2.Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ kasuks.
3.Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 153 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ nõuded R.B.ilt intressivõlgnevuse ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 74,73% ulatuses Omega Invest OÜ ning 25,27% ulatuses R.B.i kanda.
6.Välja mõista R.B.ilt menetluskulu 291,87 eurot Omega Invest OÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.B.il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse
normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 18.08.2021 järelmaksulepingu nr 9013788, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 1 126 eurot televiisori Samsung ostu finantseerimiseks müüjalt, Hobby Hall Group OÜ-lt. Laenu intressiks lepiti kokku 25% aastas ja tagasimakse tähtajaks 12 kuud (so kuni 10.08.2022). Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg summas 429,67 eurot ja intressivõlg summas 39,48 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 0,065% päevas kokku summas 121,32 eurot. Laenuandja loovutas 23.08.2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 429,67 eurot, intressivõlgnevuse 39,48 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 43,99 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 121,32 eurot ning täiendava viivise 0,065% põhivõlalt päevas alates 09.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.10.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et hageja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 18.08.2021 järelmaksulepingu nr 9013788, mille alusel finantseeris TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjal ostu (Samsung teler) sooritamist Hobby Hall GROUP OÜ-st 1 126 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama osamaksetena 12 kuu jooksul, maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 25% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,11% aastas (leping dtl 9).
5.TF Bank AB järelmaksu üldtingimuste p 1.1 kohaselt annab pank lepingu alusel kliendile lepingus sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti ning klient kohustub selle pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Leping moodustab kauba omandamiseks sõlmitud müügilepinguga seotud lepingu (dtl 64). Krediit väljastatakse kliendile järelmaksulepingu sõlmimise päeval üle kandmisega kauba või teenuse müüjale. Müüjale makse tegemisega loetakse krediit kliendile kättesaadavaks tehtuks (dtl 13). VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. Nõude loovutamise teatisest (dtl 15) nähtuvalt on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 23.08.2022.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 18.08.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 53,11% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 18.08.2021 hinnati kostja krediidivõimekust lähtudes kostja esitatud andmetest, pensioniregistri andmetest ja maksehäireregistritest. Pensioniregistri päringu põhjal tuvastati, et kostja sissetulek on 1 500 eurot kuus. Maksehäireregistrite päringute vastuse (dtl 18) kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja laenutaotluse (dtl 60) kohaselt olid kostja igakuised kohustused 200 eurot kuus.
13.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kontrollinud, millised on kostja juba olemasolevad kohustused ning igakuised regulaarsed väljaminekud nn majapidamiskuludele. Majanduslikku seisundit ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ainult sissetulekute alusel. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Puutuvalt sissetulekusse on hageja välja toonud, et esitatud andmete kontrollimiseks tehti päring ka pensioniregistrisse, kuid pensioniregistri tõendit kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist küsitud ka kostja konto väljavõtet. Ainuüksi asjaolu, et 18.08.2021 seisuga kehtivaid maksehäireid ei nähtunud, ei võimaldanud kontrollida taotluses esitatud andmeid olemasolevate kohustuste ulatuse kohta.
14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.08.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul, isegi kui kostja esitas ebaõigeid andmeid oma töötasu kohta ning jättis kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, ei saanuks nimetatu tingida krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt, kui krediidiandja esitatud andmeid ei kontrollinud ning otsustas lepingu vaatamata andmete kontrollimata jätmisele siiski sõlmida. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
16.Kohus andis hagejale 21.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. Hageja tagasimakseid ümber ei arvestanud, kuid esitas laekumiste väljavõtte (dtl 67), millest nähtuvalt on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 973 eurot.
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
18.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Leping lõppes tähtaja saabumisega 11.08.2022 ning kostja õigus krediidi kasutamiseks on lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
põhinõudena tagastamata krediidisumma 153 eurot(1 126 - 973). Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Kuna hageja ümberarvestust ei esitanud, on viivis võimalik välja mõista üksnes perioodi eest alates 11.08.2022. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ning mõistab välja viivise põhinõudelt 153 eurot perioodi 11.08.2022-08.08.2023 eest summas 14,72 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
21.Kohus mõistab välja viivise alates 09.08.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
22.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 43,99 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 736,40 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 186,08 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 74,73% ning kostja kanda 25,27% menetluskuludest.
24.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 155 eurot, mis koosneb riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 980 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamisel tasutud 175 eurot riigilõivu.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - hagi koostamine 5 tundi;
- 25.08.2023 kohtunõude täitmine, hagi täpsustus 0,5 tundi; - 04.03.2024 kohtunõude täitmine 1 tund; - menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.
26.Kohtu hinnangul on kõik märgitud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 140 eurot tund. Kohus leiab, et tasu 140 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist vandeadvokaadist esindaja poolt osutatava õigusteenuse hinda.
27.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
28.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 291,87 eurot (1 155 x 25,27%).
29.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.