Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-115666
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi M.A väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1111 eurot 14 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post XXX;
vastu võlgnevuse
Kostja M.A (isikukood XXX), elukoht XXX , 66620 XXX, e-post XXX Asja läbivaatamine
kirjalikult lihtmenetluses
2-24-115666 apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetad 18. juulil 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 1. augustil 2024).
2-24-115666
Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Coop Pank Säästukaart Pluss kasutamise lepingu CNT00000135810 (dtl 30-33), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 34-35) laenulepingu ülesütlemise teatis (dtl 37), nõude loovutamise teate (dtl 38), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 54-68). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.
Hageja selgitustest vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et laenutaotlejalt ei küsitud pangakontode väljavõtteid. Samuti ei kontrollinud krediidiandja enne laenu väljastamist laenusaaja kohustuste suurust ega majapidamiskulude suurust. Kohtule esitatu pinnalt järeldub, et krediidiandja lähtus laenutaotleja poolt taotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistritest ja Maksu- ja Tolliameti päringust, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundlike laenamise põhimõtet (dtl 97). Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees põhinõude osas summas 800 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
2-24-115666 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulust summas 20 eurot ning õigusabikulust summas 338 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks pidada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 405 eurot [(280+20+200)x 81%].
/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.