4.Mõista W.W-lt xxx kasuks välja menetluskulude hüvitis 5397,92 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb kostja taotlusel kanda Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE382200221020595183 Swedbank AS-is selgitusega „Menetluskulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-23-11416“.
W.W on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASx
1.W.W (hageja) esitas 11. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse xxx (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja esitas hagi täiendused 1. novembril 2023.
Hageja toob esile, et 31. mail 2023 avaldati kõikides Eesti suuremates uudisteportaalides artikkel, milles kajastati hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust. Kahtlustuse kohaselt mõjutas W.W xxxxx abilinnapead xxxx. , et viimane suunaks xxxxx linna loobuma x. xxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu ostmisest. x. xxxxxxxxxxxxxxxx ostis enampakkumisel xxxxxxxx! xxxxxx. 9. juunil 2023 avaldati Eesti Rahvusringhäälingu domeenil xxxxxxxxxx Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri xxx arvamusartikkel pealkirjaga „xxx: „rikkad tõllas, vaesed võllas“ aeg võiks läbi olla“. Arvestades vahetult enne arvamusartikli ilmumist avalikult laialdaselt kajastatud teadet hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlusest ning arvamusartikli sisu, puudub vaidlus, et artiklis toodud näited ja selgitused käivad hageja kohta. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et asi allub tsiviilkohtule, kuna kostja avaldas artikli eraisikuna.
2.Kostja vastas hagile 22. novembril 2023. Kostja toob esile, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidlus ei allu tsiviilkohtule ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja on teenistussuhtes prokuratuuriga ning avaldas vaidlusaluse artikli, täites avalikke ülesandeid. Artikli edastas avaldamiseks prokuratuuri avalike suhete nõunik, samuti esitas hageja kohtueelselt prokuratuurile teabenõude seoses sama artikliga ning prokuratuur on sellele ka vastanud, selgitades, et peaprokurör on volitanud iga prokuröri esindama prokuratuuri ka avalikus suhtluses ning andnud prokuröridele korralduse olla asutuse kõneisikuteks, kirjutades vajadusel arvamusartikleid. Prokuratuuri strateegiliseks eesmärgiks on olnud mh selgitada üldsusele oma tegevust ausalt ja avatult, mis on kooskõlas vaidlusaluse artikli avaldamisega. Kahju hüvitamise ja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuded saab järelikult esitada kaebustena üksnes prokuratuuri vastu ja vaidlus allub halduskohtule. Puuduvad ka erisätted, mille kohaselt peaks prokurör vastutama ainuisikuliselt või solidaarselt koos prokuratuuriga.
3.27. detsembril 2023 esitas hageja täiendava seisukoha, milles palub jätta kostja taotluse rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole prokuröri poolt arvamusartikli kirjutamine avaliku ülesande täitmine, kuna prokuratuurile ei ole seadusega sellist ülesannet pandud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.
6.Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 sätestab, et prokuratuur on x valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
7.Puudub vaidlus, et kostja oli artikli avaldamise ajal teenistussuhtes prokuratuuri kui valitsusasutusega. Kostja on 22. novembri 2023 seisukohas põhistanud, et täitis artiklit avaldades enda ametiülesandeid. Kostja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on artikli saatnud avaldamiseks prokuratuuri avalike suhete nõunik (dtl 73), samuti on prokuratuur seda hagejale korduvalt selgitanud vastustes hageja esitatud teabenõuetele (dtl 81, 96-97). Seega on nii kostja kui tema tööandja seisukohal, et artikkel seondus kostja tööülesannetega. Arvestades, et artikli päises oleval pildil on näha prokuratuuri logo ning autori nime järel on tema ametinimetus, on kohtu hinnangul kostja selgitused usutavad ning ka mõistlik keskmine isik seostab avaldatut prokuratuuri kui asutusega.
8.Hageja leiab, et arvamusartikli kirjutamine ei seondu ProkS § 1 lg-s 1 loetletud ülesannetega. Kohtu hinnangul ei välista viidatud õigusnorm, et prokuratuuri ülesanneteks on muu hulgas loetletud ülesannetega seonduvad tegevused, nende seas oma tegevuse kohta selgituste andmine avalikkusele. Riigikohtu halduskolleegium käsitles 2023. a lõpus vaidlust, kus oli küsimuseks pärast kahe isiku kahtlustavana kinnipidamist prokuröri pressikonverentsil avaldatud sõnade õiguspärasus ja sellega seonduva kahju hüvitamise võimalikkus (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2023 otsus haldusasjas nr 3-19-1565). Seega on ka Riigikohus hiljuti tunnustanud sellise tegevusega seonduvate vaidluste lahendamist halduskohtumenetluses. Kohus leiab, et antud juhul määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu asjaolu, kas artikli sisu seondub prokuratuuri avalike ülesannetega.
9.Kohtu hinnangul on eelkõige hageja enda tõlgendust artikli tähendusest arvestades tegemist analoogse olukorraga nagu viidatud Riigikohtu lahendis. Kuigi artikkel ei sisalda isikute nimesid ega sõnaselgeid viiteid konkreetsetele juhtumitele, leiab hageja, et konteksti arvestades on selge, et tegemist on kaudsete viidetega temale ja tema suhtes algatatud kriminaalasjale, mille suhtes on prokuratuur teinud ennatlikke järeldusi. Hageja tugineb muu hulgas asjaolule, et kostja ei ole hageja kriminaalasja menetlev prokurör. Samas toob hageja esile, et kostja avaldas pärast hageja suhtes algatatud kriminaalmenetluse avalikustamist tema kriminaalmenetlusega seonduvalt kaudseid faktiväiteid (dtl 6). Samuti, et kostja ametinime avaldamine artikli juures suurendab lugejate usaldust kirjutatu vastu ning heidab kostjale ette, et ta on andmed avaldanud „autoriteedi positsioonilt, kasutades selleks oma mõjukust vanemprokurörina“ (dtl 7); „On selge, et keskmine inimene eeldab, et riigiametnik ei tee riiklikus uudisteportaalis oma arvamusartiklit avaldades alusetuid ja tõendamata väiteid, vaid rajab oma avalikud avaldused tuvastatud faktidele.“ (dtl 8-9). Samuti leiab hageja, et kostja rikkumist süvendab teadlik süütuse presumptsiooni rikkumine (dtl 9). Siinkohal esineb hageja argumentatsioonis vastuolu, sest olukorras, kus ta leiaks, et kostja on tegutsenud eraisikuna ja avaldanud üksnes isiklikke seisukohti või alternatiivselt tööandja korraldusel tööandja avalikest ülesannetest väljuvaid seisukohti, ei omaks need asjaolud taolist kaalu. Hageja väidetest järeldub, et tema jaoks ei ole primaarsed mitte niivõrd artiklis avaldatud väiteid kui selliseid, vaid asjaolu, milline isik neid väiteid avaldas ja milline kaal on väidetel tema ameti tõttu. Seega nähtub hageja enda tõlgendusest artikli mõjust ja väidetava rikkumise kirjeldusest, et hageja subjektiivne tunnetus rikkumisest on selline, mille õigusvastasust tuleb hinnata halduskohtumenetluses riigivastutuse seaduse alusel. Asjaolu, et kostja ei ole seotud hageja kriminaalmenetlusega, ei oma tähtsust, kuna hageja argumentatsiooni arvestades on artiklis selline kuvand loodud.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidluse lahendamine ei allu tsiviilkohtule. Kohus jätab hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.x TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
12.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
13.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks õigusabikulu 29,9 tunni eest 6495 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja keskmine tunnitasu on 217,22 eurot.
15.Hageja on esitanud vastuväite, mille järgi on kostja esitatud dokumente arvestades tema menetluskulud liiga suured.
16.Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus peab kostja esindaja tehtud toiminguid vajalikeks ja põhjendatuks, muu hulgas arvestades, et lisaks sisuliseks vaidluseks ettevalmistumisele tuli käsitleda ka menetluslikke küsimusi, eelkõige tsiviil- ja halduskohtu pädevuse piiritlemise ning kostja isiku ja kostja ametiga kaasneva vastutusega seonduvaid küsimusi. Kuigi kostja on juriidilise haridusega, ei saa talle ette heita tema tegevusalaga mitteseonduvas potentsiaalselt suure avaliku huviga vaidluses lepingulise esindaja kasutamist, kuna sellisel juhul oleks ta hagejaga võrreldes oluliselt nõrgemas positsioonis. Seejuures tuleb arvestada, et kostja ameti tõttu on tal teistes õigusvaidlustes tekkiva huvide konflikti tõttu keskmisest isikust oluliselt piiratum võimalus lepingulist esindajat valida, mistõttu ei saa ette heita ülemäära kvalifitseeritud või ebaproportsionaalselt kõrge tunnihinnaga õigusabi teenuse osutaja kasutamist. Küll aga on kostja esindajal kulunud tema kvalifikatsiooni ja tunnihinda arvestades toimingutele liiga kaua aega. Ajakulu 29,9 tundi ei ole proportsionaalne maakohtu menetluse pikkuse ega sisuga käesoleval hetkel, samuti ületab see märgatavalt hageja esindaja ajakulu (23,90 tundi). Kohtu hinnangul ei ole kohane menetluskulude põhjendatuse hindamisel lähtuda esitatud dokumentide pikkusest ega nende koguarvust, vaid oluliselt rohkem aega ja tööd kulub selge, kvaliteetse ja kompaktse teksti koostamiseks. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on aga esindajal kulunud õiguslikule analüüsile ja hagivastuse osalisele koostamisele 13.11.2023 ja 16.11.2023 kokku 10,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud aeg nendeks toiminguteks maksimaalselt 6 tundi, mh arvestades, et hagivastuse koostamine kui ka kohtupraktika analüüs kajastub ka edasistes toimingutes. Samuti on põhjendamatult pikk menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg, milleks kohus peab põhjendatuks 0,25 tundi.
17.Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 24,85 tunni eest 5397,92 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
18.Kostja taotlusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskulule hüvitiselt viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
19.Kohus rahuldab kostja kindlaksmääramiseks.
taotluse
menetluskulude
hüvitise
tasumise
korra
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.