2.Mõista M.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Säästukaart Plus lepingust nr CNT00000135810 tulenev võlgnevus 800 eurot.
3.Mõista M.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 800 eurolt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude 800 euro ulatuses.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus Katleen M.A-lt intressi 48 euro 23 sendi, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 63 euro 94 sendi väljamõistmiseks.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses M.A ja 19% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 405 eurot ilma käibemaksuta. Mõista M.A-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna vaastavalt menetluskulu jaotusele tasutud riigilõiv 226 eurot 80 senti, maksekäsu kiirmenetluse kulu 16 eurot 20 senti ja õigusabikulu 162 eurot. M.A-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (405 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud
2-24-115666 apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et esialgne krediidiandja Coop Finants AS ja M.A (kostja) sõlmisid 16. augustil 2023 Säästukaart Plus lepingu nr CNT00000135810, mille alusel sai kostja krediiti 800 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr oli 27,75%, intressimäär 19,90% aastas ja 0,055% päevas. Kostjal oli kohustus teha tagasimakseid iga kuu 5. kuupäevaks. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei teostanud tagasimakseid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 800 euro, intressi 48 euro 23 sendi, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 63 euro 94 sendi tasumist. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 800 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja luges lepingu alates 30. jaanuarist 2024 hagejapoolse ülesütlemisega lõppenuks.
2.Kohus kohustas hagejat 6. augusti 2024 kohtunõudes täpsustama esialgse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Hageja selgitas 11. septembri 2024 seisukohas täiendavalt, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt põhinõue 800 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt alates kohtuotsuse jõustumisest (dtl 97).
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetad 18. juulil 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 1. augustil 2024).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
2-24-115666
6.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Coop Pank Säästukaart Pluss kasutamise lepingu CNT00000135810 (dtl 30-33), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 34-35) laenulepingu ülesütlemise teatis (dtl 37), nõude loovutamise teate (dtl 38), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 54-68). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.
7.Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1).
Hageja selgitustest vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et laenutaotlejalt ei küsitud pangakontode väljavõtteid. Samuti ei kontrollinud krediidiandja enne laenu väljastamist laenusaaja kohustuste suurust ega majapidamiskulude suurust. Kohtule esitatu pinnalt järeldub, et krediidiandja lähtus laenutaotleja poolt taotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistritest ja Maksu- ja Tolliameti päringust, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundlike laenamise põhimõtet (dtl 97). Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees põhinõude osas summas 800 eurot.
8.Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt lähtudes VÕS § 403 4 lg-st 7, millest tulenevalt hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 800 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivis kuni põhinõude tasumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
2-24-115666 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.
10.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulust summas 20 eurot ning õigusabikulust summas 338 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks pidada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 405 eurot [(280+20+200)x 81%].
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (405 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.