Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-16823
Tsiviilasi
Oksana Lazutkina hagi Benten OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
53 361 eurot 99 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Benten OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Benten OÜ (registrikood 12255082), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): Oksana Lazutkina (isikukood XXXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 19. juuni 2023. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude 20 738 eurot 25 senti ületavas osas ning sellelt viivisenõude, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
3.Rahuldada Benten OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.2.Välja mõista Benten OÜ-lt Oksana Lazutkina kasuks kahjuhüvitis 20 738 eurot 25 senti.
4.3.Välja mõista Benten OÜ-lt viivis alates 9. novembrist 2022 kuni põhinõude 20 738 eurot 25 sendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
4.4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oksana Lazutkina (hageja) esitas 9. novembril 2022 Viru Maakohtule hagi Benten OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 49 409 eurot 25 senti ja viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt küsis hageja 28. mail 2020 kostjalt hinnapakkumise maja vundamendi, seinte ja katuse ehitamiseks. 6. juunil 2020 vastas kostja juhatuse liige hagejale, et põranda, seinte, vahelae talade ja katuse ehitamise hinnaks on 10 100 eurot. Hageja nõustus pakkumusega ja kostja tegi 2020. a septembrist kuni 2021. a jaanuarini hagejale ehitustöid. Majakarbi valmimise järgselt 2021. a jaanuaris tekkisid seintesse praod. Kostja seaduslik esindaja vaatas maja üle ning pakkus kompromissina välja, et paigaldab hageja kulul puitkarkassi ja metall-nurgad. Hageja pakkumist vastu ei võtnud. 2022. a jaanuaris ilmnesid majal täiendavad praod teise korruse nurkades, misjärel tellis hageja OÜ-lt RevPro Est eramu auditi. 9. märtsil 2022 valminud auditis tuvastati sarikaid toetavate ehituskonstruktsioonide purunemine, mis on põhjustatud ehitusvigadest. Sarikate ehitamisel ei arvestatud katusekonstruktsiooni omakaalu koormuse, lumekoormuse ja tuulekoormusega. Avariilise seisukorra tõttu on hoone käitamine võimatu. Pärast auditiga tutvumist saatis hageja kostjale 11. mail 2022 e-kirjaga pretensiooni koos auditiga. Hageja andis kostjale 11. mai 2022 pretensioonis vastamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja vastas 26. mail 2022, et keeldub hageja nõudmiste täitmisest ja puuduste kõrvaldamisest. Kuna kostja keeldus ise puudusi kõrvaldamast, nõuab hageja kostjalt ehitise puuduste likvideerimisega seoses kahju hüvitamist. Avariilise seisukorra ärahoidmiseks on vaja vabastada seinad katusekonstruktsioonist tulenevate koormuste mõjust. Selleks on vaja demonteerida katusekonstruktsioon, roovitus, katuse soojusisolatsioon, sarikad ja 2. korruse seinad. Seejärel tuleb paigaldada teise korruse
seina plokid ja ehitada uus katus. Hageja tellis hinnapakkumise, millise kohaselt on nimetatud tööde maksumuseks 37 488 eurot. Ehitusmaterjalide maksumus on hinnapakkumiste kohaselt 11 249 eurot 25 senti. Kostja väide, et ehitis hakkas lagunema eelprojekti ja tellija juhiste süül, on ebaõige ja tõendamata. Töövõtjal lasuvad kontrolli- ja informatsioonikohustused on tema eeldatava professionaalsuse tõttu laialdased. Kostja ei saa vastutusest vabaneda väites, et lähtus puudustega eelprojektist. Kuivõrd kostja rikkus mitmeid ehitamist käsitlevaid õigusakte – ehitusseadustiku (EhS) § 7, 8, 11 ja 15, siis ei ole võimalik kostjal vastutusest vabaneda põhjendusega, et ta ehitas avariiohtliku ehitise tulenevalt tellija juhistest. Hageja nõuab lisaks kohtueelse asjatundja arvamuse kulude ja õigusabikulude hüvitamist. Hageja kandis kahju kindlakstegemiseks ja kostja vastu nõude esitamiseks kulusid, mis koosnevad OÜ-lt RevPro Est auditi tellimise kulust (456 eurot) ja kohtueelsest õigusabikulust (216 eurot). Kulud on otseselt seotud kostja lepingurikkumise ja sellest tuleneva kahju kindlakstegemisega ja hageja õiguste maksmapanekuga. Kahju oli kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav ja välditav. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Põhinõuete suuruseks on 49 409 eurot 25 senti (37 488 + 11 249,25 + 456 + 216).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja teeb siseviimistlustöid. Üldehitustööde, projekteerimistööde jms tegevusluba kostjal puudub. Hageja soovis püstitada eramut olemasoleva projekti alusel. Hageja hoidis tööde ja materjalide pealt kokku, mistõttu ostis materjalid ise, ei tellinud omanikujärelevalvet ning ei palganud vastavaid lubasid omavaid ehitusettevõtteid. Kostja nõustus vastavalt projektile valama hoone betoonpõranda, püstitama seinad ja ehitama katuse. Hageja palus, et tasub kostjale 2200 eurot esitatud arvete alusel ning ülejäänu käibemaksuta. Kostja kaasas töödele eraisikutest ehitajad. Esialgselt tasuti töö eest mitte kostjale vaid eraisikutele. Laetalade paigaldamiseks oli vajalik kandev vöö. Kostja selgitas seda hagejale ning hageja nõusolekul see ehitati. Kandev vöö oli samuti vajalik katusekonstruktsiooni alla. Kostja selgitas hagejale, et projektis kandev vöö puudub, kuid tavaliselt see siiski ehitatakse. Hageja pidas nõu projekti koostajaga ning keeldus sellest tööst väitega, et see ei ole vajalik ning tuleb jätkata vastavalt projektile. Kostja vaatas pärast pragude tekkimist maja üle. Katus oli lumest puhastamata ning lumekiht tekitab olulist koormust. Katus soojustati ja tekitati täiendav koormus, kuid katust täiendavalt toestavaid vaheseinu ei paigaldatud. Lumekoormus ja katuse soojustamisel tehtud oluline viga tekitas mõranemised. Puuduste parandamine ei ole kulukas. Katust tõstetakse, asendatakse mõranenud osad, ehitatakse armeeritud vöö ning katus toestatakse vööle. Olukorras, kus hageja tasus ehitajatele ca 10 000 eurot, ei ole usutav, et hageja asuks ümber ehitama elamut ca 60 000 euro eest. Ecomod Ehitus OÜ esitas hinnakalkulatsiooni, mille kohaselt oleks puuduste kõrvaldamiseks vajaliku töö maksumuseks käibemaksuta 4355 eurot. Kostja lähtus hageja juhistest, kes toetus omakorda projektile. Kostja soovitust ei järgitud. Väidetav mittevastavus on etteheidetav ka hilisemale ehitajale, kes ei toestanud katust ettenähtud vaheseintega. Vastuolus projektiga soojustati puistevilla asemel kivivillaga, mis kaalub üle kahe korra rohkem. Hageja jättis katuse hooldamata. Hageja esitatud projekt on puudustega ning hageja lähtus armeeritud vööst loobumisel projekteerija soovitustest. Kostja ei ole üldehitustööde spetsialist ja ei oma teadmisi konstruktsioonide koormuse taluvuse arvutamisel. Hageja, toetudes projekteerija pädevusele, võttis riski puuduse tekkimiseks.
Soojustades katuse ja tekitades lume koristamata jätmisega lisakoormuse, jäeti konstruktsioon vaheseintega toestamata. Kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Põhjendatud on vähendada väidetava kahju ulatust kuni 0 euroni. Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostjale tasuti tööde eest 2200 eurot (km-ga). Olukorras, kus hageja tellis töid kostjalt kui mitteprofessionaalilt, on ebaõiglane ja vastuvõtmatu jätta kostja kanda uue katuse ja teise korruse väljaehitamise kulud kümnetes kordades saadud tasu ületavas ulatuses. Kahjuhüvitist on põhjendatud vähendada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 19. juuni 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 49 409 eurot 25 senti ning sellelt viivise alates 9. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tegemist töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel tegi kostja hagejale ehitustöid. Ehitustööd olid puudustega – praod seintes, vajaliku koguse armatuuri olemasolu puudumine, avariiline seisukord. Pooled vaidlevad, kes vastutab ehitisel tekkinud puuduste eest. Hageja on seisukohal, et puuduste eest vastutab tulenevalt VÕS § 642 lg-st 1, 3; § 642 lg-s 21 kostja. Kostja leiab, et ta ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna lähtus tellija juhistest (VÕS § 641 lg 3). Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Hageja kostjaga kokku lepitud tulemust ei saavutanud – maja on avariilises seisukorras ning kasutuskõlbmatu. Hageja tõendas, et kostja tehtud tööd olid puudustega. Kostja ei eitanud puuduste olemasolu, kuid eitas oma süüd. Ehitati eelprojekti alusel. Eelprojektis on katusekonstruktsiooni põhimõtteskeem, mis ei sisalda konstruktsioonide ja sõlmede üksikasju. See ei vabasta töövõtjat hea ehitustava järgimisest. Sarikate ehitamisel tuleb arvestada katusekonstruktsiooni omakaalu koormust, lumekoormust ja tuulekoormust. Kui koormusi ei arvestata, põhjustab see sarikaid toetavate ehituskonstruktsioonide purunemise. AEROC plokkide kasutusjuhendis on ette nähtud armatuuri paigaldamine iga minimaalselt neljanda rea järel. Müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud armatuuri iga minimaalselt neljanda rea järel. Kuivõrd kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, on tegemist töövõtulepingu rikkumisega VÕS § 641 lg 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Kostja paigaldas katuse teades, et toestamiseks vajalik armeerimisvöö on paigaldamata ning selle võimalikke tagajärgi. Kostja ei tõendanud hageja keeldumist armeerimisvöö paigaldamisest. Kostja vastav väide on paljasõnaline ja eluliselt mitteusutav. Kostja hinnangul olnuks armeerimisvöö paigaldamise kulu u 400 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et mõistliku arusaamaga isik töövõtja piisava selgituse juures betoonvöö vajalikkusest ja paigaldamata jätmise tagajärgedest eelistab 400 eurost kokkuhoidu arvestades ehitamise kogukuluga, seda enam olukorras, kus esimese korruse armeerimisvöö hageja nõusolekul paigaldati. Usutav ei ole kostja esindaja väide, et keeldumist põhjendas hageja hoone kõrguse väljumisega eelprojektis märgitust. Ka esimese korruse armeerimisvööd polnud projektis ette nähtud, järelikult mõjutas ka selle paigaldamine hoone kõrguse muutumist. Esimesele korrusele vöö siiski paigaldati.
Töövõtja ei saa järgida eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi. Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist. Teades, et armeerimisvöö paigaldamine on vajalik ning selle paigaldamata jätmine mõjutab ehitise ohutust (EhS § 7 ja 8) ning tellija juhiste tõttu ei saa töö vastata lepingutingimustele, saanuks hoolas töövõtja lepingu üles öelda. Kostja ei pidanud ehitama edasi teadlikult ehitusnormidele mittevastavat ehitist. Poolte vande all antud seletuste ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töövõtja teadis armeerimisvöö vajalikkust ja paigaldamata jätmise tagajärgi. Kostja jättis vaatamata sellele armeerimisvöö paigaldamata, mille tõttu tekkisid seintesse praod. Kostja vastutab töövõtjana töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui nõustuda, et kostja lähtus ehitamisel tellija juhistest, vastutab ta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna rikkus tellija juhiseid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte. Hea ehitustava rikkumine kujutab endast tsiviilõiguslikes suhetes keskmise kvaliteedinõude rikkumist VÕS § 77 lg 1 mõistes. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg-st 1 peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Sama §-i lg 2 p 1 sätestab, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad mh mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. Kostja ei andnud hagejale üle ehitusdokumente, mis on käsitletav EhS § 15 rikkumisena. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kahju tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel, mh katuse soojustusmaterjali tõttu, mis suurendas koormust, paigaldamata enne täiendavaid toestavaid vaheseinu või nende karkasse. Asjatundja kinnitas, et katus on soojustatud vastavalt projektile ja nõuetekohaselt. Kostja väited, et katuse soojustamine ja lume koormus võisid mõjutada maja kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise, on paljasõnalised ja alusetud. Projektis arvestati nii tuule- kui ka lumekoormustega, samuti katuse soojustamisega. Projektis ei nähtud ette katusekonstruktsioonide täiendavat tugevdamist, kuna piisab AS Bauroc tüüplahendusest. Lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kui kostja tehtud töö oleks vastanud lepingutingimustele ja tehtud nõuetekohaselt, puuduks hagejal vajadus kanda ehitise parandamiseks täiendavaid kulusid. Kahju oli lepingu sõlmimisel kostjale ettenähtav ja välditav. Kostja vastutab lepingurikkumise eest. Puudused kujutavad endast töövõtulepingu rikkumist VÕS § 77 lg 1 ja § 641 lg 2 mõistes, sest töö puuduste tõttu ei vastanud ehitis vähemalt keskmisele kvaliteedile ja/või ei sobinud otstarbeks, milleks hageja ehitise tellis. RevProEst OÜ auditis on avariilise seisukorra ärahoidmiseks vajalike tööde loetelu. Viru EKD Group OÜ hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 37 488 eurot. Ehitusmaterjalide kulu on hageja esitatud hinnapakkumistes 11 249 eurot 25 senti. Kostja esitas OÜ Ecomod Ehitus hinnapakkumise, mille kohaselt on parandustööde kulu 11 396 eurot 90 senti. Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel hageja esitatud Viru EKD Group OÜ ja ehitusmaterjalide hinnapakkumistest, mis on kooskõlas RevProEst OÜ auditis toodud vajalike töödega avariilise seisukorra parandamiseks. Kostja hinnangul on hinnapakkumine ülepaisutatud ning väidetavalt on võimalik vajalikud tööd oluliselt odavamalt teostada, samas ei ole kostja eeltoodut tõendanud ega hageja esitatut ümber lükanud. Kostja palus hüvitist VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel vähendada. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kahju tekkis hagejast endast tulenevalt. Tõenditest ei nähtu, et katuse soojustamine või lumikatte paksus olid seinte pragunemise põhjuseks. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks kostja väidet, et hageja keeldus armeerimisvöö paigaldamisest vaatamata kostja selgitusele selle vajadusest ja paigaldamata jätmise riskidest.
Maakohus ei nõustunud, et kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes on ebaõiglane, kuna kostjale tasuti teostatud tööde eest 2200 eurot, tööd ei tellitud professionaalilt ning hageja ei järginud kostja soovitusi. Kostja ei tõendanud hageja teadmist, et kostja ei ole professionaal. Samas oleks kostja võtnud enda väidetud asjaoludel ise riski, et tehtav töö ei pruugi vastata lepingutingimustele. Hageja nõuab kohtueelsete kulude hüvitamist, mis koosnevad auditi tellimise kulust 456 eurot ja kohtueelsest õigusabikulust 216 eurot. Auditi tellimine oli vajalik tuvastamaks vaidlusaluse hoone seinte purunemise põhjus ja vajalikud tööd puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul olid asjatundja arvamuse saamise ning kohtueelsete õigusabikulude nõuded põhjendatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal kogemusi projekteerimisel ja koormuste arvestamisel. Projektis betoonvöö vajadust ette ei nähtud. Hageja pidas nõu projekti koostajaga ning ei pidanud betoonvööd vajalikuks. Hagejale selgitati, et teisel korrusel tuleb paigaldada katust toestavad projektikohased vaheseinte karkassid, mis on täiendavaks katuse toestuseks, mida arvestatakse ka koormuse kandevõime määramisel. Kostja ei nõustu sellega, et ta ehitas puudustega. Puudused tekkisid seoses katuse soojustamisega ebaõige materjaliga, selle toestamata jätmisega teise korruse vaheseintega, katuselt lume koristamata jätmisega ning seoses detailse projekti puudumisega. Katuse konstruktsioon oleks deformeerunud ka betoonvöö olemasolul. RevProEst OÜ 9. märtsi 2022 arvamuse nr 1 p 6.2 sisaldab plokimaterjali kasutusjuhendi väljavõtteid. Juhendi kohaselt määratleb armeerimise vajaduse projekteerija ning see on soovituslik, mitte kohustuslik. Projekteerija armeerimist vajalikuks ei pidanud ning kostjal vastavad teadmised puuduvad. Sealhulgas märgiti eksitavalt, et seinaplokkide tarnija on kasutusjuhendis välja töötanud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Hageja esitatud projektis on sõlmed lahendatud teisiti ning just kostja ettepanekud olid tugevdada sõlmi vöödega. Kostjal ei olnud kohustust asuda täitma projekteerija rolli ning teha koormusarvestusi. Sarikate aluse armeerimisvöö vajadus oli soovituslik ja vajaduse määras projekteerija. Kostja paigaldas katuse teades, et toestamiseks vajalik armeerimisvöö on paigaldamata, kuid ta soovitas selle paigaldust. Hageja keeldus põhjendusega, et hoone kõrgus väljub eelprojektiga mõõdetust, kui vöö paigaldada. Kohus laiendas põhjendamatult kostja kohustust kontrollida projekti sobivust. Projekti koostasid professionaalid. Kostjal puudus pädevus ja teadmised täppisarvestuste tegemiseks. Materjalide tootja juhised käsitlesid käesolevas asjas olulisi küsimusi soovituslikena ning määrasid otsustamise projekteerijale. Kostja ei teadnud, et armeerimisvöö paigaldamine on vajalik ning selle paigaldamata jätmine mõjutab ehitise ohutust. Hageja ei tellinud sõlmede üksikasjaliku lahenduse tööprojekti. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta ehitusnorme ei järginud. Hageja tunnistas, et esimese armeerimisvöö vajaduses veenis teda kostja esindaja. Hageja tunnistas, et kostja esindaja selgitas talle ka teise armeerimisvöö olemust ning soovitas seda ehitada. Hageja tunnistas, et mingeid materjale ta vaidlusaluse armeerimisvöö jaoks ei omandanud. Hageja väitis, et objektil olid materjalid olemas. Samas oli ainus variant kasutada vöö jaoks u-plokke, mis ei muudaks maja projektijärgset kõrgust, ning hageja neid ei ostnud. Töövõtja vabaneb vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi, kui ta on juhtinud tellija tähelepanu sellega
kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks. Kostja selgitas hagejale armeerimisvööde vajadust. Hageja lähtus projekteerija soovitustest ning jäi oma valikule kindlaks. Seega on kostja vastutus välistatud. Maakohus tõlgendas ekslikult hageja kirjavahetust OÜ-ga Ecomod, kes teavitas hagejat 2023. a aprillis, et 5000 euroga ei ole tööd võimalikud. OÜ Ecomod pakkus 6. jaanuari 2023 hinnapakkumises teha tööd 11 396 euro eest. On ilmne, et OÜ Ecomod ei pidanudki töid tegema 5000 euro eest. Hageja võttis hinnapakkumise Viru EKD Group OÜ-lt maksumusega 37 488 eurot. Asjatundja leidis, et projektita ei ole kostja esitatud hinnapakkumise hindamine võimalik. Seega kohaldub väide ka hageja esitatud hinnapakkumisele. Kostja esitas OÜ Ecomod Ehitus 6. jaanuari 2023 hinnapakkumise, mille kohaselt on ehitise konstruktsiooni parandustööde hinnapakkumine koos materjalidega 11 396 eurot 90 senti. Maakohus lähtus kahju suuruse määramisel Viru EKD Group OÜ ja lisaks ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka OÜ Ecomod Ehitus pakkumine oli lahenduse poolest lubatav. Asjas puuduvad eksperthinnangud mõlema taastamise variandi hinna kohta. Olukorras, kus mõlema variandi puhul puudus taastamise projekt, eelistati kallimat. Kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatest asjaoludest. Hageja tegi eramu ehitamisel iseseisvalt otsused ning jättis tellimata vajaliku töö. Hageja ei teinud eelprojekti alusel tööprojekti, milline oleks üksikasjalikult määratlenud vajalikud sõlmed ning arvestanud koormused. Hageja jätkas ehitustegevust katuse toestamiseta ning katust hooldati puudulikult. Põhjendatud on seetõttu vähendada väidetava kahju 0 euroni. Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostjale tasuti tööde eest 2200 eurot (sh käibemaks). Olukorras, kus hageja tellis töid eraisikutelt ning kostjalt, on ebaõiglane jätta kostja kanda uue katuse ja teise korruse väljaehitamise kulud kümnetes kordades temale makstut ületavas ulatuses. Kahjuhüvitist tuleb vähendada 1100 euroni.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja oli kostja väitel teadlik, et hagejal puudub üldehitustööde tegemiseks tegevusluba. Kostja ei ole oma väidet tõendanud – kohtule esitatud lepingueelseid läbirääkimisi puudutavas kirjavahetuses ei ole kostja tegevusloa puudumisele viidanud ning hageja kinnitas vande all, et sai sellest teada alles ehitise auditist. Olukorras, kus kostja võttis vastu töö, milleks tal tegevusluba puudus, lasub vastutus kostjal. Väide, et hageja sooviks oli ehitusluba mitteomava ettevõtte tellimine ehitustööde tegemiseks raha kokkuhoiu eesmärgil, on ebaõige ja eluliselt mitteusutav. Tõendamata ja ebaõiged on kostja väited, et hageja soovis tasuda tööde eest ilma käibemaksuta ja „enamuse töödest tegidki eraisikutest ehitajad“. Üksnes käibemaksu tasumata jätmine ei muuda töövõtjat nn erabrigaadiks, kuivõrd töid tegid endiselt samad isikud. Kostja väidab, et ta selgitas hagejale katusealuse tugevdusvöö paigaldamise vajalikkust, kuid „ekslik on väide, et ta teadis ka võimalikest tagajärgedest“. Millegi vajalikkust ei ole võimalik selgitada ilma tagajärgi teadmata. Kuivõrd kostja hinnangul olnuks armeerimisvöö paigaldamise kulu ca 400 eurot, siis ei ole eluliselt usutav, et mõistliku arusaamaga isik töövõtja piisava selgituse juures betoonvöö vajalikkusest ja selle paigaldamata jätmise tagajärgedest eelistab 400 eurost kokkuhoidu arvestades maja ehitamise kogukuluga. Kostja väidab, et RevPro Est OÜ audit ei ole kohtuekspertiis ja sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid samas ei ole kostja esitanud tõendit, mis lükkaks ümber auditis toodud väited. Kostja leiab, et ta ei pidanud lähtuma AS Bauroc kasutusjuhenditest, kuna need olid väidetavalt
soovituslikud. Kohtuistungil väitis Andero Lehtla, et AS Bauroc kasutusjuhendiga on ta siiski tutvunud ja ka sellele vastavalt ehitanud ja kasutanud Murfor armatuuri väidetavalt iga neljanda rea tagant. Müüritise purunemise kohtades ei tuvastatud plokkide tootja ettenähtud vajaliku koguse armatuuri olemasolu. RevPro Est OÜ 10. veebruari 2023. a täiendavas seisukohas on märgitud, et XXXXXXXXX ehitusel kasutatud seinaplokkide tarnija on kasutusjuhendis välja töötanud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Puittaladest katusele on kohustuslikuks tingimuseks seina ülemise rea armeerimine, ilma milleta ei tohi katusetöödega alustada. Kuna eelprojektis vastava tüüpsõlme lahendus puudus, oleks tulnud lähtuda kasutusjuhendist ja armeerida seina ülemine rida. Kostja väidab, et puuduste eest vastutab hageja, sest paigutas soojustuseks puistevilla asemel kivivilla. Kostja ei ole väidet tõendanud. RevPro Est OÜ asjatundja sõnul toimus katuse soojustamine vastavalt projektile ja nõuetekohaselt. Kostja väited, justkui võisid katuse soojustamine ja lume koormus mõjutada maja kandevõimet ja tuua kaasa pragude tekkimise, on alusetud. Projektis arvestati tuule- ja lumekoormustega, samuti soojustamisega ega nähtud ette katusekonstruktsioonide täiendavat tugevdamist, kuna piisas tüüplahendusest. Vastavalt OÜ Ecomod Ehitus 6. jaanuari 2023 hinnapakkumisele oli tööde tegemise maksumuseks 5565 eurot ning ülejäänu on materjali maksumus, seega on kostja etteheited kirjavahetuse ebaõige tõlgendamise kohta alusetud. Hageja selgitas kohtuistungil, et võttis OÜga Ecomod Ehitus ühendust 2023. a aprillis ja küsis, kas nad on nõus tegema uued seinad, katuse ja armeerimise 5000 euro eest nagu märgitud 6. jaanuari 2023 hinnapakkumises, saades vastuse, et „ei ole kahjuks võimalik“. Maakohtul ei olnud võimalik lähtuda OÜ Ecomod Ehitus hinnapakkumisest, kuivõrd see oli esitatud ilma taastamisprojektita, kajastades remonditöid ilma ehituskonstruktsioone demonteerimata, seejuures oluliselt väiksemas mahus kui audit ette nägi. Samuti ei olnud Ecomod Ehitus OÜ nõus 2023. a aprillis töid jaanuaris 2023 märgitud hinnapakkumises toodud töötasu eest tegema. Seega lähtus maakohus põhjendatult kahju suuruse määramisel Viru EKD Group OÜ ja ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest. Maakohus analüüsis põhjalikult kostja taotlust VÕS § 139 lg 1 ja 2 ning § 140 lg 1 kohaldamiseks ning jättis kostja taotluse põhjendatult rahuldamata
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 20 738 eurot 25 senti ületavas osas ning vastava viivise nõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi 20 738 euro 25 sendi ja vastava viivise ulatuses ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Hageja on esitanud hagi töövõtulepingu rikkumisest tingitud puuduste kõrvaldamise kulu hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab puuduste eest ning kui palju nende kõrvaldamine maksab. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna.
8.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Sama §-i lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi
teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et puuduste eest vastutab kostja. Maakohus on puuduste eest vastutuse hindamisel kaalunud põhjalikult asjas esitatud tõendeid ning kohtuistungil antud ütlusi. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda tõendite hindamisel maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teades armeerimisvöö paigaldamise vajalikkust ning selle mõju ehitise ohutusele, saanuks kostja lepingu üles öelda ning ei pidanud teadlikult ehitusnormidele mittevastavat ehitist edasi ehitama.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et enamuse töid tegid eraisikud. Hageja tõendas, et hinnapakkumise tegi hagejale kostja (dtl 114). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tasus ülekandega 2200 eurot ning ülejäänud kokkulepitud tasu sularahas kostja seaduslikule esindajale. Tasumine sularahas ei mõjuta seda, kes on lepingupooled. Esitatud ei ole asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et hageja sõlmis ehitamiseks eraldi lepingud füüsiliste isikutega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendite kogumiga ei saa lugeda tõendatuks, et hageja keeldus katusealuse armeerimisvöö paigaldamisest. Vastupidiselt kostja väidetele ei ole hageja seda menetluses tunnistanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et sarikate aluse armeerimisvöö vajadus oli soovituslik. Seinaplokkide tarnija on kasutusjuhendis välja töötanud oma materjalidest valmistatud konstruktsioonidele tüüpsõlmed, mis on kohustuslikud, kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Kohustusliku tüüpsõlmena on seina ehitusel kasutatud plokkidel määratletud puittaladel katuslagedele seina ülemise rea armeerimine (dtl 245–246). RevPro Est OÜ auditi järelduste kohaselt ehitati XXXXXXXXX maja eelprojekti alusel, eelprojektis on toodud katusekonstruktsiooni põhimõtteskeem, see ei sisalda hoone konstruktsioonide ja sõlmede üksikasju (dtl 130). Ehitusprojektil ei olnud märgitud nimetatud sõlm teisiti, vaid ülemise rea armeerimine oli märkimata projekti täpsusastme tõttu, mis ei sisaldanud üksikasju.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda hageja esitatud ehitamise ja materjalide hinnapakkumistest. Asjatundja arvamuse kohaselt jääb taastamisprojekti puudumise ning konstruktsioonide aja jooksul deformeerumise ning purunemise tõttu üle maja taastamine vaid II variandi järgi (dtl 248). Maakohus leidis õigesti, et kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda Viru EKD Group OÜ ja ehitusmaterjalide soetamiseks esitatud hinnapakkumistest, milles toodu on kooskõlas auditis toodud vajalike töödega avariilise seisukorra parandamiseks.
12.Kostja taotles VÕS § 139 ja § 140 kohaldamist, kui kohus leiab, et kostja tekitas kahju. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama §-i teise lõike järgi kohaldatakse eelnevat ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Menetluses eelnimetatud asjaolusid ei tuvastatud. Kostja ei tõendanud, et katuse konstruktsioon ja seinad oleks deformeerunud ka betoonvöö olemasolul tulenevalt hagejast lähtuvatest asjaoludest. Projektis oli arvestatud kõigi tekkivate koormustega ega nähtud ette katusekonstruktsioonide täiendavat tugevamist, kuna piisas ehitusplokkide tootja tüüplahendusena ettenähtud betoonvööst (dtl 245–246). Asjas ei ole tõendanud, et soojustamiseks kasutatud kivivill on sama suure pinna soojustamisel oluliselt raskem kui puistevill ning nimetatud asjaolu tõttu avariilise olukorra tekkimist. Asjatundja seletuse kohaselt teostati soojustus vastavalt projektile (dtl 247). Kostja ei tõendanud, et katusel oli
pragude tekkimise ajal ligi poolemeetrine lumekiht. Asjatundja seletuse kohaselt peab armeeritud vöö olemasolul katus vastu 400 mm paksuse märja lume koormusele ning majale projekteeritud 40-kraadise nurgaga katusele nii paksu lumekihti ei teki (dtl 247).
13.Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju – ta peab tegema kulutusi puudusega töö parandamiseks. Selline kahju on üldjuhul kostjale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav, põhjuslikus seoses kostja ehitustegevusega ja kaetud hageja töövõtulepingust tuleneva huviga. Erisuseks on olukord, kus lepingujärgne tasu ja võimalik vastutusrisk on ebaproportsionaalsed, siis ei saa ka iseenesest ettenähtavat kahju pidada VÕS § 127 lg 2 mõttes rikutud kohustuse kaitsealas olevaks.
13.1.Ringkonnakohus peab riskijaotuse määramisel olulisteks kriteeriumiteks järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) kokku lepiti ehitustööde hinnas, mis on kordades väiksem puuduste kõrvaldamiseks vajalike ehitustööde hinnast; 2) hageja tellitud elamu eelprojekt oli puudustega; 3) hageja möönis, et ehitustöid teeb isik (kostja), kellel võib vastav pädevus puududa; 4) hageja täitis ise ehituspäevikut ega küsinud kostjalt ehituse dokumentatsiooni; 5) hageja kahju hüvitamise nõude koosseisus on sellised tööd, mis projektis puudusid ja mida kostja lepingu järgi ei pidanud tegema. Pooltevahelise riskijaotuse üle otsustamisel on tähtis kokkulepitud ehitamise hind. Käesoleval juhul oli kokkulepitud eelarve märgatavalt väiksem eeldatavast keskmisest ehitushinnast. Ehitustööde eest, milles tuvastati puudused, tasus hageja kostjale 8817 eurot (seinad 4050 eurot, katus 4767 eurot). Hageja esitatud hinnapakkumises oli osaliselt seinte ning täielikult katuse lammutamise ning uuesti ehitamise hinnaks 37 488 eurot (dtl 149). Sealjuures oli kostja tasu üle nelja korra väiksem kõigi VIRU EKD GROUP OÜ hinnapakkumises nimetatud töödega võrreldes ning üle kolme korra väiksem katuse ehitamisel, mille eest kostjale tasuti 4767 eurot ning VIRU EKD GROUP OÜ hinnapakkumises 15 840 eurot. Riigikohus on märkinud, et põhimõtteliselt võib VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel pooltevahelise riskijaotuse määramise üheks kriteeriumiks olla lepingutasu (vrd P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 127 komm. 4.8) (vt RKTKo 17. jaanuar 2024, nr 2-20-9824, p 25.3). Ülejäänud asjaolusid tõendab hageja vande all ülekuulamise protokoll, milles hageja selgitas, et sõlmis kostjaga lepingu, kuna naaber soovitas (I kd lk 165 pöördel), ehitamise loa kohta ei teadnud hageja midagi, ei uurinud ka (I kd lk 167) ning hageja esindaja märkis vastuseks kostja esindaja väitele, et litsentseeritud ehitajad on oluliselt kallimad, et on inimlik, et soovitakse maksta võimalikult vähem. Hageja tahtis saada keskmise kvaliteediga maja (I kd lk 132). Hageja kinnitas, et pidas ise ehituspäevikut (I kd lk 168 pöördel). Hageja ei vaielnud vastu kostja selgitusele, et hageja pidas ehituspäevikut ise sellepärast, et elamule kasutusloa taotlemisel saaks ta öelda, et ehitas maja ise (I kd lk 172 pöördel). Hageja selgitas ka, et pärast tema tellitud auditit ei pidanud ta kostjale antud eelprojekti järgimist enam piisavaks, vaid soovis, et puudused kõrvaldatakse litsentseeritud ehitaja poolt ja tehtaks kõik tööd, mis on auditis kirjas (I kd lk 169).
13.2.Eeltoodut arvestades ei ole ehitustööde tegemiseks nõutud kahjuhüvitis osaliselt rikutud kohustuse kaitsealas. Põhjendatud kahjuhüvitis maja parandustööde eest on seetõttu 8817 eurot. Kahjuhüvitis ehitusmaterjalide ostmiseks on põhjendatud täielikult 11 249 euro 25 sendi ulatuses. Auditi tellimise kulu 456 eurot ning kohtueelsed õigusabikulud 216 pidid olema kostjale lepingu rikkumisel ettenähtavad ning on seetõttu põhjendatud ja kostja suhtes õiglased. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitamine 20 738 eurot 25 senti.
14.Alternatiivselt, kui siiski lugeda kogu kahju olevaks rikutud kohustuse kaitsealas, on eelnimetatud asjaolud aluseks kohaldada VÕS § 140 lg-t 1. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane panna talle kohustus tasuda kahjuhüvist, mis ületab temale samade ehitustööde eest makstud tasu enam kui viis korda. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada,
kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus tööde kokkulepitud eelarve on väike ja selle eest ei tellita kogu vajalikku tööd, on äärmiselt ebaõiglane panna kostjale kohustust tasuda kahjuhüvitist, mis ületab peaaegu viis korda esialgu tasumisele kuulunud summat ja võib viia olukorrani, kus hageja saab kahjuhüvitisena sama palju raha, kui võinuks kuluda kogu katuse remondiks (RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-126-15, 13).
15.Kostjale pidi lepingurikkumisel olema ettenähtav, et ebakvaliteetse töö parandamiseks võib olla hagejal vajalik hankida uuesti ehitusmaterjalid. Kahjuhüvitist puudub seetõttu alus vähendada ehitusmaterjalide ostmiseks kuluvate materjalide osas ja hageja nõue 11 249 euro 25 sendi ulatuses on põhjendatud. Auditi tellimise kulu 456 eurot ning kohtueelsed õigusabikulud 216 pidid olema kostjale lepingu rikkumisel ettenähtavad ning on seetõttu põhjendatud ja kostja suhtes õiglased. Vähendada tuleb ehitustööde tegemiseks määratud kahjuhüvitist arvestades samu asjaolusid, mis VÕS § 127 lg 2 alusel kahjuhüvitise piiramisel (ringkonnakohtu otsuse p 13.1). Hageja tasus kostjale seinte ja katuse ehitamise eest 8817 eurot. Kostja suhtes oleks ebaõiglane ka see, kui ta peaks rahastama maja parandamiseks tehtavaid ehitustöid oluliselt erinevas ulatuses kui temalt telliti. Kahjuhüvitist maja parandustööde eest tuleb seetõttu vähendada 8817 euroni. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahjuhüvitamise vähendamine 20 738 euro 25 sendini.
16.Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude 28 671 euro ulatuses (49 409,25 – 20 738,25). Sellega seoses tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue sellelt nõude osalt. Maakohtu otsus jääb jõusse kahjuhüvitise 20 738 euro 25 sendi osas. Viivis sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni praeguse otsuse tegemiseni 19. septembril 2024 on 4426 eurot 25 senti.
17.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.