lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-142360/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-142360/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2517
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 404 lg 1Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 447 lg 2, 4Vigade parandamine otsusesTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-142360/20Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.07.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

17.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-142360

Kohtuasi

AS Aktiva Portfolio hagi B.S-i väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.07.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.S-i 08.08.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1323,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja H. K Kostja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja W.K

vastu võlgnevuse

RESOLUTSIOON

1.Keelduda B.S-i Harju Maakohtu 09.07.2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud B.S-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista.
3.Parandada Harju Maakohtu 09.07.2024 otsuses hageja nimi AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), asendades see nimega OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1(7)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 209 lg 1Menetlusõigusjärglus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4034 lg 7

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 08.12.2022 Harju Maakohtusse hagi B.S-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1177,71 eurot, intressi 137,03 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 127,13 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 09.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 06.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007422518, mille alusel laenas Inbank AS kostjale 1177,71 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimääraks lepiti kokku 19,90% aastas, igakuine lepingu haldustasu oli 2,50 eurot ning krediidi kulukuse määr 44,22% aastas.
1.3.Kuna kostja ei tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja 05.05.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis talle täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning loovutas 26.05.2022 nõude hagejale.
1.4.Lepingu ülesütlemise seisuga 24.05.2024 oli kostjal tagastamata laenu põhisumma 1177,71 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.02.2022) kuni ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni (15.05.2022) 137,03 eurot (43,30 + 30,06 + 32,64 + 21,68 = 137,03). Hageja arvestas laenuhaldustasu alates 06.01.2022 2,50 eurot kuus, mis teeb lepingu ülesütlemise seisuga kokku 10 eurot. Hagejale on tekkinud võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale ühe tasulise nõudekirja maksumusega 25 eurot ning kaks tasulist nõudekirja maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud on 20 eurot. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.12.2022 intressiga võrdses määras, s.o 19,9% aastas. Kostja võlgneb hagejale viivist 127,13 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt (1177,71 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 09.12.2022 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 19,9% aastas.
1.5.Kostja esitas lepingu sõlmimise taotluse veebikeskkonnas, mis tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Lepingu kinnitamine toimus Smart-ID või Mobiil ID kaudu PIN 1 sisestamisega ning allkirjastamine PIN 2 sisestamisega.
1.6.Laenuandja väljastas kostjale laenu vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid järgides. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud VTL põhimõtet, tuleb kostjal tagastada 2(7)

lepingu alusel saadud 1177,71 eurot, viivis põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuva viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (09.12.2022) VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja ei teadnud laenu olemasolust ning ta sattus petturite ohvriks. 2022. aasta jaanuari alguses õnnestus petturitel kuidagi pääseda ligi kostja digiallkirjale ja võtta tema eest laenu. Kostjal on terviseprobleemidest tulenevad mäluhäired. Ta peab olulistest asjadest (kasutajatunnus, PIN-koodid) tegema pildid ja need oma telefoni salvestama. Samal põhjusel ei pannud ta oma telefonile peale parooli. Kostja ei kasuta panga mobiilirakendusi ega jälgi kontoväljavõtteid. Kostja märkas pangakontolt rahaliste vahendite kadumist, kui ta ei saanud tulumaksutagastust. Kostja kirjutas avalduse politseile ning Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond alustas 19.09.2022 kriminaalmenetluse nr 22231702981. See kinnitab, et kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver.
2.2.Hageja ei ole tuvastanud kostja sissetulekute olemasolu ning taotlusele on märgitud kostja uus aadress, mis ei olnud tema aadressiks laenutaotluse sõlmimise hetkel. Kostja oli perioodil maist 2021 kuni septembrini 2022 töötu ning tema sissetulek laenude saamise perioodil oli ligikaudu 300 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1177,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51,11 eurot perioodi 25.05.2022–08.12.2022 eest ja alates 09.12.2022 edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis hagi rahuldamata intressi 137,03 euro, haldustasu 10 euro, viivise 76,02 euro ja sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. Menetluskulud jättis maakohus 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1018,33 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks sellest välja 76% ehk 773,93 eurot ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 400 eurot ja mõistis hagejalt sellest kostja kasuks välja 24% ehk 96 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 677,93 eurot ning märkis, et kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja ja Inbank AS vahel sõlmiti tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 22-24) ja märkis, et kostjal tuli selgitada ja tõendada, kellele ja millistel asjaoludel ta enda isikuandmed (sh ID-kaardi, Smart-ID, paroolid) edastas. Kostja seda ei teinud. Kostja esitas kohtule teatise

3(7)

kriminaalmenetluse alustamisest, kuid nimetatud teatis ei tõenda kostja väidet, et tegelik pettur on juba tuvastatud või üleüldse on kostja nimel lepingu sõlminud keegi kolmas isik.

3.2.Laenulepingu personaalsete tingimuste kohaselt on laenulepingu krediidi kulukuse määr 44,22% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (06.01.2024) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%). Hageja on 31.03.2023 menetlusdokumendi p-s 2.1 selgitanud krediidi kulukuse määra kujunemist. Kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
3.3.VTL põhimõtte järgimiseks on laenuandja kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud laenutaotluse põhjal, mida ei saa pidada piisavaks VÕS § 403 4 lg 6 mõttes. Kohtule esitatud laenutaotlus on pdf-vormingus dokument, millel puudub allkiri, kuupäev ning dokumendi koostajat ega loojat ei ole võimalik tuvastada. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul olema tarbija avaldus kohustuste võtmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse puhul on tegemist hageja enda loodud dokumendiga. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja esitas 24.05.2024 kohtule ümberarvestuse. Hageja on tõendanud, et kostjale on võimaldatud krediiti kokku 1177,71 euro ulatuses ja kostja ei ole teinud ühtegi osamakset. 06.01.2022 seisuga oli seadusjärgne intressimäär 0%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 1177,71 eurot ja kohus rahuldab põhinõude 1177,71 eurot. VTL põhimõtte rikkumise tõttu on hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2022 kuni hagi esitamiseni 08.12.2022. Seadusjärgne intressimäär 01.01.2022 kuni 31.01.2022 oli 0%. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane intressimäär oli seega 8%. Seega on põhjendatud viivisenõue 51,11 eurot ja jääb (127,13 – 51,11) 76,02 euro ulatuses rahuldamata. Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva viivise nõue alates 09.12.2022 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seetõttu jääb hagi rahuldamata ka halduskulude nõude 10 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 50 eurot osas. Apellatsioonkaebus

4(7)

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kohus ei arvestanud kostja esitatud tõendite ja selgitustega kriminaalmenetluse kohta, mille raames on selgunud, et kostja isikuandmeid kasutati ilma tema loata. Kriminaalmenetlus kinnitab, et kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver. Uurimist viib läbi uurija KV ning tegelik pettur on juba tuvastatud, kuid uurimine jätkub. Kohus leidis ekslikult, et kostja digiallkirjaga laenuleping tõendab kostja osalust tehingus. Ka näiteks tsiviilasjas nr 2-22-151644 väitis kostja, et on pettuse ohver ning kohus leidis, et hageja ei suutnud piisavalt tõendada oma nõudeid ja jättis hagi rahuldamata.
4.2.Kohus ei arvestanud tõenditega selle kohta, et kostja ei andnud tahteavaldust laenu sõlmimiseks ning et krediidiandja ei järginud VTL põhimõtet. Krediidiandja väljastas laenu kostjale, kes oli tol hetkel 18-aastane ja kellel puudus igasugune sissetulek peale töövõimetuspensioni ehk ei olnud suuteline seda tagasi maksma.
4.3.Kohus mõistis kostjalt välja menetluskulud 677,93 eurot olukorras, kus kostja ei olnud teadlik laenulepingu sõlmimisest ja oli pettuse ohver. Seetõttu ei ole menetluskulude jaotus õiglane ega proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 1736,21 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
7.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

5(7)

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-1713363, p 15).

8.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
8.1.Maakohus selgitas Riigikohtu lahendile nr 2-16-124450 viidates õigesti pooltele tõendamiskoormist ning juhtis kostja tähelepanu sellele, et kui tema nimel tehti tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et vastava tahteavalduse andis kostja ning vastupidist tuleb kostjal tõendada. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kellele ja millistel asjaoludel ta enda ID-kaardi, Smart-ID ja PIN-koodid edastas. Kostja poolt tõendina esitatud kriminaalmenetluse algatamise teatisest ei nähtu, et asjas oleks väidetavalt kostja nimel laenu võtnud isik tuvastatud. Asjaolu, et kriminaalmenetlus on algatatud, ei tõenda kostja väidet, et tema ei ole laenulepingut sõlminud. Kuigi kostjal on terviseprobleemid ja osaline töövõime, ei ole tema esitanud andmete ja tõendite põhjal võimalik järeldada, et ta oleks piiratud teovõimega ning ei suudaks oma tegude tagajärgedest aru saada. Kostja viidatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-151644 tehtud otsuse seisukohad ei ole siinses menetluses kohaldatavad, sest vaidluste asjaolud on erinevad. Eeltoodud vaidluses tugines inkassofirmast hageja võlatunnistusele, mille kostja oli allkirjastanud. Hagi jäi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud asjaolusid võlatunnistuse alusvõlasuhte kohta ja kohtul ei olnud võimalik kontrollida, kas krediidiandja järgis laenu andmisel VTL põhimõtet. Siinses asjas selliseid asjaolusid ei esinenud.
8.2.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei arvestanud VTL põhimõttega. Maakohus tuvastas, et laenuandja rikkus VTL põhimõtet ning rahulda hagi seetõttu ainult osaliselt.
9.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
10.Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus otsustas jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda, mis on kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, sh TsMS § 162 lg 4 alusel.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

6(7)

12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 280 eurot, mille tagastamist on tal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.
15.Ringkonnakohus leiab, et esineb alus maakohtu otsuses vigade parandamiseks TsMS § 447 lg 2 alusel. Maakohus on otsuses hagejaks märkinud AS-i Aktiva Portfolio (registrikood 16013522). Äriregistri andmetel on nimetatud äriühing registrist 06.11.2023 kustutatud. Alates 24.05.2024 on maakohtu menetluses hagejana menetlusdokumente esitanud OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479) kes on alates 06.11.2023 AS-i Aktiva Portfolio üldõigusjärglane (dtl 360). OÜ Aktiva Finance Group on ringkonnakohtule 05.09.2024 selgitanud, et astus menetlusse TsMS § 209 lg 1 alusel õigusjärglasena. Kui üldõigusjärglase isik on teada ning üldõigusjärglane menetlust vabatahtlikult jätkab, jätkub menetlus peatumiseta ning ilma et kohus peaks otsustama üldõigusjärglase kaasamise eraldi menetlusdokumendiga (TsMS I komm (2017) § 209, p 3.4.1.2). Seega astus OÜ Aktiva Finance Group maakohtus menetlusse AS Aktiva Portfolio üldõigusjärglasena ning maakohus on otsuses ekslikult märkinud hagejaks AS Aktiva Portfolio. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on sellise ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt parandab ringkonnakohus maakohtu 09.07.2024 otsuses hageja nime AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), asendades selle nimega OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479).
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 447 lg 4 esimese lause kohaselt võib otsuse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja