3.Rahuldada M A ja K K hagi osaliselt. Jätta Osaühing Aabnet Grupp hagi rahuldamata.
4.Kohustada A A ja T A tagama, et Kuumajaagu kinnistul (registriosa nr XXX) 1 / 17
2-22-766 asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva ja naaberkinnisasja Priidu elamu(te)sse leviva müra tase ei ületaks õigusaktides kehtestatud müra normtaset ning hoiduma edaspidi norme ületava müra tekitamisest.
5.Keelata A A läheneda M A ja K K, s.h minna Priidu kinnistule (registriosa nr XXX) või võtta nendega mistahes viisil (verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu) isiklikult või kolmandate isikute kaudu ühendust. Lähenemiskeeld on kohaldatud tähtajaga kolm (3) aastat alates otsuse kättetoimetamisest.
6.Jätta rahuldamata M A ja K K nõue mõista A A ja T A välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 2000 eurot ja mittevaraline kahju ning lisanduv viivis.
7.Jätta hagejate menetluskulud 1/3 ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 2/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Jätta kostjate menetluskulud 1/3 ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 2/3 ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus
Hagejad esitasid Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu kahju tekitamise lõpetamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled naabrid Sambu külas, Jõelähtme vallas alates aastast 2006. Hagejate kodu (viimastel aastatel on kasutusel peamiselt maakoduna) asub Priidu kinnisasjal. Hagejate naaberkinnisasi 2 / 17
2-22-766 Kuumajaagu on kostja I (A A) kontrolli all. Kuumajaagu kinnisasja sihtotstarbe on maatulundusmaa. Alates aastast 2008 on kostja I järjepidevalt hagejate isikuõigusi raskelt rikkunud, samuti on toimunud isikuõiguste rikkumisega ähvardamised ja hirmutamised. Kostja I tegevus riivab oluliselt hagejate inimväärikust ja põhiseadusest tulenevat õigust aule, väärikusele ning eraelu puutumatusele. Kostja I piinab hagejaid süstemaatiliselt erinevatel viisidel, peamiselt mürahäiringutega, solvab ja alandab ebakohaste väärtushinnangutega. Tegevus on olnud tahtlik, motiveeritud ja eesmärgistatud. Selle eesmärgiks on saavutada, et perekond A ostaks kostja I kontrolli all oleva naaberkinnistu. Piinamise ja hirmutamisega on hagejatele kaasnenud tervisekahjustused, pidev hingeline valu ning kannatused ja ebameeldivad läbielamised. Kostja I tegevus rikub oluliselt ja järjepidevalt hagejate psüühilist tervist, tekitab tõsiseid olmelisi probleeme ja ebamugavusi.
Kostja I õigusvastane tegevus sai alguse sellest, et kostjad kaotasid kohtuasja detailplaneeringu menetlusega seonduvalt ja kostja I pidi tasuma kohtukulud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.03.2013 avalduse rahuldamata, kuna Jaagu ja Kuumajaagu kinnistutele on juurdepääs riigimaal asuva tee kaudu, mida on ka varasemalt kasutatud. Puudutatud isikute tee muutuks läbimatuks ja tee ei vii ka Kuumajaagu kinnistule, vaid üksnes teisest küljest Jaagu kinnistule. 05.06.2014 mõisteti hagejate kasuks välja kohtukulud. Hagejad leiavad, et vaidluse eesmärgiks oli saavutada hagejate kasutuses oleva tee lõhkumine, mis oleks toonud kaasa hagejatele suurema surve osta Kuumajaagu kinnistu, mida kostja I on korduvalt rõhutanud oma sõnumites.
Lisaks ähvardavatele, ahistatavatele ja väljapressivatele sõnumitele ründas kostja M. Arrakut 21.06.2013 ja 27.05.2013. Kostja I sai süüdistuse KarS § 121, § 266 lg 2 p 1 järgi. Harju Maakohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel avaliku huvi puudumise tõttu 04.06.2014, määrates kostja I kohustuseks maksta riigi tuludesse 200 eurot.
Peale kohtumenetlust alustas kostja I õigusvastaste tegevustega: füüsiline vägivald, terroriseerivad kõned; ähvardavad sõnumid ja alates 2015 helimüra tekitamine. Mürahäiringuid on kostja I tekitanud väga erinevatel viisidel: häiriv hädaabi sireen, valju ebameeldiva muusika mängimine (s.h auto kasti asetatud suurtest kõlaritest ja kuna kinnistul ei olnud varasemalt elektrit, siis tõi kostja I selleks kinnistule generaatori), ruuporiga signaali laskmine (19.08.2015 kinnitas kostja I ruupori puu külge, käivitas selle sireeni funktsiooni ja lahkus seejärel, juhtumi osas alustati väärteomenetlust), auto signaali kasutamine, ATV-ga kinnisasja piiril gaasitamine (2011 suvel öörahu ajal ja ka päeval sõitis kostja I kinnistu piirile ja andis kõvasti ning kestvalt tühikäigul gaasi). 2018 ehitas kostja I Priidu kinnistu piirile, hagejate elumajast 35 m kaugusele hooned, kuhu on paigutatud helimüra tekitamise seadmete süsteem. Süsteemil oli kaugjuhtimine. Päeval mängiti sireeni pidevalt, tihti 15 h järjest, öösiti vaid korraks, et selleks ajaks kui politsei kohale jõuab oleks vaikne. Samuti tekitatakse helimüra kinnistul asuvast soojakust. Elamu siseruumis oli heli tugevuseks ca 50-55 dB, kinnisasjal 60-69 dB, müratase on väga häiriv. Mürahäiringud on olnud iga-aastased alates 2015. aastast ja aastaringsed alates 2019 aastast. Mitmel korral on läbi viidud väärteomenetlusi.
Aastatel 2015-2018 oli domineerivaks häirivaks elemendiks vali muusika ja raadioprogrammide edastamine. Alates 2018. aasta suvest tekitasid kostjad häiringuid selleks spetsiaalselt ehitatud putkast, mis oli Priidu kinnisasja piiril. Näiteks näitab 3 / 17
2-22-766 tõendina esitatud klipp 0455 selgelt, et ülimalt valju muusikat tekitatakse väikesest putkast, mis on väga lähedal hagejate elumajale Priidu kinnisasjal. Samuti nähtub sellest videoklipist, et Kuumajaagu kinnisasjal ei ole samal ajal ühtegi inimest. Tegemist ei ole tavapärase inimtegevusega tekitatud olmemüraga. Heli on tavapärase olmemüra jaoks ka ilmselgelt liiga tugev ja häiriv. Putka, kus muusikat mängivad audioseadmed asuvad, on lukustatud uksega, millelt on ka ukselink ära võetud, et veelgi raskemaks teha selle avamine ja rikkumise lõpetamine. Aastast 2019 sai häirivaks elemendiks häiresignaal, mida lasti samast putkast, kust 2018. aastal muusikat. Aastatel 2020 - 2021 tehtud salvestustest on samuti näha, et häiresignaalid tulevad väikesest putkast Priidu kinnisasja piiril. 03.06.2021 öösel tekitas helimüra häirepasun, mis oli seadistatud töötama teatud ajaliste intervallide ja erinevate häiresignaalidega. Kostjad telefonile ei vastanud, et seade oleks saanud välja lülitada. Menetluse käigus seade eemaldati. Tegemist ei olnud valvega seotud seadmega. G4S poolt Harju Maakohtule saadetud Kuumajaagu valvesignaalide väljavõte näitab, et valvesüsteemist 03.06.2021 öösel ühtegi häire ega rikke signaali ei tulnud. 09.06.2021 on kostjad paigaldanud kaugemal asuvale putkale uue sireeni, millega jätkatakse hagejate piinamist päevastel aegadel – sel ajal politsei väljakutsetele ei reageeri, sest tegemist ei ole öörahu rikkumisega. Järgmine öine rikkumine, mille osas viidi läbi menetlus, pandi toime 12.07.2021 öösel. Kostjad keeldusid signaali välja lülitamast ja PPA eemaldas häiresireeni. Sireen töötas intervalliga 20 min heli, 12 min vaikust. Kuumajaagu G4S valvesignaalide väljavõte näitab, et valvesüsteemist 11-12.07.2021 ühtegi häire ega rikke signaali ei tulnud. Kolmanda sireeni paigaldasid kostjad sama päeva õhtul kui eelmine eemaldati. Kolmas sireen oli paigaldatud kaugemal asuvale putkale ja see eemaldati PPA poolt 15.07.2021 väärteoasja menetluses. Ära võetud sireen Siren DC-12V, 118 dB ei sisaldu G4S paigaldatud seadmete nimekirjas.
Lisaks mürahäiringutele on kostja I korduvalt lõhkunud veokite ja rasketehnikaga teed, ähvardanud ja seadnud ohtu laste elu. Kostja I on oma kinnisasja nimetanud K, kuivõrd ühe hageja perekonnanimi on K, siis viitab see nimi kinnisasja tulevasele omanikule ja sellele, et kannatanud on sunnitud kinnisasja väljapressimise ning ahistamise lõpetamiseks ära ostma. Kostja I on paigaldanud filmikaamera AS-le E kuuluvale elektrikilbile, mis asub K OÜ-l kuuluval kinnistul katastritunnustega 24501:001:0497 ja jälgib sellega naabrite tegevust. Lisaks on kostja I saatnud mitmeid häiriva sisuga e-kirju.
Iseseisvaks episoodiks tuleb lugeda 16.07.2018 kostja I esitatud avaldus, milles paluti alustada hageja I suhtes kriminaalmenetlust KarS 319 lg 1 tunnustel, millega on kriminaliseeritud teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt. Väidetav valekaebus oli hageja I teade öörahu rikkumise kohta valju helimüraga. Tegelikult oli 16.07.2018 kostja I esitatud avalduse näol tegemist valekaebusega, sest kõnealuse helimüra tekitas ja sellega rikkus öörahu kostja I, mitte hageja I.
Mürahäiringutel olnud tugev ja pidev negatiivne mõju perekonna olmele ja tervisele. Häiritud on puhkus ja magamine, langenud on töövõimekus, närvilisuse tõttu on kahjustunud peresuhted. Tekkinud sümptomite (stress, unetus, närvilisus, peavalu, perekonfliktid) leevendamiseks on asutud kasutama arstiabi, välja on kirjutatud unerohtu ja muid ravimeid, kuid nendest ei ole abi. Hagejad on täheldanud olulisi, kuid häirivaid ja ebavajalikke muutusi igapäevases käitumises: nt akende sulgemine ka palavate 4 / 17
2-22-766 ilmadega, TV ja muusika liigkõvasti mängimine toas, peresisene agressiivsus ja omaette hoidmine. Ebameeldiv on maakodusse kutsuda sõpru ja kui nad seal viibivad, kaasneb sellega lisastress. Mürahäiringud on tekitanud hagejatele tugeva negatiivse emotsionaalse pinge ja stressiseisundi. Kostja I tegevuse tõttu on hagejatel I ja II ning nende pereliikmetel maakodu kasutamine sisuliselt võimatu. Maale minekuga kaasnevad häirivad ja negatiivsed emotsioonid nagu hirmutunne ja alandus ning seal viibimine on nii füüsiliselt kui vaimselt koormav. Et Covid-19 kriisi eest ei olnud võimalik linnast maakodusse minna, tekitas omakorda lisatressi ja pingeid.
Süüteoteateid ja kaebusi kostja I õigusrikkumiste, peamiselt mürahäiringute kohta, on perekond A-K esitanud aastate jooksul kümneid, näiteks 01.06.2019, 02.06.2019, 06.07.2018, 10.08.2018 – 23:02, 17.08.2018 – 00:40, 26.07.2018 – 00:44, politsei poole on pöördutud korduvalt ka muude asjakohaste nõuete, palvete, küsimuste, meeldetuletuste ja päringutega. Vaatamata sellele ei ole õiguskaitseasutused suutnud ette võtta midagi õigusrikkumiste lõpetamiseks. Alustatud on küll väärteomenetlusi ja isegi tehtud mõned otsused, kuid see ei ole olnud tõhus vahend rikkumiste lõpetamiseks. Sealjuures ei ole politsei isegi suutnud kostja I leida, et tema suhtes mingeid menetlustoiminguid teha. Politsei on mitmel korral suunanud hagejaid tsiviilkohtumenetluse abil abi otsima. Ka vald ei ole suutnud järelevalvemenetluse käigus suutnud lahendada küsimust ebaseaduslikult püstitatud ehitiste osas.
10.Helimüra tagajärjel kannatavad nii K K ja M A – isikud, kelle vastu on rikkumised algselt ja peamiselt suunatud, ja ka nende lapsed ja teised isikud, kes viibivad suviti maal, nt H K.
11.Hagejad paluvad mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja I õigusvastane tegevus on seisnenud: mürahäiringute tekitamine, valekaebuse esitamine, ahistamine kinnisasja nime muutmisega, eraviisiline ja ebaseaduslik jälitustegevus, solvavate ja ähvardavate sõnumite saatmine väljapressimise eesmärgil. Mürahäiringute tekitamisega on kahjustatud hagejate tervist, samuti rikutud eraelu ning kodu puutumatust. Kostja I eraviisiline ja ebaseaduslik jälitustegevus kahjustas hagejate I ja II eraelu puutumatust. Hagejate au teotamine on solvavate ja ähvardavate sõnumite saatmine väljapressimise eesmärgil.
12.Kostja I õigusvastaseid tegusid tuleb vaadelda kogumis. Nii kodu kui eraelu puutumatuse rikkumine on olnud järjepidev, süstemaatiline, kauakestev ja eesmärgipärane. Kostja I tegevuse põhieesmärgiks saavutada see, et hagejad ostaks temalt K kinnistu. Iga tegu, st igakordne mürahäiringu tekitamine, on iseenesest õigusvastane, tuleb eelkõige kostja I tegevusele anda hinnang kogumis. Põhjuslik seos hagejate tervise, kodu ja eraelu puutumatuse kahjustamise ja kostja I tegevuse vahel eksisteerib iga teo puhul eraldi, kuid eriti kogumis. Eriti raskeks teebki õigushüvede kahjustamise rikkumiste kumuleeruv kogum, nende järjepidevus, süstemaatilisus ja ajaline kestus - müraga piinamine on kestnud rohkem kui 5 aastat. Lisaks tuleb esile tuleb tuua ootamatuse aspekti, mis on eriti piinav ja stressi tekitav - hagejad ei ole kunagi teadnud, millal täpselt sireen huilgama hakkab.
13.Tervisekahju tuleb selliste mürahäiringute puhul eeldada. Kostjate õigusrikkumiste kahjustav mõju hagejate vaimsele tervisele kujunes kumulatiivselt - pidevalt jätkuva teo (üksiktegude kogum) tulemusena. Hagejal I diagnoositi 19.05.2021 depressioon, mis oli 5 / 17
2-22-766 tekkinud pingetest, mille põhjustas lähenev suvi ja koos sellega teadmine, et tuleb taas hakata kannatama kostjate tekitatavate mürahäiringute käes.
14.Hagejad leiavad, et kostjad peavad hüvitama hagejatele kohtueelse menetlusega tekitatud õigusabikulud summas 2000 eurot. Kulud on tekkinud seoses kostjate õigusvastase tegevusega, asjaolude esialgse hindamisega, tegevuskava koostamisega edasiseks tegevuseks, korduvate kaebuste ja süüteoteadete esitamisega. Kulud on põhjuslikus seoses kostjate rikkumistega ning möödapääsmatud hagejate õiguste kaitsel.
15.Kostja I süü on tõendatud tahtluse vormis. Tahtlus väljendab õigusrikkuja suhtumist õigusrikkumisse - soovi põhjustada õigusvastane tagajärg (VÕS § 104 lg 5). Kostja I korduvates e-kirjades on selgelt manifesteeritud tahe kahjustada hagejate elu ja tervist, kuni hagejad ostavad K kinnisasja. Kostja II süü vormiks on hooletus. Kostja II kui kinnisasja omanik kannab hoolt selle eest, et tema kinnisasja ei kasutata hagis kirjeldatud õigusrikkumiste teostamiseks. Lisaks, kostja II vastutab oma kinnistult lähtuvate kahjulike mõjutuste eest ka siis kui neid tekitab kolmas isik.
16.Kostjate väide, et G4S poolt paigaldatud valveseade oli territooriumi valvamiseks ja võimalik müra on hagejate tegevuse tagajärg on tõendamata ja vastuolus tuvastatud asjaoludega. Kui G4S seadmed tekitasid mingeid häiresignaale, siis nende osa oli mürahäiringute kogumahust üliväike ja ebaoluline. G4S valveseadmed paigaldati alles 07.07.2020 ja vastav leping lõpetati juba 24.09.2021. Need seadmed olid hoones, mis asus mitte Priidu kinnisasja piiril, vaid Priidu kinnisasja poolt vaadates selle kaugemal küljel.
17.Hagejad vaidlevad vastu kostjate aegumise vastuväitele. Aegumistähtaeg ei saa hakata enne kulgema, kui kahju on tekkinud. Sellest tuleneb, et ka kahju tekitanud tegu peab olema üldjuhul lõppenud (või lõpetatud, lõpule viidud). Kuigi iga tegu, st igakordne mürahäiringu tekitamine on iseenesest õigusvastane, tuleb eelkõige kostja I tegevusele anda hinnang kogumis. Igapäevased mürahäiringud kui üksikteod on sisuliselt identsed hommikul pannakse sireen või muusika tööle ja õhtul (öörahu saabudes) lõpetatakse, järgmisel päeval kordub sama. Rünnatakse samu õigushüvesid - tervis, omand, eraelu ja kodu puutumatus. Samuti on teod omavahel selges ajalises ja ruumilises seoses - eelkõige pandi neid toime suviti ja päevasel ajal (et vältida öörahu rikkumist, millega kaasnes väärteomenetluse oht). Tegusid seob ühtne tahtlus - kostja I tegevuse põhimotiiviks oli saavutada see, et naabrid (s.o hagejad) ostaksid K kinnisasja. Tegemist on ühe jätkuva teoga, mis algas 2015 augustis ja mille peatas hagi tagamine. Seega ei ole aegumise vastuväide asjakohane. Kui iga mürahäiringu episood lugeda omaette teoks, siis oleks keeruline kahju piiritlemine. Kuigi ka iga episood kui üksiktegu on õigusrikkumine ja tekitab kahju. Tervisekahju kujunes kumuleeruvalt kostjate pikaajalise ja jätkuva tegevuse tulemusel, sealjuures eriti olulisel määral 2020 - 21 aasta sügistalvel ja 2021 mais. Ühelgi juhul ei ole aegunud AÕS § 89 alusel esitatud nõue.
18.Hagejate nõuded: (i) kohustada kostjaid, et kostjate K maaüksusel asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva ja naaberkinnisasja Priidu elamu(te)sse leviva müra tase ei ületaks õigusaktides kehtestatud müra normtaset ning hoiduma edaspidi norme ületava müra tekitamisest. (ii) kohustada kostjatel mistahes kontakt hagejatega, sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu. (iii) selgitada kostjatele, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise 6 / 17
2-22-766 kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku § 183 alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 3311 ja § 3312 rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone, mh arest. (iv) mõista A A ja T A M A ja K K kasuks ebaseadusliku tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, millele lisanduvad viivised seadusejärgses ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. (v) mõista A A ja T A välja varaline hüvitis M A ja K K kasuks kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 2000 eurot, millele lisanduvad viivised seadusejärgses ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja II ja hageja III paluvad kohustada kostjat I) ja kostjat II lõpetama Priidu kinnisasja valduse rikkumine ja hoiduma selle õigusrikkumise kordamisest tulevikus.
19.Hagejad esitasid 07.09.2023 täiendava asjaolu, et kostjad on paigaldanud K kinnistule uue helimüra tekitava seadeldise, millega tekitatakse pidevalt tehislikku, erinevaid loomade ja lindude häälitsusi imiteerivat heli. Heli kordub 5 minutiliste vahedega kestvusega 24 tundi, kuid mitte iga päev. Öörahu ajal ei võimalda see magada, sest soojade ilmadega ei saa akent lahti teha, muidu kostaks signaal tuppa. Samuti on häiritud õues viibimine. Sisuliselt on maakodu kasutamine võimatu.
20.22.04.2024 on hagejad toonud välja asjaolu, et 03.04.2024 avaldatud teadaande kohaselt müüb kohtutäitur Risto Sepp avalikul elektroonilisel enampakkumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX alla kantud kinnistu (K) T A kuuluvat kaasomandi osa suuruses 10715/10765. Seega on tõenäoline, et K kinnistu omanikeringis leiab lähiajal aset muudatus. Niisamuti omab tähendust asjaolu, et M K (K) kuulub nüüd 50/10765 kinnisasja kaasomandist, mis ei ole täitemenetluse objektiks. M K on A A elukaaslane. Tehing on tehtud 16.09.2022, vahetult enne probleemide eskaleerumist, mis päädisid täitemenetluse alustamisega kinnisasja suhtes. See, nagu ka võõrandatud osa suurus, viitavad tehingu fiktiivsusele.
21.Hagejad täpsustavad nõuet ja paluvad keelata A A mistahes kontakt hagejatega, sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu, niisamuti keelata A A läheneda Sambu külas Priidu kinnisasjale lähemale kui 2000 meetrit. Lähenemiskeelu tähtajaks on 10 aastat.
22.29.07.2024 on hagejad esitanud täiendava seletuse. Hagejad on olnud seisukohal, et kostja II vastutab kuna ta on kinnistu omanik. Viidatud õiguskirjandusest ja kohtupraktikast tuleneb analoogia korras, et kinnisasja omaniku käibekohustus hõlmab ka selle kontrollimist, et tema kinnisasja ei kasutataks järjepidevalt ja süstemaatiliselt mürahäiringute tekitamiseks. Kui kinnisasja omaniku käibekohustus ei hõlma ühekordset raskesti kontrollitavat kolmanda isiku tekitatud mõjutust, siis seda enam vastutab kinnisasja omanik tema kinnisasjalt lähtuva intensiivse tahtliku aastatepikkuse, pideva ja süstemaatilise õigusvastase tegevuse eest. Kostja ei ole käibekohustuse täitmist tõendanud, vastupidi, kostjate esindaja kinnitas istungil 15.07.2024, et kostja II ei ole tema kinnisasjal toimuva ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks midagi ette võtnud. Lisaks vastutab kostja II asjaõigusseaduse alusel.
23.Hagejad täpsustasid 29.07.2024 nõuet kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama K kinnisasjale (registriosa nr XXX) paigaldatud seadmetest leviva ja õigusaktidega 7 / 17
2-22-766 kehtestatud määrasid ületava müra/heli tekitamine ning hoiduma sellisest tegevusest tulevikus. Hagejad selgitavad täiendavalt, et “õigusaktidega kehtestatud määrasid ületava müra/heli” all tuleb silmas pidada eelkõige müra olulist häirivust subjektiivses mõttes. Arvestades eelnevat ja kindlustamaks lähenemiskeelu täidetavust, paluvad hagejad kohtul selgitada, et kui tekitatud müra on hagejatele oluliselt häiriv, ongi tegemist juhtumiga, kus lähenemiskeelu on rikutud.
24.Hagejad loobuvad kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamise nõudest. Selle nõude osas on tegemist avaldusega hagist osaliselt loobumiseks (TsMS § 429 mõttes).
Kostjate seisukohad
25.Hageja nõuded on tõendamata. G4S poolt paigaldatud valveseade on paigaldatud territooriumi valveks. Võimalik müra on kostjate käitumise tagajärg, sest hagejad käisid ilma loata kostja II kinnistul ja pidevalt lülitasid voolu välja. Voolu väljalülitamisel või inimese avastamisel läheb valveseade tööle. Kostjate käitumine ei olnud pahatahtlik. 15.06.2022 G4S vastuse kohaselt ei olnud signalisatsioon seadistatud selliselt, et see oleks olnud kontrollitav distantsilt või programmeeritud ajaliselt. G4S-ga oli leping lõpetatud 24.09.2021 ja pärast lepingu lõpetamist ei ole häireid enam olnud.
26.Kostjad ei suhtle hagejatega. Kostja I suhtles hagejatega aastaid tagasi, aga kostja II ei tunne hagejaid ja ei ole nendega suhelnud, seega on hagi esitamine hageja II vastu seoses täpsustatud hagi resolutsiooni punktide 2-6 põhjendamatu. Hagejad ise otsivad kostjatega kontakti. Hagi resolutsiooni punkt 2 on keeleliselt ebaselge ja selle täitmine ei ole võimalik.
27.Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on ebaselge ja tõendamata. Hagejad ei ole esitanud tõendeid tervisekahju kohta. Varalise kahju olemasolu tõendab hageja hagi täpsustuse juurde esitatud arvega, millest ei tulene teenuse sisu, teenuse osutamise kuupäev. Arvele tuginedes ei saa järeldada, et see arve oleks seotud kostjatega. Paljasõnaline ja ebaselge nõue ei kuulu rahuldamisele. Esialgses hagis olid hagejate kulud 5000 eurot. Täpsustatud hagis 2000 eurot. Hagejate käitumine on varalise nõude esitamisel vastuoluline.
28.Hagejate nõue varalise ja mittevaralise kahju osas on aegunud. Väidetava õiguste rikkumisest olid hagejad teadlikud juba alates 2008 aastast (hagiavalduse p. 1.2, 1.4, 3, 5, 6, 7.2). Kostjad paluvad täpsustatud hagiavalduse resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas kohaldada aegumist.
29.Kostja ei ole 22.04.2024 ega 29.07.2024 esitatud hagejate seisukohtadele reageerinud. 15.07.2024 kohtuistung
30.15.07.2024 istungil loobusid hagejad nõudest selgitada kostjatele, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku § 183 alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 3311 ja § 3312 rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone, mh arest. 8 / 17
2-22-766
31.Aegumise osas selgitasid kostjad, et hagejad olid õiguste rikkumisest teadlikud juba 2008 aastal, nii varalise (õigusabi kulud) kui ka mittevaralise kahju osas. Hageja on seisukohal, et tegemist on jätkuva rikkumisega, intensiivsem oli 2020 aasta suvi ja ka õigusabi kulud on tekkinud 2021 aasta juunis, hagi on esitatud 2022 aastal.
32.Hagejad selgitasid kostja II vastutust, mis seisneb selles, et ta on pikaajaliselt lasknud kinnistul õigusvastaseid tegusid toime panna. Hagejate hinnangul on kostja II olnud rikkumistest teadlik. Kinnistu omanikuna peaks isik olema teadlik oma kinnistul toimuvast ja pole ühtegi tõendit, et kostja II oleks õigusvastast tegevust keelanud, on suhtunud ükskõikselt või lausa heakskiitvalt. Kostjad on seisukohal, et kostja II ei tunne hagejat, tegemist on vana inimesega, kes ei ela kodus. Ei saanud siis aru, milles teda süüdistatakse, kui hagi esitati ja ei saa ka praegu aru. Ka kostja I ei saa aru, millest müra tekib, tegemist võib olla linnupeletiga. Kinnistul on juurdepääs ehitajatel ja sugulastel, kes kasvatavad marju.
33.Lähenemiskeeldu paluvad hagejad kohaldada kolmeks aastaks. Lähenemiskeeld on põhjendatud kuna kostja I tegevus on pidev ja kostja on ise kinnitanud, et jätkab sellist tegevust. Kostjad vaidlevad vastu, kostja I on külgneva kinnisasja omanik. Lähenemiskeeld on ebaproportsionaalne, kuna omanikul peab olema oma kinnistule juurdepääs.
34.Varaline kahju tuleneb kinnisasja väärtuse vähenemisest. Hagejate nõuded
35.Peale nõuetest loobumiste vastuvõtmist ja nõuete täpsustamist on kohtu menetluses alljärgnevad nõuded (dtl 1230-1231, dtl 1339, dtl 1347):
35.1.Hageja I ja hageja II paluvad kohtul kohustada kostjaid, et kostjate K maaüksusel asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva ja naaberkinnisasja Priidu elamu(te)sse leviva müra tase ei ületaks õigusaktides kehtestatud müra normtaset ning hoiduma edaspidi norme ületava müra tekitamisest.
35.2.Hageja I ja hageja II paluvad kohtul keelata A A mistahes kontakt hagejatega, sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu, niisamuti keelata A A läheneda Sambu külas Priidu kinnisasjale lähemale kui 2000 meetrit. Lähenemiskeelu tähtajaks on kolm aastat;
35.3.Hageja I ja hageja II paluvad kohtul mõista A A ja T A M A ja K K kasuks ebaseadusliku tegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitis mõistlikus ulatuses kohtu äranägemisel, millele lisanduvad viivised seadusejärgses ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni;
35.4.Hageja I ja hageja II paluvad kohtul mõista A A ja T Avälja varaline hüvitis M A ja K K kasuks kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 2000 eurot, millele lisanduvad viivised seadusejärgses ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni;
35.5.Hageja II ja hageja III paluvad kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama K kinnisasjale (registriosa nr XXX) paigaldatud seadmetest leviva ja õigusaktidega
9 / 17
2-22-766 kehtestatud määrasid ületava müra/heli tekitamine ning hoiduma sellisest tegevusest tulevikus.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus leiab, et hageja I ja II hagi tuleb osaliselt rahuldada ja hageja III hagi tuleb jätta rahuldamata.
37.Pooltel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude osas:
Hagi esitamise seisuga oli kostja II K kinnistu omanik (registriosa number 13425102) (dtl 19);
Hagi esitamise seisuga olid kostja II ja kostja III Priidu kinnistu omanikud (registriosa number XXX) (dtl 23);
Kuumajaagu kinnistu ja Priidu kinnistu asuvad kõrvuti (dtl 22);
Kostja I on Paljujaagu kinnistu omanik, mis asub K ja Priidu kinnistu kõrval (dtl 1341);
Priidu kinnistut kasutavad hageja I ja hageja II ja nende kolm last;
Kuumajaagu kinnistut kasutab kostja I.
Hagejate nõue kohtul täita selgitamiskohustust ja
38.TsMS § 429 lg 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Hagejad loobusid 15.07.2024 istungil nõudest selgitada kostjatele, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku § 183 alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 3311 ja § 3312 rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone, mh arest. 29.07.2024 seisukohas loobusid hagejad kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamise nõudest.
39.Kohus võttis loobumised vastu ja lõpetab selles osas menetluse. Aegumise vastuväide ja kahju hüvitamise nõuded
40.Esmalt analüüsib kohus kostja aegumise vastuväidet. Kostjad leiavad, et hagejate nõue varalise ja mittevaralise kahju osas on aegunud. Väidetava õiguste rikkumisest olid hagejad teadlikud juba alates 2008 aastast (hagiavalduse p. 1.2, 1.4, 3, 5, 6, 7.2). Kostjad paluvad täpsustatud hagiavalduse resolutsiooni punktide 4 ja 5 (dtl 1231) osas kohaldada aegumist.
41.Hagejad on seisukohal, et aegumistähtaeg ei saa hakata enne kulgema, kui kahju on tekkinud, kahju tekitanud tegu peab olema üldjuhul lõppenud (või lõpetatud, lõpule viidud). Kuigi iga tegu, st igakordne mürahäiringu tekitamine on iseenesest õigusvastane, tuleb eelkõige kostja I tegevusele anda hinnang kogumis.
10 / 17
2-22-766
42.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on 22.11.2018 tsiviilasjas nr 2-14-53081 kinnitanud põhimõtet, et: „kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1177-12, p 12). Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 10).“ Arvestades asjaolu, et häiriv helimüra, mis on nii õigusabikulude kui ka mittevaralise nõude aluseks, hakkas K kinnistult levima juba 2015 aastast (dtl 4), siis võib sellest ajast arvestada kahju sissenõutavaks muutumist. Kohus küll möönab, et hagejad on selgitanud, et hagejate olukord muutus väljapääsmatuks ja tervis halvenes alates 2020 aasta lõpust (dtl 5), kuid siiski ei ole võimalik siinjuures eristada erinevat kahju, mis oleks tekkinud aastal 2015 ja mis oleks tekkinud aastal 2022, seega tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. Hagejad on esitanud palju kirjavahetust ja videoid (pabertoimikus koondatud mälupilgale, KISis dokument nr 37), milles on kajastatud tegevusi, mis on nimetatud nii varalise kui ka mittevaralise kahju põhjustena. Esimesed dokumendid ähvardavate sõnumite kajastamisega pärinevad 2013 aastast. Kuna hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõuded ja lisanduvate viiviste nõuded jäävad rahuldamata aegumise tõttu, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut nõude suuruste osas. Hagejate nõue kohustada kostjaid mitte tekitama müra
43.Hageja I ja hageja II paluvad kohtul kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama K kinnisasjale (registriosa nr XXX) paigaldatud seadmetest leviva ja õigusaktidega kehtestatud määrasid ületava müra/heli tekitamine ning hoiduma sellisest tegevusest tulevikus.
44.Kostjad on eitanud igasugust rikkumist on väljendanud seisukohta, et võimalik müra on kostjate käitumise tagajärg, sest hagejad käisid ilma loata kostja II kinnistul ja pidevalt lülitasid voolu välja. Voolu väljalülitamisel või inimese avastamisel läheb valveseade tööle. Samuti on kostjad viidanud linnupeletile ja marjade kasvatamisele.
45.VÕS § 1043 kohaselt on teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kostjatele heidetakse ette hagejate õiguste rikkumist, mis seisneb eraelu puutumatuse rikkumises ja õiguses kodu puutumatusele. Tegemist on kostja II kinnistult tuleva müraga, mis häirib hagejate elu.
11 / 17
2-22-766
46.Kostja I on oma tegevust ise kinnitanud (KIS dokument 37, kaust dokumendid, kirjad, dokumendid D42, D59, D58, D53), (dtl 35 – 37, dtl 41). Samuti on kostja I tegevus fikseeritud väärteomenetluse käigus (dtl 274, 297, 232).
47.Kostja II tegevus seisneb tegevusetuses ja käibekohustuse rikkumises. Riigikohus on 24.03.2021 tsiviilasjas 2-18-8345 tehtud lahendi punktis 10 selgitanud, et: „Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kohus ei saa lahendada vaidlust, mille puhul on kostja vastutuse aluseks tema käibekohustuse rikkumine, ilma et kohus tuvastaks, milline on kostja käibekohustuse sisu ja ulatus (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 25). Kohtu ülesanne anda poolte esitatud asjaoludele õiguslik hinnang hõlmab käibekohustuse rikkumist puudutavate vaidluste lahendamisel mh kohustust määrata (arvestades poolte esiletoodut) kostja käibekohustuse sisu ja ulatus.“ Riigikohus on sama lahendi punktis 12 selgitanud, et: „kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama.“. Kostja II käibekohustuse ulatuse kindlaks tegemiseks on vajalik analüüsida omaniku kohustust tagada kinnisasjalt tulevate mõjutuste normipärasus. AÕS § 143 lg 1 sätestab naaberkinnisasjalt leviva müra talumiskohustuse. Selle sätte kohaselt peab kinnisasja omanik taluma tema kinnisasjale levivat müra, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Riigikohus on 17.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-104-12 tehtud lahendi punktis 11 selgitanud, et „AÕS § 143 lg 1 sätestab ka naaberkinnisasjalt leviva müra talumiskohustuse. Selle sätte kohaselt peab kinnisasja omanik taluma tema kinnisasjale levivat müra, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Kolleegium leiab, et olukorras, kus avalik võim on kehtestanud müra piirtasemed, saab nende ületamist pidada AÕS § 143 lg 1 mõttes oluliselt kinnisasja kasutamist kahjustavaks, st kinnisasja omanik ei ole kohustatud sellist rikkumist taluma.“ Seega on küsimus, kas K kinnistult leviv müra ületab õigusaktides kehtestatud müra piirnormid. Riigikohus on 5.10.2017 väärteoasjas 4-166493 analüüsinud Müra „olulise häirivuse“ kriteeriumit“ ja asunud seisukohale, et: „ka formaalse müranormi piiresse jääv heli võib olla käsitatav oluliselt häirivana“.
48.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 kehtestatud „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 6 sätestab, et väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset. Keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt elamumaa-alal päeval 60 detsibelli ja öösel 55 detsibelli. Tegemist on küll liiklusmüra piirväärtusega, kuid kohtu hinnangul on seda võimalik ka käesoleval juhul kohaldada.
49.Tallinna Ringkonnakohus on 15.01.2015 tsiviilasjas 2-13-42396 asunud seisukohale, et: „Nõustuda tuleb apellantidega, et praegusel juhul on vaidluse all siiski kostja korteriomandist lähtuv müra, mille puhul ei ole tegemist tavapärase elutegevuse käigus 12 / 17
2-22-766 tekkiva nn olmemüraga, vaid mitmesugustest muudest allikatest (helivõimendus jm) lähtuva müraga. Sellise müra puhul ei pea hagejad tõendama määruse kohaldamiseks helirõhutaset müraallika ruumis, vaid piisab, kui on tõendatud, et nende eluruumides esineb müraallikast tulenevalt lubatust kõrgem müratase. Heliisolatsiooni nõuetele vastavusest sõltumata ei tohiks naaberkinnisasjale kanduv müra ületada lubatud normtaset. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hagejate esimese, s.o kostjat kohustava nõude rahuldamiseks tuli hagejatel tõendada, milline oli helirõhutase kostja ruumis kontserdi ajal. Praegusel juhul on hagejad tõendanud, et kostja tegevuse tulemusel ületab nende ruumidesse kanduv müra lubatud mürataseme, mistõttu ei ole hagejad kohustatud seda AÕS § 143 lg 1 järgi taluma.“
50.Hagejad on esitanud tõendid müramõõtjaga tehtud mõõtmiste kohta (KIS dokument 37, kaust „müramõõtjaga tehtud klipid“). 18.09.2019 on mõõtmisetulemus toas 50 detsibelli ümber. 15.08.2019 on kinnistu piiril müra mõõtmistulemus üle 67 detsibelli, sireeni läheduses oli 18.09.2019 müra 95 detsibelli. Kostjad ei ole nendele tõenditele vastu vaielnud ja omapoolseid tõendeid väidete ümberlükkamiseks esitanud. Seega ületab Kuumajaagu kinnistult leviv müra taluvuskohustuse piiri.
51.Kohus leiab, et sellises olukorras on kinnistu omanikul kohustus tagada, et tema kinnistult ei leviks müra, mis ületab müra normtasemed. Kinnistu omanik peab olema teadlik, mis tema kinnistul toimub ja kontrollima, et selliseid ebameeldivaid mõjutusi ei ilmneks. Kostjate väited, et müra teevad sugulased ja ehitajad ei ole tõsiseltvõetavad vabandused. Ka need isikud ei saa kinnistul tegutseda ilma kinnistu omaniku teadmiseta ja seega peab kinnistu omanik ka tagama, et nende tegevus vastaks kehtestatud normidele. Ka kostjate väited selles osas, et hagejad on ise valvesireeni tööle hakkamises süüdi on ümber lükatud (dtl 497, dtl 364 jj).
52.VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et: „Õigusrikkumise lõpetamise e kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude saab esitada juhul, kui kostja on õigusvastase teo toime pannud ning selle kahjustav mõju on jätkuv (nt võõral kinnisasjal oma vallasasja õigusvastane hoidmine). Kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue tähendab sellisel juhul sisuliselt ka sarnase tegevuse tulevikus keelamise nõuet. Sellise nõude esitamise õigus on mh valdajal, kes ei ole asja omanik, kuid kelle valdust rikutakse.“1 Hagejad on esitanud kohtule mitmeid videoid, kust on kuulda sireeni, valju muusikat, müra (KIS dokument 37, kaust „müramõõtjaga tehtud klipid“, „öised rikkumised“, „öised rikkumised1“, „kõik klipid ja pildid1“, „kõik klipid ja pildid2“, „kõik klipid ja pildid3“, „kõik klipid ja pildid4“, „kõik klipid ja pildid5“ ). Samuti on müra fikseeritud politsei poolt väärteomenetlustes (dtl 208 jj). Müra on hagejad mõõtnud mitme aasta jooksul, viimane video pärineb septembrist 2023 (toimikusse esitatud 22.04.2024), seega on kohtu hinnangul tõendatud, et müra tegemine on olnud pidev ja jätkuv. Müra põhjustajaks on olnud kostja I ja kostja II on vastutav käibekohustuse rikkumise tõttu. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis välistaks õigusvastasuse või süü puudumise.
P. Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, lk 827
13 / 17
2-22-766
53.Asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tuleb järeldada, et kuna hagejad ei ole kohustatud kõnealust rikkumist taluma, lasub kostjatel kohustus K kinnistust lähtuvat mürataset piirata ning tagada, et see jääks õigusaktides kehtestatud normide piiridesse. Arvestades seda, et nimetatud rikkumised on olnud korduvad (tõendid KIS dok 37, kaust „öised rikkumised“, siis ei ole välistatud norme ületava müra tekitamine ka tulevikus, mistõttu kuulub rahuldamisele ka kostjate edasist tegevust käsitlev hagejate nõue.
54.Seega kohustab kohus kostjaid tagama, et kostjate K maaüksusel asuvatest hoonetest või välisõhus paigaldatud seadmetest lähtuva ja naaberkinnisasja Priidu elamu(te)sse leviva müra tase ei ületaks õigusaktides kehtestatud müra normtaset ning hoiduma edaspidi norme ületava müra tekitamisest. Kohus ei pea võimalikuks lisada resolutsiooni subjektiivset hagejate tunnetust, kuid selgitab, et müra ei tohi olla häiriv ning peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud määradega. Hagejate I ja II nõue keelata kostjal I kontakt hagejatega
55.Hagejad I ja II taotlevad, et kohus keelaks kostjal I mistahes kontakt hagejate I ja II, sealhulgas vahetult verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu, sh kolmandate isikute kaudu, niisamuti keelata kostjal I läheneda Sambu külas Priidu kinnisasjale lähemale kui 2000 meetrit.
56.TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõtte kohaselt ei pea õigusrikkumine olema toime pandud, vaid piisab ka sellest, kui isiku senine käitumine annab alust arvata, et ta tulevikus võib rikkuda avaldaja isikuõigusi. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, sh keeldu kaitstava isikuga suhelda nii telefoni kui ka muude sidekanalite vahendusel. Kohtul on lähenemiskeelu või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme. Riigikohus on 5.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 selgitanud, et: „lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest“.
57.Riigikohus on 5.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 selgitanud, et isiku liikumisvabaduse piiramisega on tegemist juhul, kui keelatakse läheneda avaldaja elukohale. „Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud 14 / 17
2-22-766 piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Ka sellist abinõu saab VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada ja selle kohaldamisel tuleb arvestada lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi (vt p 17). Kohus peab oma lahendis selgelt määratlema, milles isikule VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel seatav piirang seisneb, sealhulgas, millised on piirangu ruumilised ja ajalised piirid ning milline on selle seos kaitstava isikuga.“
58.Kostja I omandisse kuulub Pajujaagu kinnistu (dtl 1331), mis külgneb nii Priidu kui ka Kuumajaagu kinnistuga (dtl 1341), seega kui piirata kostja I õigust läheneda Priidu kinnisasjale lähemale kui 2000 meetrit, siis sisuliselt ei saaks kostja I oma enda kinnistul viibida. Kohus leiab, et sellist meedet ei ole võimalik kehtestada, kuna tegemist oleks ulatusliku omandiõiguse riivega, mis ei oleks proportsionaalne.
59.Küll aga leiab, et põhjendatud on keelata kostja I igasugune suhtlus hagejatega I ja II. Hagejad on esitanud oma kirjavahetuse kostjaga I (KIS dokument 37, kaust „dokumendid, kirjad“, dtl 35 jj), millest nähtub kostja I vaenulik toon hagejate suhtes. Kohus möönab, et kirjavahetus on aastatetagune ja 15.07.2024 kostjate esindaja sõnade kohaselt ei ole kostja I ja hagejad enam tülis. Samas eskaleerusid eelmisel korral kostja I tegevused just peale kohtulahendi saamist, seega võib see ka sellel korral juhtuda. Arvestades, et kostja I on hagejate suhtes ründavalt käitunud, siis on lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud. Kohus leiab, et nimetatud abinõu on kohane, et tagada hagejate isikuõiguste kaitse ja tegemist ei ole liiga proportsionaalse abinõuga. Kostjate esindaja suhtlemise keelamise osas omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Samuti leiab kohus, et kolm aastat on piirangu kehtivuseks proportsionaalne aeg.
60.Seega keelab kohus A A läheneda M A ja K K, s.h minna Priidu kinnistule (registriosa nr XXX) või võtta nendega mistahes viisil (verbaalselt, sidevahendi(te), kirjaliku andmekandja või muu suhtlemist võimaldava kanali kaudu) isiklikult või kolmandate isikute kaudu ühendust. Lähenemiskeeld on kohaldatud tähtajaga kolm (3) aastat alates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 547 kohaselt toimetatakse lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule. Hagejate II ja III nõue AÕS § 89 alusel
61.Hageja II ja hageja III paluvad kohtul kohustada kostjat I ja kostjat II lõpetama Priidu kinnisasja valduse rikkumine ja hoiduma selle õigusrikkumise kordamisest tulevikus.
62.Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses sätestatud õigusvastase tegevuse lõpetamise nõue võib konkureerida AÕS § 89 sätestatud nõudega2. Nii on seda näinud ka hageja II ise (dtl 1343). Seega arvestades, et hageja II samasisuline nõue on juba rahuldatud, siis kohus alternatiivset nõuet ei käsitle.
63.Hageja III nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89 lg 1, mille kohaselt on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: (i) hageja on omanik; (ii) rikutakse hageja omandiõigust (AÕS § 68
P. Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2020, lk 830
15 / 17
2-22-766 lg 1 - rikkumine takistab või piirab omanikul asja vallata, kasutada või käsutada, samuti põhiseadusega kaitstud omaniku õigused; rikkumine ei tohi olla seotud valduse kaotusega); (iii) rikkumine peab tulenema kostjate tegevusest (kostjate tegu või tegevusetus, mis toob kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, st põhjuslik seos rikkumise toimepanija ja tagajärje vahel). Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust, kusjuures õigusvastane ei pea olema mitte omandiõiguse kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse tulemusena tekkinud seisund (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.a). Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 89 ls 3 – omanik on kohustatud rikkumist taluma).
64.Hageja III on Priidu kinnistu omanik. Samas ei ole hageja kuidagi sisustanud, millisel viisil kostjad hageja III omandiõigust rikuvad, kuna hageja III sisuliselt kinnistul ei tegutse. Hagejad on kinnistu kasutust kirjeldanud kui elamumaa ja kinnistut kasutavad hageja I ja hageja II koos oma lastega. Tõendamata on, kuidas kostjate tegevus takistab või piirab hagejal III kinnistut vallata, kasutada või käsutada. Etteheited kostjate tegevusele seonduvad müraga, kuid juriidilise isiku jaoks, kes ei kasuta kinnistut oma ärilistel eesmärkidel ei tohiks müra probleemiks olla. Kohus leiab, et passiivse omanikuõiguste kaitse ei ole normi kaitseeesmärk.
65.Seega jätab hageja III nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
67.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, asjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja ka seda, et kõik nõuded rajanevad sisuliselt kostjate poolt toimepandud rikkumistele, siis leiab kohus, et hagejad I – III peavad kandma solidaarselt 1/3 hagejate endi ja 1/3 kostjate menetluskuludest ja kostjad I – II peavad kandma solidaarselt 2/3 hagejate ja 2/3 kostjate endi menetluskuludest.
68.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
16 / 17
2-22-766 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
17 / 17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.