2.Välja mõista T.E-lt põhivõlgnevus 1 311,70 eurot ja viivis 63,10 eurot Revensen OÜ kasuks.
3.Välja mõista T.E-lt Revensen OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 311,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.05.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Revensen OÜ nõuded T.E-lt intressivõlgnevuse, hooldustasu ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta 33,08% ulatuses Revensen OÜ ning 66,92% ulatuses T.E kanda.
6.Määrata pooltele tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitatud väited ja nõue
1.Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.04.2022 internetiportaali vahendusel laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1 500 eurot intressimääraga 24% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 60 kuu jooksul. Esimese osamakse tasumise tähtpäev oli 06.05.2022. Kostja kohustus tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu 75 eurot ja igakuist hooldustasu 13,50 eurot. Peale lepingu sõlmimist on kostjalt laekunud kokku 113,30 eurot, so 06.05.2022 56,65 eurot ja 06.06.2022 56,65 eurot. Kostja rikkus igakuisete maksete tasumise kohustust. Krediidiandja ütles lepingu üles 15.11.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal põhivõlg summas 1 473,43 eurot, intressivõlg 152,95 eurot ja hooldustasu võlgnevus 71,55 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1 473,43 eurolt 07.07.2022-10.05.2023 perioodi eest määraga 0,067% päevas kokku summas 173,76 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest ja maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt, esialgsel võlausaldajal ei olnud põhjust kahelda, et kostja suudab teenindada laenumakseid, samuti ei nähtu, et laenu andmisel oleks kostja jäänud raskesse majanduslikku seisu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 473,43 eurot, intressivõlgnevuse 152,95 eurot, viivisvõlgnevuse 173,76 eurot, hooldustasu võlgnevuse 71,55 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot, samuti viivise 24% põhinõudelt (1 473,43 eurolt) aastas alates 11.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Krediidiandja ei järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, esialgne krediidiandja pidi nägema, et kostja ei ole võimeline laenu tagasi maksma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 06.04.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1 500 eurot intressimääraga 24% aastas tagasimakse perioodiga 60 kuud. Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud maksegraafikus. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 75 eurot. Samuti kohustus kostja tasuma hooldustasu 13,50 eurot kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 50,38% aastas (leping dtl 54-56).
5.Kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 64) nähtuvalt on Ühisraha OÜ 06.04.2022 kostjale laenulepingu alusel üle kandnud 1 425 eurot. Nõude loovutamise teatise (dtl 84) kohaselt loovutas Ühisraha OÜ lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 27.12.2022.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse
määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 06.04.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 50,38% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
8.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust.
9.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
11.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
13.Hageja selgituste kohaselt hinnati laenulepingu sõlmimisel 06.04.2022 kostja krediidivõimekust kostja esitatud andmete, kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Esialgne võlausaldaja on laenu andmisel lähtunud sellest, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt olid kostja keskmised sissetulekud 1 992,75 eurot, kehtivad finantskohustused olid 714,63 eurot ja
majapidamiskulud 300 eurot. Kostja sissetulekuks oli lisaks palgale ka kinnisvara üürimisest saadav tulu. Pärast laenude väljastamist oli esialgse võlausaldaja arvestuste kohaselt kostja igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 999,12 eurot (kostja finantskohustused 714,63 + majapidamiskulud 300 + 500 elatise tasumised + väljastatud laenud 56,65 = 1571,28) ning jäi reserv summas 253,72 eurot (1825-1571,28). Seega leidis esialgne võlausaldaja, et see on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuna kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui tema sissetulekud.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 06.04.2022 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust. Kostja on laenutaotluses (dtl 89) märkinud, et on ehitaja, kelle neto sissetulekuks on 3200 eurot kuus ning kehtivad kohustused on 600 eurot kuus ja majapidamiskulud 100 eurot kuus. Lisaks on kostja märkinud, et tal on kaks ülalpeetavat. Kostja kontoväljavõttest (dtl 91-153) nähtuvad laekumised HCS-Consult OY-lt ajavahemikul 19.10.2021 – 31.03.2022 keskmiselt 1608,75 eurot kuus (527 + 1529 + 1564 + 1710 + 2421 + 1901,50 : 6). Kinnisvara üürimisega seonduvate sissetulekutena nähtuvad kontoväljavõttelt laekumised kokku 371 euro ulatuses. Samast kontoväljavõttest nähtuvalt on ajavahemikul 10.10.2021 – 31.03.2022 kostjale erinevatelt kiirlaenu pakkuvatelt ettevõtetelt (BB Finance OÜ, Monefit Estonia OÜ, Placet Group OÜ, Bondora OÜ, Inbank Finance OÜ, Ferratum Bank Plc, IPF Digital OÜ) ja kolmandatelt isikutelt (A. K, M. T) saadud laenudena laekunud keskmiselt 4 582,83 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttelt nähtuvad laenude tagasimaksed Bondora OÜ-le, A. K, I. M ja L. L. Hageja esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole ning suurema osa kostja sissetulekutest moodustasid laenud erinevatelt isikutelt, sh kiirlaenu pakkuvatelt ettevõtetelt. Seejuures nähtub hageja enda esitatud laenuandja analüüsust (dtl 337350), et kostjal on „muid kulusid“ igakuiselt suurusjärgus tuhanded eurod (tabeli eelviimane rida). Esitatust ei nähtu, et ka selle kohta oleks kostjalt täiendavaid selgitusi küsitud, samuti, milliste arvestuste tulemusel on nn majapidamiskuludeks arvestatud ainult 300 eurot kuus.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 06.04.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses väitega, et kostja sattus majanduslikult raskesse olukorda seetõttu, et kaotas töö, mitte seetõttu, et esialgne võlausaldaja talle laenu andis, märgib kohus, et enamuse kostja sissetulekutest moodustasid eelnevalt tuvastatu kohaselt erinevatelt isikutelt saadud laenud. Krediidiandja ei ole mh välja selgitanud, mis põhjusel vajas kostja pidevalt täiendavaid laene, milline käitumine iseenesest viitab sellele, et isik on sattunud oma kohustuste täitmisega raskustesse ning pidev uute laenude võtmine jätkusuutlik ei ole. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise hindamisel ei puutu aga üleüldse asjasse, kas isik seoses konkreetse laenu saamisega sattus majanduslikesse raskustesse või mitte. Kohustuse sisu jääb samaks sõltumata selle rikkumise tagajärjest.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude
kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 06.04.2022 lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine.
17.Esitatu kohaselt oli 06.04.2022 leping sõlmitud tähtajaga 60 kuud. Seega oleks leping lõppenud 06.04.2027. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles alates 15.11.2022 (ülesütlemisavaldus dtl 82), eelnevalt oli saadetud ülesütlemishoiatus (dtl 80). VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Pooled ei vaidle, et kostja sai 15.11.2022 ülesütlemisavalduse kätte. Jagades saadud 1 425 eurot 60 osamakseks, on üks osamakse 23,75 eurot, kostja tasutust jätkub täielikult neljaks selliseks osamaksest, st osaliselt tasumata on 06.09.2022 osamakse ja täielikult edasised maksed, ülesütlemisavalduse tegemise seisuga oli kostja viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud 15.11.2022.
18.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
19.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusumma oli 1 425 eurot (maksekorraldus dtl 64). Laenusummat 75 euro ulatuses välja ei makstud, see arvestati vastavalt lepingule lepingutasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu ega hooldustasu tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, st kõik laekumised tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Kohus jätab hageja nõuded intressi- ja hooldustasuvõlgnevuse välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja tasus lepingu alusel krediidiandjale kokku 113,30 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 1 311,70 eurot (1 425 – 113,30), so saadud laenusumma tagastamata osa.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt 63,10 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele: september 22 osamakse tasumata 18,3 euro ulatuses viivis kuni 15.11.2022
oktoober 22 osamakse 23,75 eurot viivis kuni 15.11.2022
november 22 osamakse 23,75 eurot viivis kuni 15.11.2022
tagastamata põhiosa ülesütlemisest hagi esitamiseni 10.05.2023
22.Kohus mõistab välja viivise alates 11.05.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
23.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
24.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 260,31 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 512,53 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 33,08% ning kostja kanda 66,92% menetluskuludest.
25.Kohus määrab pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.