Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi OÜ Aktiva Finants) hagi EM vastu võlgnevuse välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EM apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3069,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja (apellant): EM (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2023 otsus menetluskulude hageja kasuks väljamõistmise osas ulatuses, milles maakohus jättis arvestamata kostjale hüvitatavad menetluskulud. Tühistatud osas teha uus otsus tervikresolutsioonist nähtuvas ulatuses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 02.12.2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 29,9% aastas välja mõistmiseks. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud osaliselt kindlaks määramata.
3.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-22-141488
3.2.Välja mõista EMlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 2740,50 eurot.
3.3.Välja mõista EMlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 14.06.2023 viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2740,50 eurot kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi EM vastu rahuldamata intressi 221,72 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 361,44 euro ning alates 02.12.2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivise (määraga 29,9% aastas) nõudes.
3.5.Jätta menetluskulud maakohtus 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
3.6.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 1290 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 903 eurot.
3.7.Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 1956 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 586,8 eurot.
3.8.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 480 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 384 eurot.
3.9.Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1680 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 336 eurot.
3.10.Tasaarvestada menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõista EMlt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 364,2 eurot.
3.11.Kohustada EMt tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude hüvitise 364,2 eurot tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule EM vastu hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2740,50 eurot, intressi 221,72 eurot, viivise 361,44 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja lepinguhaldustasu 9 eurot.
2-22-141488
2.Kostja ja Placet Group OÜ (laenuandja) sõlmisid krediidikonto lepingu nr KK3753413. Laenuandja rahuldas 23.12.2021 kostja taotluse, kuid väiksema laenulimiidiga 2000 eurot ning saatis kostjale e-maili koos lepingu ja lisadega. Seejärel taotles kostja limiidi suurendamist ning 27.12.2021 rahuldas laenuandja kostja taotluse ja suurendas limiiti 3000 euroni. 10.01.2022 taotles kostja taas limiidi suurendamist, kuid taotlus jäeti rahuldamata. Viimane laenulimiit oli seega 3000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti summas 2870,50 eurot. Kostja on jätnud laenu tagastamata. Nõue loovutati hagejale 28.06.2022.
3.Laenuandja on kostjale enne lepingu sõlmimist saatnud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Kostja oli võlast teadlik, kuna hageja on korduvalt saatnud talle kirju ning kostja on nendele vastanud. Kostja on teostanud hagejale tagasimakseid summas 130 eurot. Lepingus on märgitud maksetähtpäevaks 8. kuupäev ja sellega on laenuandja arvestanud.
4.Laenuandja on täitnud VÕS § 404 lg-st 21 tuleneva nõude: krediidi kulukuse aasta määr on 34,64%. Lepingu sõlmimise ajal, s.t 23.12.2021 oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks vastavalt 16,95%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli vastavalt 50,85% (3 x 16,95%).
5.Kostjale 08.06.2022 saadetud lepingu ülesütlemise teatisega oli antud täiendav 2-nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole ka täiendava tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud ning leping öeldi üles 23.06.2022. Leping on kehtivalt üles öeldud.
6.Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga. Lepingute sõlmimise kuupäeval ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret Taust.ee süsteemis.
7.Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on laenuandja lähtunud VÕS §-s 412 sätestatust. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Kostjaga ei ole laenulepingut sõlmitud. Kostja küll taotles Placet Group OÜ-lt laenu, kuid kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud.
10.Leping on tühine, selles puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise aluste ja eelduste kohta ning krediidi kulukuse määr on eelduslikult arvutatud valesti. Lepingus ei ole avaldatud krediidi kogukulu.
11.Samuti on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja kostja finantsolukorra hindamiseks kostja kontoväljavõtet ei nõudnud, ehkki ilma selleta ei ole õige krediidikõlbulikkuse hindamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kostjal lepingu alusel intressi maksmise kohustust, seega ei võlgne kostja lepingu alusel muud, kui tegelikult kätte saadud laenusumma. Põhivõlg ei ole sissenõutav, muuhulgas seetõttu, et krediidiandja ega
2-22-141488 hageja pole koostanud kostjale vähenenud intressi arvestades uut maksegraafikut tagasimakseteks, mis on võlausaldaja kohustus VÕS § 4034 lg-st 7 ja § 408 lg-st 4 tulenevalt.
12.Hageja nõue on põhjendamatult suur, ebaselge ja tõendamata ning viivise määra kokkulepe on tühine. Juhul kui kohus otsustab kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.
13.Kostja soovib laenuandja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tasaarvestab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2740,50 eurot ja sellelt arvestatud viivise alates 14.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõude intressi 221,72 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 361,44 euro ning alates 02.12.2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivise (määraga 29,9% aastas) välja mõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 903 eurot.
15.Kostja esitas laenuandja veebilehe kaudu laenutaotluse, mille laenuandja rahuldas ning saatis kostjale e-mailiga Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Seejärel toimus isikusamasuse tuvastamine, millega väljendas kostja oma tahet laenuandja pakutud tingimustel lepingut sõlmida. Samuti on kostja krediidi kätte saanud ja seda kasutama hakanud. Kostja pole tõendanud enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid. Kostja väide, et justkui kolmas isik sõlmis tema nimel tehinguid on paljasõnaline ja tõendamata. Seega on leping poolte vahel kehtivalt sõlmitud.
16.Nõude loovutamine on kehtiv. Hageja edastas 30.06.2022 teatise nõude loovutamise kohta kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Samuti sai kostja teada nõude loovutamisest hagiavaldusest.
17.Krediidi kulukuse määr on kostjaga sõlmitud lepingus välja toodud. Lepingu sõlmimise ajal, s.t 23.12.2021 oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 16,95%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%. Krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud laenulimiit 3000 eurot. Kostja ei ole hageja esitatud arvutuskäiku ümber lükanud ning ei ole välja toonud enda arvutuskäiku ega tõendanud seda.
18.Vaidlus puudub, et kostjal oli võlgnevus 3 osamakse osas. Laenuandja edastas 08.06.2022 kostjale krediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ja seisuga 08.06.2022 on võlgnevus kokku 414,41 eurot. Hageja andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtajaks 22.06.2022. Teates märkis laenuandja, et juhul, kui kostja võlgnevust hiljemalt 22.06.2022 ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 23.06.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Seega tuleb lugeda tarbijakrediidileping 23.06.2022 kehtivalt ülesöelduks ning nõue on muutunud sissenõutavaks.
2-22-141488
19.Hageja esitas 10.02.2023 kohtule kostja krediidivõimelisuse tõendamiseks laenutaotluse koos krediidianalüüsiga, riskiprofiilid ja Taust.ee väljavõtte. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja on kontrollinud avalikke andmebaase ja registreid. Laenuandja ei nõudnud kostja finantsolukorra hindamiseks kostjalt kontoväljavõtet. Kohus nõustus kostjaga, et ilma selleta ei ole õige krediidivõimelisuse hindamine võimalik. Seega on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kostja ei ole tagastanud krediiti 2740,50 eurot. Kostjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kohustust tasuda intressi, lepinguhaldustasu ja sissenõudmiskulu.
21.Kostja nõuab laenuandja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ja tasaarvestab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostja sai krediidi kätte ja hakkas seda kasutama. Tasaarvestus ei ole VÕS § 408 lg 1 alusel kohane õiguskaitsevahend. Kostjal tuleb laenulepingu alusel tasuda üksnes põhivõlg, seega puuduvad kostjal tasaarvestatavad nõuded.
22.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist ning tarbija (kostja) satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Käesoleval juhul esitas hageja uue viivisearvestuse 13.06.2023. Seega sai kostja sattuda maksetega viivitusse alates 14.06.2023.
23.Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 2406,50 eurot (riigilõiv 490 eurot ja esindaja kulud 1916,50 eurot). Hageja õigusabile kulunud aega tuleb vähendada, kuna tegemist on nn masshagejaga. Põhjendatud kulud on 1290 eurot (riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 800 eurot). Kohus jättis õigusabikuludest 70% kostja kanda ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 903 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldamata jätta.
25.Kostja väited on kokkuvõtlikult järgmised: -
Kostjaga ei ole lepingut sõlmitud ja kostja pole laenu saanud. Kostja pole hagejalt meeldetuletuskirju ja krediidilimiidilepingut ning raha saanud;
-
Ebaselge on, milliste summade, andmete ja eelduste alusel arvutati krediidi kulukuse määr ja kas see on õigesti arvutatud. Tegemist on tähtajatu lepinguga. Arusaamatu on, mis ajaühikud krediidi kulukuse määra arvestuses aluseks võeti;
-
Maakohus leidis õigesti, et laenuleping on sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. See on toonud krediidiandjale (või hagejale) kaasa kohustuse enne oma nõudega kohtusse pöördumist esitada kostjale tagasimakseteks uus maksegraafik. Kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest enne kui võlausaldaja pole täitnud enda kohustust esitada uus maksegraafik;
2-22-141488 -
Lepingule tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0% aastas. Seega lepingu sõlmimisest alates ei olnud kostjal intressi ega muude kulude tasumise kohustust, mistõttu oleks kohus pidanud kõrvalnõuete nõude rahuldamata jätma;
-
Hageja õigusabikulud ei ole põhjendatud. Hagejal polnud vajalik lepingulist esindajat kasutada, tegemist on masshagiga. Maakohus jättis arvestamata kostja menetluskuludega.
Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, v.a osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaksmääramata ja hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludega tasaarvestamata. Selles osas tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsus tühistada ning teha tuleb uus otsus, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks ja tasaarvestada need 30% ulatuses hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludega. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude intressi, sissenõudmiskulude, sissenõutavaks muutunud viivise ning alates 02.12.2022 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni viivise määraga 29,9% aastas välja mõistmiseks. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud hageja menetluskulude osaliselt kindlaksmääramata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
29.Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab hagi rahuldamise ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Maakohus leidis õigesti, et kostja väide, et justkui kolmas isik sõlmis tema nimel lepingu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja on ka ise vastuses hagile märkinud, et kostja taotles Placet Group OÜ-lt laenu. Samas märkis kostja, et kostja pole konkreetsete tingimustega laenulepingu suhtes heakskiitvat tahteavaldust teinud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja isikusamasus on tuvastatud Mobiil-ID kaudu (dtl 200). Lisaks on laenuandja väljastanud 27.12.2021 kostja arvelduskontole krediiti summas 2870 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja väljendanud oma tahet laenuandja pakutud tingimustel lepingut sõlmida ja kostja on raha saanud. Samuti on kostja krediiti kasutama hakanud ning on soovinud ka maksepuhkust (dtl 79). Kostja ei ole tõendanud, et keegi kolmas isik kasutas saadud krediiti.
2-22-141488
31.Laenutaotluses on kostja märkinud enda e-posti aadressiks [email protected]. Sellele aadressile on saadetud laenuandja poolt laenudokumendid, teabelehed ja hiljem ka meeldetuletused laenu tasumata jätmise kohta, hoiatused ja lepingu ülesütlemise teade (dtl 79110, 192-198). Arvestades, et kostja suhtles sellelt e-posti aadressilt laenuandjaga, saab järeldada, et kostja on kõik laenuandja poolt saadetud laenudokumendid ja teabelehed kätte saanud, mistõttu kostja etteheide, et kostja pole laenudokumente saanud, on põhjendamatu.
32.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu kehtetuse tuvastamiseks annaks aluse krediidi kulukuse määra ebaõigesti arvutamine. Krediidi kulukuse määr on kostjaga sõlmitud lepingus välja toodud, milleks on 34,64% (dtl 43). Lepingu sõlmimise ajal (s.t 23.12.2021) oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 16,95%. Maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%. See, kas 34,64% on õigesti arvutatud, ringkonnakohtu hinnangul sisulist tähtsust lepingu kehtivuse osas ei oma, kuna kostja on laenu kätte saanud ja seda kasutama hakanud. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2 viidatud andmete (sh nt krediidi kulukuse määra) puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda kasutama (RKTKo 30.09.2014, 3-2-1-66-14, p 18).
33.Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et lepingule tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära 0% aastas. Maakohus lugeski intressimääraks 0% ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja üksnes põhivõla, kuna laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet (seda asjaolu pole apellatsioonimenetluses vaidlustatud). Samuti on maakohus jätnud hagi rahuldamata muude kulude tasumise nõudes.
34.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Käesolevas asjas on tegemist tähtajatu arvelduskrediidilepinguga ja vaidluse all ei ole, et kostja ei ole enne lepingu ülesütlemist teinud laenuandjale ühtegi makset. Laenuandja andis 08.06.2022 täiendava tähtaja (22.06.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli viivituses vähemalt kolme osamaksega, täiendav tähtaeg oli edutu ja laenuandja sai lepingu üles öelda (VÕS § 416 lg 1). Pärast lepingu ülesütlemist maksis kostja 130 eurot, mida hageja võttis arvesse põhiosa maksena. Seega mõistis maakohus õigesti välja põhivõlgnevuse 2740,50 eurot ja sellelt arvutatud viivise.
35.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks 1290 euro ulatuses ja võttis sellest 70% ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 903 eurot (70% 1290-st). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja õigusabikulusid ei ole põhjendatud välja mõista. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
2-22-141488
36.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-16, p 14). Käesoleval juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on võtnud arvesse ka seda, et tegemist on nn masshagiga.
37.Kostja menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis selliselt toimides. TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulude jaotamisel selliselt, et mõlemad pooled peavad kandma ka osa vastaspoole menetluskuludest, tuleb mõlema poole menetluskulud kindlaks määrata. Kostja esitas maakohtu menetluses 31.07.2023 menetluskulude nimekirja (milles küll kostja ajab segamini hageja ja kostja, kuid on aru saada, milles kostja menetluskulud seisnevad, s.o 1956 euro suuruses summas). Seega olid kostjal menetluskulud tekkinud ja need oleks saanud kindlaks määrata. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ja kostja menetluskulud ise kindlaks määrata.
37.1.Kostja 31.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud 1956 euro suuruses summas 16 tunni ja 30 minuti ulatuses kostjale antud õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine/hagiavaldusega tutvumine, materjalide komplekteerimine, kliendiga konsultatsioon, kostja vastuse koostamine ja esitamine, kokku 7 tundi; 12.12.2022 menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja 01.06.2023 kirjaliku menetlusse määramise määrusega tutvumine, kokku 30 minutit; 10.02.2023, 23.02.2023, 06.03.2023, 13.06.2023, 26.06.2023 ja 27.07.2023 seisukohtadega, tõenditega tutvumine, kokku 5 tundi; 19.06.2023 seisukoha koostamine, kliendiga konsultatsioon ja seisukoha esitamine, kokku 4 tundi (dtl 515). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes samuti mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskuludena kindlaks 1956 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale käibemaksu ei lisandu.
37.2.Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud õigusabikuludest 586,8 eurot (30% 1956-st eurost).
38.Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (üksnes kostja menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas), tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda.
38.1.Hageja esitas 02.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid 676 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot järgmiste toimingute eest: apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs, kokku 1 tund; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, kokku 3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul tuleb lugeda mõistlikuks esindaja tunnihinnaks 120 eurot. Hageja esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadiga. Tegemist on sisult lihtsa hagiga, mille koostamiseks ei ole vaja olnud keerukat õiguslikku
2-22-141488 analüüsi. Seetõttu tuleb hageja põhjendatud menetluskuludeks ringkonnakohtus lugeda 480 eurot.
38.2.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest 384 eurot (80% 480-st eurost).
38.3.Kostja esitas 04.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid 2136 eurot (käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 14 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot järgmiste toimingute eest: -
dokumentidega tutvumine/hagiavaldusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kogu menetluses olevate dokumentidega tutvumine (maakohustus), kohtuotsuse analüüs, 18.09.2023 apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine; 15.11.2023 täiendava apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine, enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse koostamine; kokku 8 tundi;
-
hageja 07.12.2023 vastusega tutvumine, kokku 3,5 tundi; 02.11.2023 kohtumäärusega ja 26.08.2024 kohtunõudega tutvumine, kokku 30 minutit;
-
04.09.2024 seisukoha koostamine ja esitamine, seisukoha kujundamine, konsultatsioon kliendiga, kokku 2,5 tundi.
Samuti on kostja menetluskuluks ringkonnakohtus riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel, s.o 420 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud, kuid osaliselt ei ole põhjendatud nendeks toiminguteks kulunud aeg. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse mahtu ja selles sisalduvaid väiteid poleks olnud vajalik koos materjalidega tutvumisega sellele kulutada 8 tundi, vaid ringkonnakohtu hinnangul piisanuks 4 tunnist. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1680 eurot (420 eurot + 1260 eurot).
38.4.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 336 eurot (20% 1680-st eurost).
39.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Poolte menetluskulude hüvitiste tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 364,2 eurot (903+384-586,8-336).
40.Kohus märgib hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Piirmets
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.