Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-105404
Kohtuasi
MACHINE OÜ hagi Tulundusühistu Haljus vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tulundusühistu Haljus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja): Tulundusühistu Haljus (registrikood 10489166), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Vastustaja (hageja): Machine OÜ (registrikood 16106829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Tulundusühistu Haljus taotlus menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tulundusühistu Haljus kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-24-105404 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista müügilepingust tuleneva põhivõla jäägi, kohtueelse õigusabikulu ja viivised. Hageja müüs kostjale geodeesia seadme koos tarkvaraga. Ostuhind oli 8040 eurot, mille kostja pidi tasuma seitsme osamaksega seitsme kuu jooksul (perioodil 15.08.2022–15.02.2023). Kostja tasus esimese, kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda osamakse viivitusega. Seitsmes osamakse 840 eurot on tasumata. Kaup on kostjale üle antud. Kostja ei ole pretensioone esitanud. Hageja nõuab viivise tasumist arvele märgitud viivisemääras (1% võlgnetavast summast päevas). Hageja püüdis kohtuvaidlust vältida ning pöördus advokaadibüroosse kostjale nõudekirja esitamiseks. Ta nõuab kostjalt kohtueelse õigusabikulu hüvitamist summas 450 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivist seadusjärgses määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Müügilepingu ese oli puudustega ning kostja tegi kulutusi asendusseadme teenuse sisseostmisele.
3.Harju Maakohus rahuldas 21.11.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1290 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 758,07 eurot ja edasiulatuva viivise 450 eurolt seadusjärgses määras. Menetluskuludest jättis maakohus 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2594,40 eurot ja sellelt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Kostja esitas 02.01.2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 1 alusel menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Käesolevas asjas oli hagihinnaks 2189,94 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
2
2-24-105404
9.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, millest tulenevat ostuhinna tasumise kohustust kostja rikkus. Kostja ostis järelmaksuga geodeesiaseadme koos tarkvaraga ning kohustus selle eest tasuma seitsme kuu jooksul seitsme osamaksega. Kostja sai seadme kätte, kuid tasus kuuest osamaksest viis viivitusega ning jättis viimase osamakse tasumata. Kirjavahetuses on kostja ise veel 2024. aastal lubanud viimase osamakse tasuda. Maakohus on põhjendatult lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast, mitte arvele märgitud viivisemäärast. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu viivisearvestuses vigu. Veatult on lahendatud ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue koos kaasneva viivisenõudega.
11.2.Kohtuistungi pidamata jätmine ei olnud õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine. Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning kohtul oli TsMS § 405 lg 1 p 7 alusel õigus loobuda kohtuistungist. Maakohus jättis 01.07.2025 kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Maakohus on kostjale asjakohaselt selgitanud, et esmalt tuleb välja tuua faktiline asjaolu, mille kohta tunnistaja saab ütlusi anda. Alles seejärel saab sisuliselt hinnata, kas tunnistajat on vaja üle kuulata. Kostja ei esitanud uut, parandatud taotlust.
11.3.Asjas määrati ja tühistati kaks kohtuistungit, kuna kostja seaduslik esindaja ei saanud tervislikel põhjustel neist osa võtta. Kohus määras kostjale vastamiseks korduvalt tähtaegu, pikendas neid ning soovitas kaaluda lepingulise esindaja kaasamise võimalust. Kostja ei kasutanud talle antud võimalusi. Maakohus jättis õigesti ja põhjendatult menetluse TsMS § 355 alusel peatamata.
11.4.Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele. Ka apellatsioonkaebusest ei nähtu, missugustele tingimustele pidanuks ostetud seade vastama, mis puudused seadmel olid, millal ostja neist teada sai ning millal müüjat teavitas.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Apellatsioonkaebuses on taotletud TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks kuulutamist kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitseks. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt 3
2-24-105404 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik muuhulgas menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kolleegium on seisukohal, et üksnes üldsõnaline viide kostja seadusliku esindaja terviseandmete kaitse vajadusele ei saa olla aluseks menetluse kinniseks kuulutamisele. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, seega ei toimu ringkonnakohtus asja sisulist arutamist ega avalikku menetlust, milles isiku eraelu võiks vajada kaitset. Maakohus ei ole asjas tehtud lahendis kostja seadusliku esindaja delikaatseid isikuandmeid käsitlenud. Ka ringkonnakohus ei tee seda. Eeltoodu kokkuvõttena jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
16.Kuigi apellant ei ole tervikuna tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu, siis ei nõua ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kaebuse puuduste kõrvaldamist. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.