Määrata Kretel Tamme menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 1565 eurot 35 senti (käibemaksuta).
5.Mõista Parvel Pruunsillalt Kretel Tamme kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1565 eurot 35 senti (käibemaksuta). Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE382200221020595183 Swedbank AS-is selgitusega „Menetluskulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-23-11416“.
6.Parvel Pruunsild on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Parvel Pruunsild (hageja) esitas 11. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi Kretel Tamme (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagi täiendused 1. novembril 2023. Hagiavalduse kohaselt avaldati 31. mail 2023 kõikides Eesti suuremates uudiste portaalides artikkel, milles kajastati hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Kahtlustuse kohaselt mõjutas hageja Tartu abilinnapead Priit Humalat, et viimane suunaks Tartu linna loobuma J. Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu ostmisest. J. Kuperjanovi tn 9 ostis enampakkumisel MTÜ Korp! Sakala. Eesti Rahvusringhäälingu domeenil www.err.ee avaldati 9. juunil 2023 Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kretel Tamme arvamusartikkel pealkirjaga „Kretel Tamm: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Arvestades vahetult enne arvamusartikli ilmumist avalikult laialdaselt kajastatud teadet hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlusest ning arvamusartikli sisu, puudub vaidlus, et artiklis toodud näited ja selgitused käivad hageja kohta. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et asi allub tsiviilkohtule, kuna kostja avaldas artikli eraisikuna. Prokuröri poolt arvamusartikli kirjutamine ei ole avaliku ülesande täitmine, kuna prokuratuurile ei ole seadusega sellist ülesannet pandud.
2.Kostja palus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kuna vaidlus ei allu tsiviilkohtule ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on teenistussuhtes prokuratuuriga ning avaldas vaidlusaluse artikli, täites avalikke ülesandeid. Artikli edastas avaldamiseks prokuratuuri avalike suhete nõunik, samuti esitas hageja kohtueelselt prokuratuurile teabenõude seoses sama artikliga ning prokuratuur on sellele ka vastanud, selgitades, et peaprokurör on volitanud iga prokuröri esindama prokuratuuri ka avalikus suhtluses ning andnud prokuröridele korralduse olla asutuse kõneisikuteks, kirjutades vajadusel arvamusartikleid. Prokuratuuri strateegiliseks eesmärgiks on olnud mh selgitada üldsusele oma tegevust ausalt ja avatult, mis on kooskõlas vaidlusaluse artikli avaldamisega. Kahju hüvitamise ja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded saab järelikult esitada kaebustena üksnes prokuratuuri vastu ja vaidlus allub halduskohtule. Puuduvad ka erisätted, mille kohaselt peaks prokurör vastutama ainuisikuliselt või solidaarselt koos prokuratuuriga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. veebruari 2024. a määrusega hageja hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 sätestab, et prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Maakohtu hinnangul puudub vaidlus, et kostja oli artikli avaldamise ajal teenistussuhtes prokuratuuri kui valitsusasutusega. Nii kostja kui tema tööandja on seisukohal, et artikkel
seondus kostja tööülesannetega. Arvestades, et artikli päises oleval pildil on näha prokuratuuri logo ning autori nime järel on tema ametinimetus, on kohtu hinnangul kostja selgitused usutavad ning ka mõistlik keskmine isik seostab avaldatut prokuratuuri kui asutusega. Maakohtu hinnangul ei välista hageja viidatud ProkS § 1 lg 1, et prokuratuuri ülesanneteks on muu hulgas loetletud ülesannetega seonduvad tegevused, nende seas oma tegevuse kohta selgituste andmine avalikkusele. Antud juhul määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu asjaolu, kas artikli sisu seondub prokuratuuri avalike ülesannetega. Hageja enda tõlgendusest artikli mõjust ja väidetava rikkumise kirjeldusest nähtub, et hageja subjektiivne tunnetus rikkumisest on selline, mille õigusvastasust tuleb hinnata halduskohtumenetluses riigivastutuse seaduse alusel. Asjaolu, et kostja ei ole seotud hageja kriminaalmenetlusega, ei oma tähtsust, kuna hageja argumentatsiooni arvestades on artiklis selline kuvand loodud. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et vaidluse lahendamine ei allu tsiviilkohtule ja jättis hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja luges kostja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 24,85 tundi. Arvestades lepingulise esindaja keskmist tunnitasu 217 eurot 22 senti, määras maakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 5397 eurot 92 senti ning kohustas hagejat tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. veebruari 2024. a määruse tühistamist resolutsiooni punktide 1–5 osas ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa vaidlust olla selles, et kostjale ei tulene prokuröri staatusest erilist indemniteeti. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks saab tuleneda vaid sellest, et isik täitis konkreetset tegu toime pannes oma ametiülesandeid, st avalikke ülesandeid, mille täitmise eest vastutab lõppastmes riik. Pädevusküsimuse õigeks lahendamiseks tuli maakohtul konkretiseerida kostjale etteheidetav asjaomane tegu ja kontrollida, kas sellise teo tegemise kohustus või ülesanne lasus seaduse kohaselt riigil. Kohus ei ole seda teinud. Hageja leiab, et kohus on üldsõnaliste ja lakooniliste põhjendustega oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust. Samuti on kohus jätnud sisuliselt vastamata kõikidele olulisematele hageja seisukohtadele, mis esitati 27. detsembri 2023. a menetlusdokumendis. Mõlemad rikkumised oma koosmõjus tõid kaasa ebaõige lahendi. Maakohus ei ole üldse analüüsinud käesoleva vaidluse eseme õiguslikku iseloomu. Käesoleva vaidluse esemeks olev tegu – arvamusartikli kirjutamine, milles esitatakse ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole mingi selline toiming, mis on omane üksnes avaliku võimu kandjale. Absoluutselt igaüks, kes soovib, võib kirjutada arvamusartikli ning pakkuda seda avaldamiseks mõnele ajakirjandusväljaandele, Eesti Rahvusringhääling nende hulgas. Seega juba olemuslikult ei ole vaidlusesemeks olev rikkumine avalik-õiguslik. Samuti ei ole kohus määruses viidanud, millisest õigusnormist on tuletatav kas üksiku prokuröri või ka prokuratuuri eriline pädevus selliseid arvamusartikleid kirjutada ja väljaande toimetusele avaldamiseks pakkuda. Alati tuleb mingi tegevuse kvalifitseerimiseks avaliku ülesande täitmiseks ära näidata konkreetne seadus, millest kõnealune avalik ülesanne tuleneb ja seda ei ole kohus ega kostja käesolevas vaidluses ja selle esemeks olevat tegu arvestades näidanud. Et tegemist on kostja arvamusega, mitte teabe avaldamisele suunatud toiminguga, viitab nii tema artikli esimesel
leheküljel suurelt ja trükitähtedega trükitud kiri „ARVAMUS“ kui ka artikli pealkiri – „Kretel Tamm: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Kostjal ei ole mingisugust menetlusseisundit hageja suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses. Puudub igasugune alus tõlgendada AvTS § 38 lg-t 1 selliselt, et prokuratuuri ülesannete hulka võiks kuuluda prokuratuuri individuaalsete töötajate arvamuste levitamine. Liiatigi puudub alus selliste arvamuste käsitlemiseks avaliku teabena. Prokuröri arvamus ei ole prokuratuuri vallatud „teave avalikkuse huvi põhjustanud faktide kohta, mis on õigusrikkumisega seotud“ AvTS § 38 lg 1 tähenduses. Puudub ka seadus, mis omistaks avaliku ülesande kvaliteedi arvamusavaldustele.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuväidete kohaselt on maakohus leidnud õigesti, et artikli avaldamisega teostati avalikku võimu. Andmete avaldamine riigi poolt on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. See, et avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks (vt RKHKo, 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 15). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tuleb lahendada halduskohtus. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Kohtupraktikas on kõigis lahendites leitud, et andmete avaldamine on avalik-õiguslik suhe, millega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõue lahendatakse halduskohtus. Hageja muud määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. See, kas avalik-õiguslikus suhtes isiku au ja head nime väidetavalt riivavate avalduste tegemiseks oli seaduslik alus, ei muuda õigussuhet eraõiguslikuks ega tähenda, et tegemist ei ole avalik-õiguslike ülesannete täitmisega, vaid see on sisuline küsimus andmete töötlemise õiguslikust alusest, mis lahendatakse halduskohtus asja sisulisel läbivaatamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
7.Pooled vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas vaidluse on pädev lahendama maavõi halduskohus.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on arvamusloo avaldanud kostja prokurörina ja ta tegi seda prokuratuuri nimel. Seda näitab esmalt asjaolu, et arvamusloo autorina on artikli juurde märgitud Kretel Tamm kui Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör. Teiseks viitab sellele asjaolu, et artikli saatis meediaväljaandele avaldamiseks Lõuna ringkonnaprokuratuur avalike suhete nõuniku kaudu (dtl 73). Seda, et kostja tegutses artiklit kirjutades Lõuna ringkonnaprokuratuuri nimel, on kinnitanud ka Lõuna ringkonnaprokuratuur vastustes hageja teabenõuetele (dtl 81, 84). Lisaks tuleb arvestada, et kuna õigussuhte üheks osapooleks on avaliku võimu kandja, siis tuleb eeldada avalik-õiguslikku suhet.
Avalik-õigusliku suhte eeldust ei lükka ümber ka asjaolu, et arvamuslugu avaldati meediaväljaandes. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis (RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p 12). Vaidlustatud artiklite avaldamine ei toimunud võlaõigussuhtes. Õigussuhte iseloom ei sõltu sellest, kas arvamuslugu avaldati eraõigusliku isiku väljaantavas ajalehes või meediaplatvormil. Määrav on, kas Lõuna ringkonnaprokuratuur teostas arvamusloo meediaväljaandele avaldamiseks saatmisega avalikku võimu. Kui riik avaldab teavet, siis tuleb eeldada, et teavet avaldati avaliku ülesande täitmiseks avalik-õiguslikus suhtes, v.a juhul, kui teave on ülekaalukalt ja tihedalt seotud eraõiguslikus vormis täidetava ülesandega (vt RKHKo 12.06.2012, 3-3-1-3-12, p-d 13 ja 14; RKHKm 7.10.2020, 3-19-1565, p 7; HKMS § 4 lg 1). Avaldatud arvamusloos puudub teave selle kohta, mis viitaks sellele, et tegemist oleks olnud eraõiguslikus vormis täidetud ülesandega, nt sõlmitud eraõigusliku lepingu kohta teabe jagamine. Viidatud arvamusloos selgitab Kretel Tamm prokuratuuri ülesandeid ja põhimõtteid korruptsioonijuhtumite uurimisel, sh tuues ühe näitena hageja kuriteokahtluse. Avaldatud teave seondub vahetult prokuratuuri põhiülesande, s.o korruptsioonijuhtumite kriminaalmenetluste läbiviimise ja kohtueelse juhtimisega. Nii tuleneb ka prokuratuuriseaduse § 1 lg-st 1, et prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust. Oma põhiülesande, st kriminaalmenetluste läbiviimise ja kohtueelse juhtimisega seonduva avalikkusele selgitamine toimub avalik-õiguslikus suhtes, mitte eraõiguslikus suhtes. Kohtute pädevus ei sõltu sellest, kas prokuratuur on vaidlusaluse artikli avaldamisel toiminud õiguspäraselt või õigusvastaselt. Kõike eeltoodut arvestades kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, mitte maakohtu pädevusse.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2850 eurot (käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud 13,2 tundi ning keskmine tunnitasu oli 215 eurot 91 senti (käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Määruskaebusele vastuse (sh määruskaebuse ja kohtupraktika analüüs) koostamisele kulus menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulisel esindajal 12,2 tundi. Arvestades maakohtu menetluses avaldatud seisukohti ja määruskaebuse vastust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud aeg nimetatud toiminguteks 6,5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,5 tunni asemel on põhjendatud aeg 0,25 tundi. Ülejäänud osas (maakohtu määrusega tutvumine, selle analüüs ja kliendiga suhtlus 0,5 tundi) on kostja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja keskmine tunnitasu 215 eurot 91 senti (käibemaksuta) on mõistlik. Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus kokku 7,25 tunni eest 1565 eurot 35 senti (käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel mõistab ringkonnakohus hagejalt välja menetluskulude hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude hüvitise tasumise korra kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.