OK Incure OÜ hagi E.N-i vastu võla nõudes 2432,87 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: E.N (isikukood XXX; elukoht teadmata) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta OK Incure OÜ hagi E.N-i vastu läbi vaatamata intressi summas 267,36 eurot, sissenõudmiskulude summas 50 eurot ja viivise summas 298,26 eurot osas.
2.Hagi rahuldada põhivõlgnevuse osas.
3.Välja mõista E.N-ilt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 973,47 eurot.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Toimetada otsus E.N-ile
kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OK Incure OÜ esitas 23.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.N-ilt 2339,41 euro saamiseks. Kohus tegi 29.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.06.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 18.07.2023 esitas OK Incure OÜ (hageja) hagi E.N-i (kostja) vastu võla nõudes.
2.18.07.2023 esitatud hagiavalduse, 08.11.2023 ja 30.01.2024 esitatud kohtunõude vastuste kohaselt sõlmisid E.N (kostja) ja ESTO AS (edaspidi krediidiandja) läbi esto.ee platvormi 12.10.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 8094903403 krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja sai 12.10.2021 kokku krediiti summas 2000 eurot millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, st 62 eurot.
3.Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 964,53 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 182,75 eurot, intressi katteks 738,08 eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot, kaardi tasu katteks 3,70 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat igakuise krediidi tagasimakse kohustust, edastas krediidiandja kostjale 30.01.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 13.02.2023, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel, loetakse leping ülesöelduks ning õigusest loovutada nõue inkassofirmale. Kuna kostja, hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse, so. 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu üles öelduks 14.02.2023. OK Incure OÜ (hageja) nõuab põhivõla tasumist summas 1817,25 eurot, intressi 267,36 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 298,26 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandaja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmete tõesust. Krediidiandja võttis kostja maksevõime hindamisel aluseks AS-lt Pensionikeskus saadud andmed kostja sissetuleku kohta. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, kus puudusid kehtivad maksehäired ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Sise-reeglite kohaselt pidi kliendi DSCR olema suurem kui 1,3, kostjal DSCR oli 999. Eelneva ja vastavalt kehtivatele sisereeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Konto väljavõtte küsimine ei ole primaarne ning pangakonto väljavõtte küsimata jätmine ei tähenda automaatselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse, mille kohaselt lepingu alusel väljamakstud krediidi summa oli 2000 eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 62 eurot ning kuna kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 964,53 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 973,47 eurot. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 973,47 eurot. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagi ja vastused kohtunõudele kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 08.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1817,25 eurot, intressi 267,36 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 298,26 eurot.
12.Hagiavaldusest nähtub, et ESTO AS ja E.N sõlmisid 12.10.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 8094903403 (dtl 39-43), mille alusel maksti kostjale 12.10.2021 välja 2000 eurot krediiti (dtl 44-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Vastavalt krediidilepingu põhitingimustele oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (dtl 39). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 964,53 eurot.
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,67% aastas (dtl 39), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Krediidiandja ütles krediidilepingu nr 8094903403 üles 14.02.2023 (dtl 51-52) ning 10.03.2023 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 53). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus selgitas 07.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 72-73).
18.Hagiavaldusest, vastustest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 600 eurot, majapidamiskulud 200 eurot ja finantskohustused 0 eurot (dtl 79). Maksevõime hindamisel lähtuti AS-lt Pensionikeskus saadud andmetest, mille järgi oli kostja sissetulek 1086,37 eurot, finantskohustuste kohta arvestati kostjalt saadud infot ning majapidamiskuludeks arvestati krediidiandja minimaalne määr 215,30 eurot. Creditinfo.ee ja taust.ee andmebaaside järgi puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest hinnati kostja maksevõimeks 860 eurot: (sissetulek 1086,37 eurot – finantskohustused 0 eurot – muud kohustused 226,07 eurot (arvestati varaliste kohustuste, sealhulgas finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju + minimaalne majapidamiskulude määr 215,30). Omandatud teave oli piisav võimaldamaks hinnata tarbija krediidivõimelisust ja pakutav tarbijakrediidileping vastas kostja vajadustele ja finantsolukorrale. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv
(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste, finantskohustuste suurust ega ülalpeetavate arvu. Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav pensioniregistrisse laekumiste olemasolu ja aktiivsete maksehäirete puudumine. Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb põhivõla tasumist summas 973,47 eurot.
21.Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja intressi nõude summas 267,36 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot ja viivise nõude summas 298,26 eurot TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
22.Kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot, peale väljavõtutasu 62 eurot (dtl 39) mahaarvestamist sai kostja enda kasutusse 1938 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid summas 964,53 eurot. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 973,47 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus põhivõlgnevuse osas rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 973,47 eurot. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
25.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.