.2020 a. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1746,16 eurot (6300,00-1632,26-2921,58).
15.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu üldtingimuste punktis 3.3. on märgitud: ''Intressi arvestatakse Laenusumma Kliendile välja maksmise päevast kuni Maksegraafikus kajastatud viimase Osamakse päevani. Juhul, kui viimase Osamakse päeval ei ole kõik Lepingu alusel Kliendi poolt tasutavad summad nõuetekohaselt tasutud, kohaldub sellistele summadele Eritingimustes sätestatud Viivitusintress iga viivitatud päeva eest, kuni kõigi Lepingu alusel Kliendi poolt tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumiseni.'' Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokku lepitud kokku intressimäärale 19,90% aastas ja 0,055% päevas (Lisa 1). Kostjal on intressi võlgnevus alates 24. osamaksest 10.06.2020 kuni 26. osamakseni, s.o 10.08.2020, kokku summas 223,25 eurot (75,93+74,42+72,90). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 223,25 eurot.
16.Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus (Lisa 1, lk 3 ja 7). Lepingu ülesütlemise seisuga so 23.08.2020.a. oli kostjal tasumata 10.05.2020 - 10.08.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 11,60 eurot (4 x 2,90). Kostja laenuhaldustasu tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 11,60 eurot.
17.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1746,16 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 23.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.11.2023 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 19,9% (Lisa 1). Hageja nõuab viivist summas 1120,18 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 9). Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1120,18 eurot.
18.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1746,16 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 14.11.2023 lepingujärgses viivise määraga 19,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1746,16 eurot x 19,9% = 347,49 eurot.
19.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasulised kirjad (Lisa 10). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7 (Lisa 1). Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50,00 eurot.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja põhivõlgnevus 1746,16 eurot, intress 239,87 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1120,18 eurot; Mõista kostjalt AA hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates 14.11.2023 kuni põhinõude summas 1746,16 eurot täitmiseni 19,9% aastas; Mõista kostjalt AA hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 455,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot; Mõista kostjalt AA väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus
21.Ma ei ole nõus nõudega kuna aastaid tagasi sai võetud laen tf bangas,tekkis makse raskus siis nõudis Julianus minult sisse tf banga nõude olen juba aastaid tasunud Julianusele aga nõue vähemaks ei lähe. Olen nõus välja maksma seaduse järgi. Kohtu põhjendused
22.Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
23.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
24.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata tarbijakrediidilepingus nr 703393389 kokkulepitud põhikohustuse eest 1 746,16 eurot, intressid 223,25 eurot ja viivised summas 1 120,18 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot.
25.Hageja väitel oli kostja viivituses nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja saatis 08.08.2020. a kostjale meeldetuletuse koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Pärast meeldetuletuste ja hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ei likvideerinud, mistõttu loeti leping üles öelduks 23.08.2020.
26.Laenulepingu alusel sai kostja laenu 6 000 eurot, millele lisandus lepingutasu 300 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja hagejale 3 803,39 eurot, pärast lepingu ülesütlemist 2 921,58 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on hageja väitel 1 746,16 eurot (6 300 – 1 632,26 – 2 921,58). Samuti nõuab hageja kostjalt intressi 223,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 1 120,18 eurot.
27.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Hageja on andnud kostjale laenu kogusummas 6 300 eurot ning kostja oli kohustatud tagastama laenu ja sellelt arvestatud intressi lepingus kokkulepitud tingimustel.
28.Kostja ei ole käesoleval juhul otsesõnu väitnud, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas laenuandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
29.Puudub vaidlus selles, et vaidlusalune tarbijakrediidileping sõlmiti 21.06.2018. Sõlmitud lepingu ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 403 4 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma
(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
31.Kostja laenutaotlusest ei nähtu kohtule, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema ülalpeetavate arvu, majapidamiskulude jmt kohta. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasja nr 22113098 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
32.Käesoleval juhul on laenuandja kostjalt küll konto väljavõtet küsinud, kuid jätnud selle kohtu hinnangul analüüsimata. Konto väljavõte lk 15 ja 16 nähtub, et kostjal kulus 2018. a märtsis meelelahutusele 92 eurot, aprillikuus aga 449,50 eurot. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et krediidiandja oleks eelnimetatud kulu arvesse võtnud. Eeltoodust tulenevalt on väär hageja aritmeetiline tehe, mille järgi kostjale jäi pärast olemasolevate kohustuste täitmist raha reservi 311,29 eurot. Kostja pangakonto väljavõte pidanuks tekitama mõistlikus krediidiandjas kahtluse, et kostja finantskäitumine on hooletu. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud
maksehäireregistri väljavõttest (lisa 8) ei piisa järeldamaks, et kostja oli 21.06.2018. a lepingu sõlmimisel krediidivõimeline.
33.Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt hageja seisukohaga, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja teinud piisavaid pingutusi, et taotleja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata. Ka kogutud andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 403 4 lõige 6). Hageja on hagiavalduse p-s 1.6. viidanud nagu oleks kostja laenu taotlemisel esitanud hagejale ebaõigeid andmeid. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et hageja selline väide on paljasõnaline. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt küsinud. Kostja on korrektselt märkinud enda aastase sissetuleku, samuti olemasoleva kohustuse 10 000 eurot. Kostja tarbimisharjumused nähtuvad konto väljavõttelt, kuid selle analüüsimata jätmise tõttu jõudis hageja väärale järeldusele nagu oleks kostja sissetulekute/kohustuste suhtarv 59,94% (lisa 8).
34.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 2-21-13098, p 24). Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
35.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2018 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 21.06.2018. a sõlmitud lepingule kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas 223,25 eurot rahuldamata.
36.VÕS § 4034 lg 7 3 lause järgi krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei esitanud nõude ümberarvestust. Hageja möönab 04.04.2024. a menetlusdokumendis, et hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab lugeda hageja nõude täidetuks.
37.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-21710 31.01.2018. a tehtud otsuses asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist.
38.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Vaidlus puudub, et kostja sai laenu summas 6 300 eurot ning tegi lepingu täitmiseks tagasimakseid kogusummas 6 724,97 eurot (lepingu kehtivuse ajal 3 803,39 eurot ja pärast lepingu lõppemist 2 921,58 eurot).
39.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et tarbijakrediidileping on lõppenud 22.08.2020. a. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid kokku summas 6 724,97 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 424,97 eurot rohkem (6 724,97-6 300) kui laenuandja oleks õigustatud saama. Kostjal oleks õigus enamtasutud summad VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi nõuda.
40.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.11.2023 määraga 19,9%. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut maksegraafikut koostatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata.
41.Hageja on esitanud kostja vastu ka võlgnevuse sissenõudmiskulu nõude summas 50 eurot ja laenuhaldustasu nõude 11,60 eurot. Kuivõrd laenuandja kostjale uut tagasimaksete arvestust ei ole esitanud, kostja ei ole viivitusse sattunud, ei ole hageja nõue 50 euro väljamõistmiseks ning laenuhaldustasu väljamõistmiseks ka õiguslikult põhjendatud.
42.Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude summas 4359,38 EUR (sh põhinõue 3861,02 EUR). Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10
märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 32-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. TsMS § 481 lg-t 21 järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Hagiavalduses on põhinõue 1 880,65 eurot ja viivised 166,94 eurot. Kohtu hinnangul on hageja üritanud käesoleval juhul maksekäsu kiirmenetluses rikastuda tarbija arvel 4359,38 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud riigilõivu 35 eurot rohkem. TsMS § 150 lg 4 alusel kohus tagastab enammakstud riigilõivu menetlusosalise taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.