Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) on õigus esitada apellatsioonkaebust otsuse resolutsiooni punktis 4 sätestatu peale ülalviidatud korras ja tähtajal.

HAGEJA NÕUE, ASJAOLUD

Hageja ja kostja sõlmisid 29.08.2022 2-toalise korteriomandi Xxx kasutamiseks üürilepingu (lisa 1). Kostja ütles 30.01.2023 telefoni teel ilma etteteatamise tähtaega järgimata lepingu üles 31.01.2023. Sellega rikkus üürnik nii seadusest (VÕS 312 lg 1) kui ka lepingust (üürilepingu punkt 6.2) tulevat kohustust. Hagejal tekkis lepingu ülesütlemise vorminõuete ja etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu kahju 1650 euro (nelja kuu üüri summa). Hagejal oli ootus saada järgnevad kolm kuud üüri kostjalt, lisaks jättis kostja maksmata viimase kuu üüri. Nii on kahju 4 kuu üüri ulatuses, sest üürnik jättis maksmata viimase kuu üüri. Kostjal on ka muu võlg. Kostja ei ole alates 01.09.2022 üürilepingu p-s 3.2 märgitud üüri 550 tasumise kohustust korrektselt täitnud. Kostja pidi tasumata perioodi septembri (2022.a.) - jaanuari (2023.a.) eest kokku üüri 2750 eurot ja samade kuude eest kõrvalkulusid kokki 2037,33 eurot, mis teeb 4787,33 eurot. Kostja tasus selle perioodi eest kõrvalkulusid ja üüri kokku 3200 eurot. Võlg on 1587,22 eurot. Kostjal on üürilepingust p-st 3.2 tulenev võlg 1587,33 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist üürilepingu p 3.7 järgi 0,06% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivis on 11.05.2023 seisuga 142,92 eurot. Võla ja viivise arvestus on järgmine. Kommunaalid September Oktoober November Detsember Jaanuar Kokku

250,56 531,39 393,34 412,73 449,31 2037,33

Kohustus Sissenõutav Viivis 0,06% Laekunud Võlgnevus kokku alates 11.05.2023

800,56 15.10.2022 550 -250,56 31,42 550 1081,39 15.11.2022 800 -281,39 30,05

943,34 15.12.2022 550 -393,34 34,93

962,73 15.01.2023 300 -662,73 46,52

999,31 15.02.2023

0,69 2750 4787,33 3200 -1587,33 142,92 Rent

Üürilepingu p 8.3 sätestab, et lepingu kehtivuse ajal tekkinud eluruumi kahjustused ja puudused, mille eest üürnik vastutab, peab üürnik taluma ning omal kulul kõrvaldama. Üürileandja võib eelnimetatud kahjustuse või muu puuduse kõrvaldada ja nõuda üürnikult kantud kulutuste hüvitamist. Hageja kasutas korteri üürile andmiseks maaklerit. 31.01.2023 andis kostja hageja teadmata üüripinna võtmed maaklerile üle. Maakler vormistas Xxx, ülevõtmise akti (lisa 2). Hageja on nõus, et üürileping lõppes 31.01.2023, vaatamata vorminõuete ja etteteatamise tähtaja rikkumisele. Maakleril ei olnud hageja volitust korteri vastuvõtmiseks. Hageja oli sunnitud tegema kulutusi korteri puhastamiseks, sest kostja ei jätnud korterit esialgsesse seisukorda vastavalt üürilepingu p-le 8.3 (lisa 3). Koristamise kulud on

480 eurot. Sellele lisandub viivis 14,98 eurot, arvestatuna koristusteenuse arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Hageja on andnud kostjale lisatähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja pöördus õigusabi osutaja poole sooviga, et saada selgitust, millised on hageja võimalused ja õigused ning saada juhiseid maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks. Hageja palus õigusabi osutajal anda kostjale VÕS § 114 mõistes täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hageja kandis õigusabikulude näol kahju 77 eurot (lisa 4). Kostja tunnustas osaliselt 03.04.2023 esitatud makseettepanekus nõuet ja kohus tegi 26.04.2023 maksekäsu 600 euro kohta. Nõude aluseks ja esemeks on üürilepingust tulenev võlgnevus 1587,33 eurot ja kahjude hüvitamisnõue 557,00 (480+77) eurot, mis on kostjal senini tasumata. Vastavalt üürilepingu punktile 3.7 on hagejal õigus nõuda viivist 0,06% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega võlgneb kostja hagejale kokku 3352,23 eurot (1587,33 + 142,92 + 480,00 + 14,98 + 77,00+ 1650,00 - 600,00 = 3352,23) (täiendatud hagiavalduse p 1.13) Hageja märkis täiendavas hagiavalduses, et peale 15.02.2023 ei ole kostja midagi tasunud ja hageja arvestab viiviseid võlgnetavalt põhivõlgnevusele alates 15.10.2022.a, millest tuleb maha arvestada vahepeal laekunud 600 eurot (täiendatud hagiavalduse p 2.9, 2.10). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1) põhivõlgnevust 1587,33 eurot; 2) perioodil 01.09.2022-11.05.2023 ja põhivõlgnevuselt kogunenud viiviseid 142,92 eurot; 3) lepingu ülesütlemise vorminõuete ja etteteatamise tähtaja järgimata jätmisega tekitatud kahju 1650 eurot (nelja kuu üüri summa); 4) üürilepingu punkti 8.3 järgi tekitatud kahju 480 eurot koristamisteenuse eest; 5) viivised koristusteenuse kulult 14,98 eurot; 6) põhivõlgnevuselt viiviseid alates hagiavalduse esitamisest üürilepingu punktis 3.7 ettenähtud suuruses ehk 0,06% kalendripäevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu 385 eurot ning tagastada hagejale liigselt tasutud riigilõivu 40,48 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi on alusetu, pahatahtlik (dtl 66, 24.08.23, dtl 71, 16.10.2023).

KOHTU PÕHJENDUSED

I Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 kahju hüvitamist, kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113.1 lg 3 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda lepingus kokkulepitud viivist.

VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada, lg 2 sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. VÕS § 311 lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega ning lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. VÕS § 312 lg 1 sätestab, et kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoole, lg 2 sätestab, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.), lg 3 sätestab, et püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). II A Hageja on tõendanud kohtule esitatud üürilepinguga (dtl 33jj), et pooled sõlmisid 29.09.2022 Xxx asuva eluruumi üürilepingu ning vastavalt lepingu p-le 3.1 oli üüri suurus 550 eurot kuus. Lepinguga on tõendatud, et p. 3.2 arvestati üüri alates 01.09.22. Lepinguga on tõendatud, et kostja kohustus maksma ka kõrvalkulusid (p 3.3). Seega on poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi. Hageja väitis, et kostja pidi tasuma kõrvalkulusid perioodil 2022.a. september – 2023.a. jaanuar (kaasa arvatud) kokku 2037,33 eurot ning samal perioodil üüri kokku 2750 eurot, kõik kokku 4787,33 eurot. Hageja märkis, et kostja tasus märgitud perioodil kokku 3200 eurot, jäädes võlgu 1587,33 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üürilepingu p 3.1 ja 3.2. ning VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi viidatud

perioodil tasunud kohaselt (lepingus kokkulepitud ajal ja ulatuses) üüri ja kõrvalkulusid, et võlga pole või et see on väiksem. Seega on kostja rikkunud eelmärgitud ajal. VÕS § 100 mõttes lepingu p 3.1, 3.2 ja seadusest tulenevat kõrvalkulude ja üüri tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 järgi ehk võlgnetavat üüri ja kõrvalkulusid kokku 1587,33 eurot. Kostja väide, et hageja vastav nõue on alusetu, on põhjendamatu. B Hageja on lepinguga tõendanud, et too oli sõlmitud tähtajatult (lepingu p 2.1). Lepinguga on tõendatud (p 6.2), et pooltel on õigus leping üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult 3 (kolm) kuud ette. Hageja väitis, et kostja ütles lepingu üles 30.01.23 telefoni teel lepingust tulenevat etteteatamise tähtaega ja vormi rikkudes alates 31.01.2023. Seega lõppes leping lepingu p 6.2. ja VÕS § 312 lg 1 järgi ettenähtud tähtaja möödumisel ehk 30.04.2023, mitte nii nagu arvas hageja (31.01.23). Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest kokku 1650 eurot, mis pole küll 4 kuu üüri summa (1650/4=412,25), nagu hageja on täpsustatud hagiavalduses märkinud (p 1.8), vaid on aritmeetiliselt 3 kuu üüri summa (3*550). Selline nõue 1650 eurot on kooskõlas VÕS § 312 lg 1, § 195 lg 1, 2 sätestatuga ehk et kostjal tuleb lepingust tulenevat üüri tasumise kohustust täita VÕS 76 lg 1, 2, § 271 järgi kuni selle lepingu lõppemiseni. Hageja nõue oli kvalifitseeritud kahju nõudena, kuid hageja kvalifikatsioon õigussuhtele ei ole kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Seega on hagejal lepingu p 6.2, 3.1 ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 271, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 järgi õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk üüri tasumist 2023.a. veebruari, märtsi ja aprillikuu eest (lepingu lõppemiseni) kokku 1650 eurot. Kostja pole tõendanud, et see oleks tasutud. Kostja vastuväide on põhjendamatu. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta nõuab 1650 eurot, mille lisandub üür 660 eurot, kuid esiteks on selline nõue põhjendamatu, kuna pärast lepingu lõppemist (30.04.23) ei ole kostjal lepingujärgse üüri maksmise kohustust. Teiseks on hageja esimene nõue (vt otsuse p A) hõlmatud üürivõla nõudega perioodi eest 2022.a. september - 2023.a. jaanuar (jaanuar kaasa arvatud). Kolmandaks ei ole hageja tegelikult täpsustatud hagiavalduse resolutsioonis sellist nõuet esitanud (dtl 60, 09.06.23 dokument). C Hageja väitis, et korter ei olnud pärast ruumide üleandmist korras ja korteris oli vaja teha suurpuhastus, millega kaasnesid hagejale kulud ja mis on tema kahju. Lepingu p 8.3 sätestab, et lepingu kehtivuse ajal tekkinud eluruumi kahjustused ja puudused, mille eest üürnik vastutab, peab üürnik taluma ning omal kulul kõrvaldama. Üürileandja võib eelnimetatud kahjustuse või muu puuduse kõrvaldada ja nõuda üürnikult kantud kulutuste hüvitamist. Esiteks. Hageja esitas kohtule eluruumi tagastamise akti (dtl 37) 31.01.23, millele on alla kirjutanud kostja ja maakler kui hageja esindaja. Ehkki hageja väitis, et maakleril polnud õigust ruume vastu võtta ja hagejat esindada, on hageja selle akti kohtule esitanud, ja pole väitnud, et akt on vale või sisaldab ebaõigeid andmeid. Esitatud aktist nähtub, et eluruum on heas korras ja sellel silmnähtavaid puudusi ei ole. Mitte ühestki hageja tõendist ei nähtu, milles seisneb korteri suurpuhastuse vajadus, milleks hageja kasutas S OÜ teenust 480 euro eest (arve nr 2023013 13.03.23, dtl 38). Teiseks. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et kostja helistas 30.01.23 ja ütles lepingu üles 31.01.2023, mille kohta on koostatud eelviidatud akt. Seega pidi hageja viivitamata pärast eelmärgitud kuupäeva VÕS § 336 järgi korteri seisundi üle vaatamata ja teatama puudustest viivitamata kostjale. Kui korter vajas hageja hinnangul suurpuhastust, siis pidi korteri seisund ja selle suurpuhastuse vajadus olemas kindlaks tehtav tavalise ülevaatuse käigus. Tõendeid, et korteri seisund oleks suurpuhastust vajav, ei ole.

Seega ei ole tõendatud hageja väide, et korter ei vastanud selle tagastamise ajal seisundile, mis toonuks hagejale kaasa kulusid suurpuhastuse näol. Hageja väide, et kostja rikkus lepingu p-st 8.3 tulenevat kohustust, ei ole tõendatud, mille tõttu tekkinud kulud kui väidetava kahju peab kostja hagejale hüvitama lepingu p 8.3 ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2. 3, 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi. Kostja väide, et nõue on alusetu, on õige. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt märgitud kahju 480 eurot hüvitamist eelviidatud sätete järgi ega sellelt nõudelt ka viivist 14,98 eurot. D Hageja on hagiavaldustes märkinud, et tal tekkisid õigusabikulud kui kahju 77 eurot, ent hagiavalduses ega täiendatud hagiavalduses ei ole hageja tegelikult sellist nõuet esitanud. Kohus annab nendele väidetele hinnangu. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi kohtueelse nõude esitamisega seotud õigusabikulude kui varalise kahju hüvitamist. TsMS § 144 p 7 järgi on menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 6 p 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488.1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484.2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488.1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus ei ole seotud hageja õigusliku kohtueelsetele kuludele (TsMS § 436 lg 7). Hageja on tõendanud kohtule esitatud TarMU Consult arvega nr C307 31.03.23 (dtl 39), et on kasutanud õigusabi selleks, et esitada e-kiri kostjale ja et esitada nõue maksekäsu kiirmenetluses, millega tal tekkisid kulud kokku 77 eurot. Arves nr C307 31.03.2023 on viidatud võlgnikule 23.02.22 koostatud e-kirjale, kuid sellist e-kirja ei ole kohtule esitatud. Seega pole e-kirja koostamise kulu kui kohtueelne õigusabikulu 7 eurot tõendatud, mis võimaldaks hagejal nõuda VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3 järgi kostjalt lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamist. Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seega tekkisid ülejäänud kulud 70 eurot (probleemi kaardistamine, konsultatsioon maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks) seoses maksekäsu kiirmenetlusega, mistõttu ei saa hageja nõuda neid kulusid VÕS § 115 lg 1 p 1. § 101 lg 1 p 3, §127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 4 järgi kahju hüvitisena. Need on TsMS § 144 p 7, § 172 lg 6, § 484.2 järgi menetluskulud 20 eurot ulatuses. E Hageja on esile toonud täiendatud hagiavalduses, et kostja on 03.04.2023 esitatud makseettepanekus tunnustanud nõuet osaliselt. Kohus on 26.04.2023 teinud maksekäsu 600 eurot. (dtl 28). Hageja on hagiavalduse asjaoludes arvestuses selle 600 eurot maha arvestanud (p 2.10), kuid oma nõudes (nõude resolutsioon, dtl 60) endas pole seda teinud. Kohtu küsimusele, millise võla katteks on ta selle 600 eurot arvestanud, vastas hageja, et lähtuda tuleb VÕS § 88 lg 6 (hageja selgitus 19.01.2024, dtl 94). Hageja tõi esile, et arvestab viivised alates 15.10.2022.a ja et maha tuleb arvestada vahepeal laekunud 600 eurot (täiendatud hagiavalduse p 2.10), mis ühtib seega maksekäsuga. Hageja täiendatud hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist igakuiselt üüri ja kõrvalkulude võlgnevusest eraldi vastavalt sellele, millal vastav üüri ja kõrvalkulude nõue muutus sissenõutavaks (vt eespool arvestuse tabel, p 1.5). Arvestuse järgi võlgneb kostja perioodil 2022.a. september - 2023.a. jaanuar /kaasa arvatud/ üüri ja kõrvalkulude võlalt viivist kokku 142,92 eurot. Kostja on küll väitnud, et hageja kõik

nõuded on alusetud, kuid pole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid esitatud arvestuse kohta. Hageja on lepinguga tõendanud, et üüri, kõrvalkulude tasumise või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksab üürnik viivist 0,06% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (p 3.7). Kuna kostja pole ka tõendatud, et üüri ja kõrvalkulude võlg või nendelt nõutav viivis oleks tasutud, siis on kostja oma lepingust tulenevate üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustusega olnud eelnevalt ka rikkumises ehk viivituses VÕS § 100 mõttes. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 3. lause, § 101 lg 1 p 6, lepingu p 3.7 järgi 11.05.2023 seisuga 142,92 eurot. Kohus tuvastas eespool, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude võlga 1587,33 eurot, viivist 142,92 eurot, üüri 2023.a. veebruari, märtsi, aprilli eest kokku 1650 eurot. Kohus tuvastas, et hageja nõue koristusteenuse kulude kui kahju hüvitise 480 euro ja sellelt nõutava viivise saamiseks 14,98 eurot ei ole põhjendatud. Õigusabikulude nõue (millest osa on üldse menetluskulu) ning ühe kuu üüri nõue (660 eurot, mida nõude resolutsioonis tegelikult ka pole) ei ole põhjendatud. Hageja ei ole õigusabikulusid nõudena ka esitanud. Nii on hagejal õigus saada kostjalt kokku 3380,25 eurot (1578,33+142,92+1650) . Hageja on selgitanud (dtl 94), et VÕS § 88 lg 6 järgi tuleb maha arvata nõuetest 600 eurot, kuid konkreetselt, millise nõude katteks tuleb seda arvestanud, ei ole ta täpsustanud. VÕS § 88 lg 6 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Eeltoodu alusel tuleb arvestada sellest 600 eurost esmalt 15.10.2022 sissenõutavaks üüri- ja kõrvalkulude põhivõla katteks 250,56 eurot, seejärel sellelt nõudelt perioodi eest 15.10.22-15.11.22 nõutava viivise katteks 4,66 eurot, seejärel 15.11.22 sissenõutavaks muutunud üüri ja kõrvalkulude põhivõla katteks 281,39 eurot, siis esimeselt ja teiselt võlalt (mis muutusid sissenõutavaks 15.10.22 ja 15.11.22) vastavalt viivise katteks 9,58 eurot, seejärel 15.12.22 sissenõutavaks üüri ja kõrvalkulude põhivõla katteks 53,81 eurot. Nii jääb järgi üüri- ja kõrvalkulude võlga 1002,95 eurot ja nendelt viivist 128,68 eurot ning võlga 2023.a. veebruari, märtsi ja aprilli eest kokku 1650 eurot. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda ka edasiulatuvat viivist VÕS 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 3. lause järgi 0,06% päevas (lepingus kokkulepitud määr) hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 12.05.2023 kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse täienduses (vt 09.06.2023 dokument) on hageja nimetanud põhivõlaks üüri- ja kõrvalkulude võlga 1587,33 eurot (resolutsiooni p 1) ja ülejäänud nõuded on nimetatud kahju nõueteks (resolutsiooni p 3, 4: 1650 eurot, 480 eurot), viivisteks (resolutsiooni p 2, 5, 6). Hageja on nõudnud edaspidist viivist 0,06% päevas vaid põhivõlgnevuselt, st resolutsiooni p-st 1 tulenevalt üüri ja kõrvalkulude nõudelt. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 2652,95 eurot (1002,95+1650), viivist 128,68 eurot ning alates 12.05.2023 viivist võlgnetavalt üüri- ja kõrvalkulude võlalt 1002,95 eurolt 0,06% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2, § 134 lg 1 järgi 4222,86 eurot (hageja täiendatud hagiavalduse üüri ja kõrvalkulude põhivõla nõue 1587,33 eurot + viivisenõue 142,92 eurot + nõudes märgitud ja kohtu poolt ümberkvalifitseeritud nõue 1650 eurot, kahjunõue 480 eurot + viivise nõue 14,98 eurot + edaspidine viivisenõue hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 nimetatud 1587,33euroselt aastaselt nõudelt 347,63 eurot). Sellelt hagihinnalt pidi hageja maksma lõivu kokku 490 eurot (koos maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivuga). Hageja on tasunud lõivu 420 eurot ehk tegelikult

vähem, kui on ette nähtud. Seega ei ole põhjendatud hageja taotlus tagastada talle enammakstud lõiv 40,48 eurot. Taotlus jääb rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis kostjalt arvestuslikult saada 3875,23 eurot, millele lisandus edasiulatuv viivis. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2781,63 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 72%. Nii jäävad hageja menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus saab kulud määrata kindlaks asja materjali pinnalt, sõltumata sellest, kas hageja on nimetanud kulu eraldi hüvitatava kuluna või mitte. Kohus tuvastas eespool, et hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus, kus hageja kandis õigusabi kulusid, mis on TsMS § 144 p 7, § 172 lg 6, § 484.2 järgi 20 eurot. Lisaks on hagejal õigus saada hüvitist tasutud riigilõivu eest. Hageja menetluskulud on tasutud lõivu kokku 420 eurot ja lisanduv maksekäsu kiirmenetluse 20 eurot. Kostjal tuleb kanda 72% nendest kuludest ehk vastavalt maksekäsu kiirmenetluse kulust 14,40 eurot ja lõivust 302,40 eurot, kokku 316,80 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 316,80 eurot. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja, lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Hageja tasus lõivu 420 eurot, kuid pidi tasuma 490 eurot. Seega jääb ülejäänud lõiv 70 eurot TsMS § 176 lg 1, 5, 9 järgi kostja kanda ning kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista 70 eurot, mis tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtulahendi jõustumisest ning viivitamise korral tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude taotlust ei esitanud ja kohus nende kulude suurust kulude puudumise tõttu kindlaks ei määra. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.