Avaldaja (vastustaja): XXXX korteriühistu XXXXXXXX), seaduslik esindaja Reet Kõvask
(registrikood
Puudutatud isikud (määruskaebuse esitajad): Liina Aun (isikukood XXXXXXXXXXX), Alessandro Pezzucchi (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht
RESOLUTSIOON
1.Jätta Liina Auna ja Alessandro Pezzucchi määruskaebus Tartu Maakohtu
21.septembri 2023. a määruse peale läbi vaatamata osas, milles Liina Aun ja Alessandro Pezzucchi vaidlustavad menetluskulude suuruse kindlaksmääramise (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) ja XXXX korteriühistu menetluskulude Liina Aunalt XXXX korteriühistu kasuks väljamõistmise (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Muus osas jätta Liina Auna ja Alessandro Pezzucchi määruskaebus rahuldamata.
Tartu Maakohtu 21. septembri 2023. a määrus jätta muutmata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud solidaarselt Liina Auna ja Alessandro Pezzucchi kanda. XXXX korteriühistul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 6. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule avalduse kaasomandi eseme korrashoiuks Liina Auna (puudutatud isik I) eriomandi eseme kasutamise võimaldamise kohustamiseks. Avaldaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse puudutatud isikule I kuuluvasse korteriomandisse pääsemiseks. Avalduse kohaselt oli puudutatud isik I alates 25. veebruarist 2016 X linnas aadressil XXXX asuva korteriomandi (korter nr 9) omanik ja avaldaja (korteriühistu) liige. Korteriomanikud otsustasid üldkoosolekul kortermaja tervikrekonstrueerimise. Ehitaja alustas tervikrekonstrueerimise töödega 2022. a juunis ja kõik tööd pidid olema lõpetatud 2022. a detsembri lõpuks. Korteriühistu juhatus edastas puudutatud isikule I e-kirjad, kus palus juurdepääsu korterile ning keldriboksile, et vajalikke töid saaks teostada. Puudutatud isik I takistas kortermaja tervikrekonstrueerimise elluviimist, sest ei lubanud ehitajaid ehitustööde teostamiseks oma korterisse.
2.Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas puudutatud isikut I võimaldama talle kuuluvat eriomandi eset (korter nr 9) kasutada kohtumenetluse ajal korteriühistu poolt läbiviidavateks korteriomandite kaasomandiosa tervikrenoveerimise töödeks, sh elamu soojustamiseks, küttesüsteemi rekonstrueerimiseks, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks, ventilatsioonisüsteemi välja ehitamiseks ning elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks.
3.Puudutatud isik I müüs 5. detsembril 2022 korteri nr 9 oma elukaaslasele Alessandro Pezzucchile (puudutatud isik II), mistõttu kaasas kohus puudutatud isiku II menetlusse.
4.Menetlusosalised taotlesid kohtult avalduse läbivaatamata jätmist. Puudutatud isikud leidsid, et avaldust ei oleks tulnud menetlusse võtta, sest puudutatud isik I võimaldas ehitajale ligipääsu korterile ning ta ei olnud avalduse menetlusse võtmise ajal enam korteri omanik. Puudutatud isik II ei takistanud korterelamu renoveerimistööde tegemist. Avaldaja selgitas, et ehitusettevõte on kortermajas tervikrekonstrueerimise tööd põhimõttelist lõpetanud. Avaldajal puudus huvi menetluse jätkamiseks, sest avalduse esitamise eesmärk sai täidetud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus jättis 21. septembri 2023. a määrusega avalduse läbi vaatamata, avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus määras avaldaja menetluskulude suuruseks 240 eurot ja mõistis selle puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja. Maakohus tugines avalduse läbivaatamata jätmisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2. Kuivõrd avaldusega taotletud eesmärk saavutati menetluse käigus, siis puudus huvi ja vajadus tsiviilasja menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustamisel nõustus kohus asja materjalide ja esitatud tõendite alusel avaldajaga, et menetluse ning avaldaja esialgse õiguskaitse vajaduse tingis puudutatud isik I sellega, et ei võimaldanud pikema aja vältel ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks ligipääsu oma korterisse. Avalduse läbivaatamata jätmine ei ole tingitud sellest, et avaldaja oleks pöördunud alusetu nõudega kohtusse, vaid sellest, et avaldaja kohtusse pöördumise eesmärk sai esialgse õiguskaitse määruse alusel täidetud. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isik I kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse, suuruse ja väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 – 4) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikud paluvad määrata kindlaks puudutatud isikute menetluskulude rahaline suurus ja mõista puudutatud isikute menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja. Määruskaebuse esitajate arvates ei ole maakohus uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitanud, kas avaldaja esitas kohtusse põhjendatud avalduse ja kas avalduses toodud väited puudutatud isiku I õigusvastase käitumise ja väidetavate rikkumiste kohta on põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja pole tõendanud, milliseid seaduse sätteid on puudutatud isik I rikkunud ja kuidas on takistanud korterelamus remonditööde tegemist. Kohus rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, millise kohaselt kohustus puudutatud isik I tagama kohtumenetluse ajal kolmandatele isikutele juurdepääsu talle kuuluvale korterile (eriomandi esemele) tervikrenoveerimiseks vajalike tööde tegemiseks ja avaldaja pidi kaks päeva enne korterisse sisenemist saatma teate e-postile: XXXXXXXXXXXXXX. Avaldaja esitas teadlikult kohtule vale e-posti aadressi. Seetõttu ei olnud puudutatud isikul I võimalik teada, millal kolmandad isikud soovivad korterisse siseneda. Avaldaja jättis kohtule avaldamata, et 10. oktoobril 2022 leppis puudutatud isik I avaldajaga kokku, et annab
14.oktoobril 2022 remonditööde tegemiseks ligipääsu saamiseks võtmed üle töid teostava ehitusfirma ERLEKS OÜ projektijuht Siim Eomõisale. Puudutatud isik I andis 14. oktoobril 2022 võtmed Siim Eomõisale üle juhatuse liikme Erlend Jablonski ja puudutatud isiku II juuresolekul. Kuna Siim Eomõis keeldus võtmete üleandmise kohta akti allkirjastamast, edastas puudutatud isik I
29.novembril 2022 akti võtmete üleandmise kohta e-postiga allkirjastamiseks. Kuigi töid teostava ettevõtte ERLEKS OÜ esindaja sai 14. oktoobril 2022 puudutatud isiku I korterisse sisenemiseks võtmed, algatas korteriühistu esimees Reet Kõvask 20. oktoobril 2022 täitemenetluse kohtutäituri juures ja nõudis 8. novembril 2022 kohtutäiturilt luba korterisse nr 9 sisenemiseks, mida kohtutäitur ka võimaldas. Kuna puudutatud isik I ei olnud sel ajal enam korteri nr 9 omanik, siis kohtutäitur lõpetas menetluse pärast seda, kui puudutatud isik I esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Võttes arvesse, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendamatu nõudega, on maakohus põhjendamatult jätnud avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määrusest ei nähtu, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et puudutatud isik I on põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumise. Avaldaja ei tõendanud, et
puudutatud isik I ei ole võimaldanud pikema aja jooksul ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks korterisse ligipääsu. Puudutatud isik II ei ole midagi rikkunud. Õiglane on jätta puudutatud isikute menetluskulud kõigis kohtuastmetes avaldaja kanda.
7.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates esitati määruskaebuse põhjendustes olukordade kirjeldusi, mis ei ole seotud 21. septembri 2023. a kohtumääruse ega selle resolutsioonis märgituga. Samuti ei ole mitte ühtki puudutatud isikute seisukohta, mis vaidleks kohtu esitatud põhjendustele vastu või mis viitaks sellele, et puudutatud isikutel on õigus. Määruskaebuses esitatu on pigem õigustus puudutatud isikute käitumisele, mitte vastuvaidlemine kohtu põhjendustele. Avaldaja leiab, et kohtule esitati mitmeid valeväiteid ja püüti jätta muljet, nagu ei oleks kohtutäiturilt loa saamise hetkeks puudutatud isik I enam korteri nr 9 omanik ja täitur lõpetas seetõttu menetluse. Määruskaebuses põhjendused ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) tuleb vaidlustatud määrus jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata ja määruskaebus vastavas osas rahuldamata. Osas, milles puudutatud isikud vaidlustavad menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja avaldaja menetluskulude puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõistmist (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4) tuleb määruskaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10.Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega jäeti avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, samuti osas millega määrati avaldaja menetluskulude suuruseks 240 eurot ning mõisteti avaldaja menetluskulud puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja.
11.Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isik I kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Paragrahvi teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik kaalutlus- ehk diskretsiooniõigus menetluskulude jaotamisel. Kõrgema astme kohus saab sellisesse otsusesse sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud.
12.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 168 lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Samas tuleneb TsMS § 168 lg-st 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 alusel saab TsMS § 168 põhimõtteid kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (vt nt RKTKm 3.10.2006, 3-2-1-79-06, p 16; RKTKm 12.10.2008, 3-2-1-84-08, p 11; RKTKm 4.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14). Seega võib avaldaja nõude rahuldamise korral pärast avalduse esitamist olla ka hagita menetluses õiglane menetluskulude jätmine nõude täitmisest keeldunud isiku kanda. Siiski peab kohus TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama ka muude asjaoludega, sh sellega, kas avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud isik I sellega, et ei võimaldanud pikema aja vältel ehitusettevõttele renoveerimistööde teostamiseks ligipääsu oma korterisse. Puudutatud isikud väidavad määruskaebuses, et avaldaja nimetatud asjaolu pole tõendatud. Puudutatud isikud väidavad seega, et avaldaja pöördus kohtusse ennatlikult. Puudutatud isikute esitatud asjaolud nimetatud väiteks alust ei anna.
14.Avaldaja selgitas, et saatis puudutatud isikule I alates 1. augustist 2022 korduvalt kirju seoses remondi eesmärgil puudutatud isiku I korterisse pääsemisega (tl 12–15). Puudutatud isik I vastas avaldajale 19. augustil 2022 (tl 13), kuid ligipääsu siiski ei võimaldanud. Puudutatud isikud ei esitanud maakohtu menetluses ega määruskaebuses asjaolusid, millest nähtuks korterile ligipääsu võimaldamine enne kui avaldaja pöördus 6. oktoobril 2022 kohtusse. Määruskaebuses väidavad puudutatud isikud, et puudutatud isik I leppis remonditöödeks võtmega korterile ligipääsu andmise avaldajaga kokku 10. oktoobril 2022, seega nendivad puudutatud isikud ka ise, et ligipääsu hakati võimaldama pärast menetluse algust. Avaldaja esitatud kohtutäituri 9. novembri 2022. a otsusest nähtub, et ka pärast võtmete üleandmist olid remonditööde teostamisega probleemid, sest puudutatud isik I lubas korteris teostada vaid akende vahetust (tl 110–111). Remonditööde teostamiseks tagati korterile ligipääs seega alles kohtutäituri 9. novembri 2022. a otsusega. Tulenevalt praeguse tsiviilasja eripärast rahuldati avaldaja nõue sisuliselt esialgse õiguskaitse määrusega, mis tähendab, et puudutatud isik I ei rahuldanud avaldaja nõuet menetluse käigus vabatahtlikult. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 168 lg 5 lugeda kohalduvaks ka juhul, kui nõuet ei täideta vabatahtlikult, vaid avaldaja saavutab avaldusega taotletud eesmärgi menetluse kestel läbi esialgse õiguskaitse rakendamise. Maakohus jättis seega põhjendatult avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
15.Puudutatud isik I võõrandas pärast seda, kui avaldaja oli esitanud tema vastu põhjendatult avalduse, korteri puudutatud isikule II. Vaidlusaluse eseme omandi üleandmine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta TsMS § 210 lg 2 ja § 477 lg 1 järgi iseenesest asja menetlust. Korteri võõrandamine ei mõjutanud seega puudutatud isiku I vastu esitatud avalduse menetlemist. Samas arvestades avalduses taotletut, oli puudutatud isik II korteri uue omanikuna TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes asjast puudutatud isik. Kohtul oli TsMS § 198 lg 3 järgi kohustus ta menetlusse kaasata. Arvestades, et avalduse esitamine oli põhjendatud ja puudutatud isiku II menetlusse kaasamine vajalik, on viimase menetluskulude tema enda kanda jätmine TsMS § 172 lg 1 järgi põhjendatud.
16.Eelmärgitut arvestades ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab selles osas määruskaebuse rahuldamata.
17.Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määrust ka osas, millega määrati avaldaja menetluskulude suuruseks 240 eurot ning mõisteti puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja. Lähtudes TsMS § 178 lg-st 2, puudub puudutatud isikutel õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuna vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 280 eurot. Ringkonnakohus jätab TsMS § 660 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel puudutatud isikute määruskaebuse vastavas ulatuses läbi vaatamata.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses solidaarselt puudutatud isikute kanda (TsMS § 171 lg 1, § 165 lg 1). Kuna avaldaja ei pidanud tasuma määruskaebuse menetlemisel riigilõivu, ei kasutanud lepingulist esindajat ega esitanud menetluskulude nimekirja, puuduvad avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud, mis tuleks puudutatud isikutelt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.