Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud müügileping geodeesia seadme koos vajaliku tarkvaraga müügiks. Müüdud kauba eest väljastas müüja ostjale 03.08.2022.a arve nr 10110 summas 6 700 eurot, koos käibemaksuga 8040 eurot. Täpsemalt leppisid pooled kokku, et ostja on kohustatud tasuma kauba eest järgmise graafiku alusel: 1. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. augustiks 2022.a; 2. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. septembriks 2022.a; 3. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1 200 eurot 15. oktoobriks 2022.a; 4. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. novembriks 2022.a; 5. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. detsembriks 2022.a; 6. makse 1000 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 1200 eurot 15. jaanuariks 2023.a; 7. makse 700 eurot + käibemaks, koos käibemaksuga seega 840 eurot

käibemaksuga 549 eurot, mis on hageja poolt täies ulatuses tasutud. Seega on kostja vastutav hagejale tekkinud kohtueelse õigusabikulu (kui kahju) hüvitamise eest ning hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtueelse õigusabikulu väljamõistmist summas 450 eurot. Kostja on viivitanud kahju hüvitamisega hagiavalduse esitamise päeva ehk 29.02.2024.a (kaasa arvatud) seisuga 24 päeva, viivise suuruseks on seega 3,69 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt kui põhivõlgnevuselt (450 eurot) alates hagi esitamisest ehk alates 01.01.2024.a. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kohus selgitas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust 01.07.2025 kirjaga (dtl 313-316).

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 2189,94 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 58, p 2).

Kohus üritas asja läbivaatamiseks korraldada istungit 02.04.2024 ja 08.04.2025, mis mõlemad jäid ära kostja seadusliku esindaja taotlusel seoses viimase tervisliku seisundiga (dtl 92, 128). Kooskõlas § 404 lg 1 lahendas kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses (dtl 337).

Kohus poolte poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmised faktid: Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping geodeesia seadme koos vajaliku tarkvaraga müügiks. Hageja on esitanud 03.08.2022 kostjale arve nr 10110 summas 6700 eurot, lisaks käibemaksu, kokku 8040 eurot (dtl 31-32). Kostja on tasunud hagejale arve nr 10110 alusel kokku 7200 eurot (dtl 33). Tasumata on 15.02.2023.a osamakse summas 840 eurot. Pooltel on vaidlus selle üle, kas müüdud seadmel olid puudused ja kas kostjal on tulenevalt puudustest võimalik esitada hageja nõude suhtes vastuväiteid. 3

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Kostja poolt kohtule esitatud vastusest ja taotlustest võib saada aru, et kostja seisukohalt olid müüdud esemel mingid puudused, mistõttu oli tal alus keelduda müügilepingu järgse tasu maksmisest keelduda.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja lõike 2 kohaselt kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 kohaselt ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Riigikohus on 18.11.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-7157 punktis 11 selgitanud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2); 2) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); 3) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); 4

4) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); 5) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2). Lisaks on Riigikohus eelnevalt viidatud lahendis selgitanud, et VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle kohustuse rikkumise korral ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937/52, p 16). VÕS § 220 lg 1 on seotud VÕS §-ga 219 seeläbi, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja jaoks algab mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest või teada saama pidamisest sellest hetkest, kui ta täitis või pidi täitma asja ülevaatamise kohustuse. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja rikub VÕS §-s 219 sätestatud asja ülevaatamise kohustust, võib ta kaotada õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sest puudusest teatamise ajaks võib olla möödunud mõistlik aeg hetkest, kui ostja pidi asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saama. See tuleneb VÕS § 220 lg 3 esimesest lausest, mille kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal. Mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (nt sõidukiga proovisõit teha) (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14).

Kohus on 01.07.2025 kirjaga selgitanud kostjale, et tal tuleb välja tuua asjaolud, miks ta ei ole hagejale tasunud viimast osamakset summas 840 eurot. Kohus selgitas kostja, et kostja peab selgelt välja tooma, kui müüdud asjal oli puudus, siis milline konkreetselt, millal ta sellest teada sai ning millal teavitas kostja sellest hagejat. Kostja peaks ka selgitama, miks on ta tasunud enamuse müügihinnast ja jätnud tasumata vaid viimase osamakse. Kohus selgitas, et kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on kostjal, s.t. kostja peab oma väidete kinnitamiseks esitama tõendid (sh puuduse olemasolu, sellest hageja teavitamise jms kohta) (dtl 315).

Kostja täiendavaid sisulisi seisukohti kohtule esitanud ei ole, kuid on taotlenud asja määratud tähtaegade pikendamist kuni seadusliku esindaja tervenemiseni (dtl 320).

Kohus on selgitanud kostja seaduslikule esindajale, et antud asja materjale arvestades on mõistlik kaaluda kaasata äriühingu kohtus esindamiseks lepinguline esindaja või teine juhatuse liige, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Käesolevas asjas on kostjaks äriühing, mida ei saa samastada tema juhatuse liikmega. Seetõttu ei saa kostja juhatuse liikme võimalikud tervislikud probleemid või temaga seotud muud asjaolud olla takistuseks asja lahendamisele. 5

Vajadusel tuleb äriühingul võtta tarvitusele meetmed, et tema esindusõiguslik organ oleks võimeline täitma oma kohust äriühingut reaalselt ka esindada (dtl 316). Kohus on pikendanud kostja taotlusel menetlustähtaegu, kuid kostja sellele vaatamata sisuliselt midagi täiendavat esitanud ei ole. Kohus ei saa asja lahendamist määramata ajaks edasi lükata („kuni kostja juhatuse liikme tervenemiseni“), mistõttu määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Väidetavalt kostja juhatuse liikme esitatud

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma vastuväiteid hagile sisustanud ning ühtegi tõendit hagiavalduses toodu ümberlükkamiseks esitatud ei ole. Kostja ühtegi dokumentaalset tõendit seoses väidetavate puudustega asjas esitanud ei ole. Kohus jättis kostja tunnistajate taotluse rahuldamata (dtl 315, alt teine lõik), selgitades, et kostjal on võimalik esitada uus, korrektne taotlus. Kostja sellist taotlust uuesti ei esitanud. Kostja ei ole puuduseid seadmel ega nendest müüja informeerimist tõendanud. Kostja ei ole usutavalt selgitanud asjaolu, et kui müüdud seade oli puudustega, siis miks jätkas kostja osamaksete tasumist rohkem kui aasta jooksul (august 2022 – detsember 2023). Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et hagiavaldus on põhjendatud, kostja vastuväited võla mittetasumiseks ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 840 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 840 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja poolt kostjale esitatud arvel on märgitud viivisemääraks 1% päevas (dtl 31). Nimetatud arve kostja poolt allkirjastatud ei ole.

Kohus leiab, et ainult selle tõendi alusel ei ole kokkulepe viivisemääras tõendatud. Kohus viitab Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, mille punktides 10-11 on selgitatud, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja / või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks; allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta ja seda ei saa TsÜS § 68 lõigete 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga; arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist ja seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms.

6

Praeguses asjas on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale arve, mille all servas on märgitud „Lisainfo“ all: „Juhul, kui Tulundusühistu Haljus käesolevat nõuet ei täida, esitab CNAV OÜ hagi Harju Maakohtusse võlgnevuse väljamõistmise nõudes tasumata summa ulatuses. Etteulatuvalt märgime, et kohtumenetluses lisanduvad põhinõudele viivis 1% ja Menetluskulud“ (dtl 31). Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud elulisi asjaolusid vastavas määras viivisekokkuleppe sõlmimise kohta. Isegi kui lugeda arvetel märgitud rida „viivis 1%“ hagejapoolseks pakkumiseks sõlmida viivisekokkulepe, ei ole tõendatud, et kostja oleks pakkumisega nõustunud (VÕS § 9 lõige 1). Hageja ettepanekus pole täpsustatud, mis ajaühiku kohta viivist 1% arvestatakse (päevas, kuus, aastas) või on tegemist kindla summana arvestatava viivisega (ehk pigem leppetrahvina 1%). Puuduvad tõendid, et kostja oleks tasunud hagejale mistahes määras viivist. Seega ei ole alust tuvastada kostja kohustust tasuda vaidlusaluse arve tasumisega viivitamisel hagejale viivist enam kui VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole vaidlustanud kokkulepitud osamaksete tasumise kuupäevi, tehtud osamaksete kuupäevi ega hageja hagis p-s 2.6 toodud viivitatud päevade arvestust (dtl 2.6). Kuna viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, teeb kohus hageja andmeid aluseks võttes selles osas järgmise ümberarvestuse (vt www.viivisekalkulaator.ee):

7

8

9

Kokku on otsuse tegemise ehk 21.11.2025 (kaasa arvatud) seisuga kostja viivise võlg 665,02 eurot (1,05 + 79,97 + 95,49 + 95,49 + 125,56 + 267,46), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohus peab hageja poolt advokaadibüroo poole pöördumist vajalikuks. Advokaadi vahendusel kostjale nõude esitamine oleks võinud kaasa aidata küsimuse kohtuvälisele lahendusele. Advokaadi poolt osutatud õigusteenuse maht (3 h) ja hind (150 eurot tunnis) on mõistlik ja põhjendatud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 350 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 92%.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 2775 eurot. Kostja nimetatud tasu suurusele ja kujunemisele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot, on kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja kohtu praktikaga. Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 18 tundi 30 minutit. Kostja nimetatud ajakulule vastu ei ole vaielnud.

Kohus leiab, et arvel nr 2024/0059 (dtl 343-344) 06.02.2024 märgitud ajakulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine Tulundusühistu Haljus vastu 1 tund 30 minutit ning arvel nr 2024/0105 (dtl 345-346) 07.02.20204 ja 27.02.2024 märgitud ajakulu kokku 15 minuti ulatuses põhjendatud ei ole ja kostja poolt hüvitamisele ei

12

kuulu. Kooskõlas TsMS § 4842 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulude katteks 20 eurot.

Lisaks leiab kohus, et arvel nr 2024/0431 (dtl 351-352) 16.09.2024 märgitud ajakulu seoses toimiku koostamine 02.10 istungiks 25 minuti ulatuses põhjendatud ei ole. Tegemist on toimingu, millise on esindaja teinud enda töö huvides ning selle hüvitamise nõudmine kostja poolt põhjendatud ei ole.

Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on põhjendatud, vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ja asja materjalidele ning kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 16 tundi 20 minutit ehk 2450 eurot (16 tundi 20 minutit x 150 eurot), millest kostja kohustub hüvitama 92%.

13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.