2-21-19103/41 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Rajameister OÜ (hageja) esitas 6. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Elkero OÜ (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 373 eurot 99 senti, viivise 1449 eurot 99 senti, alates hagi esitamisest viivise võlgnevuselt 19 955 eurolt 33 sendilt määraga 0,05% päevas ja kahjuhüvitiselt 418 eurolt 66 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana suulise töövõtulepingu. Hageja tegi 2020. a pinnasetöid Tartus, Oa tänava majade ümbruses. Pooltevahelise praktika kohaselt toimiti järgmiselt:  hageja tegi esialgseid töid ning kostjaga kokkuleppe alusel jooksvalt lisatöid;  hageja esitas keskmiselt korra kuus kostjale tehtud tööde akti;  kostja vaatas saadetud akti üle;  hageja esitas arve aktis märgitud tehtud tööde eest;  kostja koostas enda vormingus akti lõpptellijale. Hageja esitas 2020. a veebruaris, märtsis, aprillis ja juulis tehtud tööde eest aktid ja arved, mille kostja tasus. 2020. a augustis tehtud tööde eest esitas hageja akti nr 5, mille kohaselt tuli kostjal tasuda 52 052 eurot 52 senti. Täiendavate tööde ning teostusjoonise valmimise tõttu korrigeeris hageja akti nr 5 vastavalt tegelikult tehtud töödele ning esitas korrigeeritud akti, mille järgi tuli tasuda 69 467 eurot. Kostja soovis akti nr 5 teha kaheks, millega hageja nõustus. Aktist nr 5 nähtub esimene osa töödest ning akti alusel esitatud arve kostja tasus. Teise osana jäi kostjal tasuda 19 955 eurot 33 senti. Hageja edastas 4. mail 2021 kostjale akti 5 teisele osale vastava arve nr 210504215 summas 29 426 eurot 64 senti. Õige arve jääk ning nõudesumma on 19 955 eurot 33 senti. Kostja keeldus 10. mail 2021 akti nr 5 teise osa tasumisest. Hageja esitas kostjale 7. juulil 2021 vastuse 10. mai 2021 teatele ja nõude arve nr 210504215 tasumiseks. Kostja nõuet ei täitnud. Tööde vastuvõtmine oli kokku lepitud ositi, seega pidi kostja iga tööosa eest tasuma vastava osa vastuvõtmisel. Akti nr 5 teise osa tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui akti nr 5 teises osas kajastatud tööd sai lugeda vastuvõetuks. Tööd sai vastuvõetuks lugeda akti vastuvõtmisel.

Kostja nimetas tasumisest keeldumise põhjusena haljastuse pinnakõrguse projektile mittevastavust. Sealjuures oli pooltel kokkulepe, et haljastusega seotud puudus kõrvaldatakse 2021. a suve aluses. Vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud kulud 6,42% kõigist aktis nr 5 kajastatud töödest ja 3,4% tööde kogumaksumusest. Tulenevalt tööde mahust on kostja vastuväide seoses haljastusega töö ebaoluliseks puuduseks. Hageja oli täitmist VÕS § 111 lg 1 mõttes kinnitanud ning tööd sai lugeda valminuks ja vastu võetuks. Juhul, kui akti nr 5 teine osa vajas eraldi aktsepteerimist, ei teatanud kostja väidetavast mittevastavusest hagejale VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt. Kostja ei võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele enam kui 8 kuu möödudes tugineda. Kuivõrd aktis nr 5 kajastatud tööd olid üks tööosa, kostja võttis akti nr 5 vastu tervikuna ning soovis ise akti kaheks osaks tegemist, sai akti nr 5 mõlema osa tööd lugeda vastuvõetuks akti nr 5 esimese osa tööde vastuvõtmisel VÕS § 637 lg 4 mõttes. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus aktis nr 5 nimetatud tööd viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Kostja keeldus 2020. a augustis tehtud tööde eest tasumisest alles 10. mail 2021, s.t 9 kuud hiljem. Tööde tegemise kohas olevate ehitistele väljastati kasutusload, s.t hageja töö vastas ehitusprojektile (EHS § 50 lg 1, § 38 lg 1). Kostja etteheidetavad puudused on tingitud maapinna vajumisest või sademete ebaõigest äravoolust. Kostjal ei olnud hageja tööle etteheiteid ning kostja tasus arveid vastavalt hageja aktidele. Hageja tööle eelnevad täitetööd/kandetööd tegi kolmas isik. Ei ole eluliselt usutav, et kostja laseks hagejal töödega alustada, kui eelnevad täitetööd poleks nõuetekohased ja vastu võetud. Kostja kinnitusel oli tegemist arveldatud töödega, s.t kostja on omaks võtnud, et nimetatud tööd olid vastavas mahus vastu võetud, nende eest oli arve väljastatud/tasutud ning need fikseeriti hageja seadusliku esindaja allkirjastatud aktides. Hageja seadusliku esindaja 2. novembri 2020 allkirjastatud aktid olid üksnes deklaratiivse tähendusega. Hageja ei ole kostja loeteluga vajumise põhjustest nõus – maapinna vajumist saab põhjustada ka ebasobiv sademete äravoolu lahendus. Kostja ei ole tõendanud, et vajumise on põhjustanud hageja ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine. Hageja töid kontrolliti ja kiideti etapikaupa heaks. Hagejal ei oleks ebakvaliteetse täitematerjali või pinnase ebapiisava tihendamise korral lubatud asuda järgmise kihi ehitamise juurde, kui tehtud töid kontrolliti. Hageja nõuab kostjalt akti nr 5 teise osas nimetatud tehtud tööde eest 19 955 euro 33 sendi tasumist. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja nimetatud summalt kostjalt välja mõista viivise määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete 418 euro 66 sendi suuruste õigusabikulude hüvitamist ja viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

pinnase kandevõime protokollid ja mulla sertifikaadid olid esitamata jne), siis keeldus kostja nende eest tasumast. Kostja ei ole hagi aluseks olevaid töid vastu võtnud. Töid 2020–2021. a talvel ei jätkatud ning uuesti suhtlesid pooled tööde jätkamise teemal 2021. a kevadel. Kostja eeldas, et hageja jätkab tööde tegemist ja kõrvaldab objektil puudused. Kevadeks olid objektil tekkinud probleemid, mis olid seotud hageja töödega. Näiteks sisaldas hageja kasutatud muld ehitusjäätmeid (pinnale hakkasid tõusma klaasikillud). Lisaks hakkas pinnas mitmetes kohtades vajuma. Hageja 2021. a kevadel pooleli jäänud tööde tegemisega ei jätkanud ning puudusi ei likvideerinud. Hageja edastas kostjale 4. mail 2021 e-kirjaga 8. septembri 2020 akti nr 4 ja 4. mai 2021 arve nr 21050421. Kostja keeldus arve tasumisest seoses haljastuse probleemide ja tegemata töödega. Kostja ei venitanud vastuväidete esitamisega kaheksa kuud. Hageja esitas kostjale pärast 2021. a kevadel suhete katkemist ning töödega jätkamisest keeldumist suvalise loetelu tegemata töödest, mida kostja ei aktsepteerinud ning mida on ka esitatud hagis vähendatud. Maa-ala ei vastanud pärast hageja tööde lõpetamist 2020. a sügisel projekti asendiplaanidele ning on kahe aasta jooksul täiendavalt vajunud. Sellise vajumise saab põhjustada ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine. Hageja ei esitanud täitematerjali korrektseid sertifikaate ega kandevõime protokolle. Kasutatud on ebakvaliteetset materjali, sedagi ebapiisavas mahus ning lisaks on kasutatud ebaõigeid töövõtteid, jättes mh parklate ja teede aluse osa nõuetekohaselt tihendamata, mistõttu ei ole pinnas saavutanud vajalikku kandevõimet. Hageja ei tõendanud lepingu olulisi tingimusi ega ka lepingujärgsete tööde tegemist ning tööde lepingukohasust. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud või seda, et tööd saaks vastuvõetuks lugeda. Tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena. Vaidlusalused töid ei saa vastuvõetuks lugeda ka seaduse alusel.

üldtunnustatud praktika. Vaidlusaluste tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena, samuti ei saa sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tuleks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda. Hageja ei tõendanud, et 2020. a septembriks tehtud tööd olid tehtud lepingujärgselt, ilma puudusteta ja kokkulepitud mahus. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei esitanud vastuväiteid akti nr 5 või selles kajastatud tööde mahu kohta. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise kohustus tekib aga pärast töö valmimist. Lõplikud üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostamata, sest töid ei ole lõpetatud. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjas toodud sõnakasutusest on üheselt mõistetav, et kostja ei aktsepteeri kajastatud tööde tegemist nende ebaselguse tõttu ja soovib tehtavate tööde kajastamist määral, mis vastab tegelikkusele. Eluliselt on usutav, et pooled koostasid vaidluste vältimiseks kostja tasutud tööde kohta lõplikud tööde aktid, millised hageja juhatuse liige Indrek Must allkirjastas 2. novembril 2020. Kostja tasus akti nr 5 esimese osa augusti 2020. a tööde eest. Pärast seda allkirjastas hageja juhatuse liige 2. novembril 2020 lõplikud tööde aktid. Hageja esitas akti nr 5 teise osa arve 4. mail 2021, millele kostja esitas tähtaegselt vastuväite. Maakohtu hinnangul teatas kostja hagejale tööde mittevastavusest VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt. Poolte varasemat praktikat arvesse võttes vajas akti nr 5 teine osa eraldi aktsepteerimist. Iseenesest on õige, et vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud kulud 6,42% kõigis aktis nr 5 kajastatud töödest, mida võib pidada töö ebaoluliseks puuduseks. Samas ei tuginenud kostja 10. mai 2021 vastuväites üksnes sellele, et haljastuse pinnakõrgused ei ole projektijärgsed. Kostja viitas vastuväites ka akti puudustele, sest akt sisaldas töid mida pole teostatud, ning osade tööde üle akteerimist. Hageja ei tõendanud, et ta saatis 2020. a peale tööde tegemist kohtule esitatud hagiavalduse lisades nähtuva sisuga aktid. Kostja tunnistas ja tõendas, et hageja esitas talle

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus pidi tasunõude sissenõutavust kontrollima järgmises järjekorras: (I) kas kohaldub erijuht, s.t kas viimane tööosa tuli vastu võtta eraldi ning kohaldub VÕS § 637 lg 4 II lause; (II) kui ei, kas kokku oli lepitud töö vastuvõtmises või saab seda pidada tavaliseks ning tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega; (III) kui ei, kas hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega ja kostjale ülevaatamise võimaluse andmisega. Maakohus ei põhjendanud, milline käsitlus on käesolevas asjas asjakohane ja kohtu poolt otsuses ja asja lahendamisel kohaldatud. Tööd tuli üle anda ositi ja hind oli samuti määratud ositi. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tegemist on tasunõude sissenõutavaks muutumise nn erikorraga. Kohus lähtus VÕS § 637 lg 4 II lauses sätestatud erikorra kohaldamata jätmisel üksnes sellest, et kostja ei ole kohtu hinnangul hageja väidet, et tööde vastuvõtmine toimus ositi, expressis verbis kinnitanud. Kohus jättis otsuses hindamata ositi tööde vastuvõtmise praktikat tõendavad kostja enda kinnitused ning asjas esitatud tõendid. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses kordagi expressis verbis seisukohale, et tööde vastuvõtmine praktikas ositi ei toimunud. Seega oleks kohus pidanud tuvastama, et tööde vastuvõtmine ja tasumine toimus poolte kokkuleppel ositi. Kohus jättis hindamata ja arvestamata hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et praktikas toimus tööde vastuvõtmise protsess etapikaupa. Pooltel puudus vaidlus, et tööd tehti etapiviisiliselt ning vaheetappide vastuvõtmise ja nende eest tasumise osas pooltel üksteise vastu nõuded puuduvad. Kohus jättis arvestamata, et akt nr 5 oli ühtlasi lõppakt, millise vastuvõtmisega kaasnes ka tehtud tööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale üleminek ning VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärg. Hageja akti nr 5 järgne tasunõue muutus seega VÕS § 637 lg 4 II lause järgi sissenõutavaks siis, kui aktis nr 5 kajastatud tööd sai lugeda vastu võetuks. Töö vastuvõtmise kohustus VÕS § 638 esimese lause kohaselt tekib juhul, kui on täidetud kolm eeldust: (I) töö on valmis; (II) töövõtja on VÕS § 637 lg 5 kohaselt andnud tellijale võimaluse töö üle vaadata; ning (III) töö vastab lepingutingimustele. Kohus jättis hindamata ja arvestamata sellega seotult esitatud väited ning tõendid, mistõttu ei ole jälgitav, kas kostjal tekkis aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmise kohustus. Seejuures olid esitatud asjaoludel vastuvõtmise kohustuse tekkimise eeldused täidetud. Töö oli valminud. Lepingujärgne töö maht nähtub hageja ja kostja aktides toodud lepingujärgsetest mahtudest ning hageja aktist nr 5 nähtub, et kõik lepingujärgsed mahud on täidetud. Kuivõrd hageja oli akti nr 5 tervikuna kostjale esitanud juba 21. septembril 2020 ning tegemist oli augustis tehtud töödega, olid aktil nr 5 kajastatud tööd lõpetatud vastavalt lepingu mahtudele varem ning töö sai lugeda valminuks. Töö valmimine eeldab üksnes seda, et kõik lepingu objektiks oleva töö lõpetamiseks vajalikud tööd ja toimingud on lõpetatud ning töö valmimist ei takista see, et valmis töö ei vasta lepingutingimustele. Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tuleneb, et tellija ei

või töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Kohus on otsuse p-des 15 ja 16 TsÜS §-le 138 viidanud, kuid sisustanud seejuures puudusi kostja 10. mai 2021 e-kirjas tooduga. Viidatud e-kirja analüüsimine ei ole tõendi hindamise kontekstis kohane, arvestades, et akti nr 5 esitas hageja kostjale 21. septembril 2020, seejuures oli kostja selle üle vaadanud hiljemalt 27. oktoobril 2020. See tähendab, et kostjal oli mh kohustus mittevastavusi piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg-d 2 ja 3). Kohus leidis põhjendamatult, et kostja tugines puudustele 10. mai 2021 e-kirjaga. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Lisaks täitmisest keeldumise eelduste täitmisele peab võlgnik kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, st ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Käesoleval juhul esitas hageja kostjale akti nr 5 ehk kõik valminud tööd 21. septembril 2020. Vahemikus 21. september 2020 – 27. oktoober 2020 ei edastanud kostja hagejale tahteavaldusi, mille sisuks võiks otseselt või kaudselt lugeda aktis nr 5 nimetatud tööde eest tasumisest keeldumist või lepingu täitmise nõude esitamist. Tulenevalt VÕS § 644 lgtest 2 ja 3 oli kostjal seejuures kohustus keeldumist kirjeldada. Eeltoodut ei ole kohus analüüsinud, kuid on kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjale andnud keeldumise tahteavalduse tähenduse. Kostjal oli aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise kohustus VÕS § 643 järgi. Kohus jättis arvestamata, et „viivitamata” viitab asja ülevaatamisele esimesel mõistlikul võimalusel pärast töö tellijale faktilist üleandmist või selle ülevaatamise võimaluse tellijale andmist. Hageja andis kostjale aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise võimaluse hiljemalt 21. septembril 2020. Hageja „tehtud töö“ VÕS § 643 mõttes on 21. septembri 2020 aktis nr 5 nimetatud töö ning ülevaatamise võimaluse andmine seisneb tehtud tööde loetelu esitamises. Kostja tuginemine töö mittevastavusele lepingutingimusele eeldab mh seda, et kostja on eelnevalt töö üle vaadanud, alles peale mida on tal võimalik tahteavaldusega väljendada, et ta keeldub tööde vastuvõtmisest. Otsus on vastuoluline, kuivõrd üheselt järeldada saab vähemalt seda, et aktis nr 5 nimetatud tööd olid valminud, kuivõrd mingil muul juhul ei oleks saanud kostja kontrollida või seisukohta avaldada, kas ja mis osas see tegelikkusele vastab. Töövõtja peab lepingujärgse töö tegemist ning lepingukohasust tõendama juhul, kui tööd ei ole vastu võetud. Kostja ei ole töid vastu võtnud juhul, kui kostja 27. oktoobri 2020 e-kirja saab pidada aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus on kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjale otsuses sellise hinnangu andnud, kuid jätnud seejuures hindamata asjaolud, mis annavad hageja hinnangul põhjuse leida vastupidist. Tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal tuli lepingujärgsete tööde tegemist tõendada. Hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemist tõendab siiski 21. septembril 2020 edastatud akt nr 5 ja teostusjoonis, millel akti korrektuurid põhinesid. Hageja väidetele lisavad elulist usutavust kasutuslubade taotlemine kostja poolt, menetluses etteheidete puudumise kinnitamine ning kasutuslubade saamine. Samuti nähtub kostja rahulolu hageja töödega asjaolust, et kostja soovis hagejalt veelgi töid tellida. Kostja vaatas faktiliselt töö üle ning võttis oma tahteavaldusega akti nr 5 tööd vastu. Kuna töö vastuvõtmisega kaasneb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, väljendub töö vastuvõtmises kaudselt ka tellija kinnitus, et tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses. Tellija võib vastu võtta ka lepingutingimustele mittevastava töö, mispuhul peab tellija VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärje vältimiseks puudused töö vastuvõtmise avalduses välja tooma. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning see on võimalik eelkõige juhul, kui tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Käesolevas asjas ei esitanud kostja kordagi hagejale enda allkirjastatud akte. Kohus jättis arvestamata, et käesoleval juhul toetab poolte vaheline praktika ja hageja esitatud tõendid VÕS § 29 lg 5 p 6 mõttes, et tööde vastuvõtmine toimus läbivalt kostja kaudsete tahteavaldusetega. Kostja ei ole kordagi töid otseste tahteavaldustega vastu võtnud. Kostja poolt tööde vastuvõtmine tulenes igakordselt kaudsest tahteavaldusest. Kostja vaikimisel/tegevusetusel oli aktsepti tähendus tulenevalt pooltevahelisest praktikast. Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Käesoleval juhul ei allkirjastanud kostja ühtegi akti, vaatamata sellele, et aktides nr 1–4 kajastatud tööde vastuvõtmise üle vaidlus puudub, mistõttu ei saa eelnimetatud eeldusest lähtuda. Käesoleval juhul esitas kostja iga objekti kohta kasutusloa taotlused ning sai pärast taotluse? esitamist kasutusload. Kostja kinnitas igakordselt Ehitisregistris kasutuslubade taotluste esitamisel kaetud tööde aktidega tehtud tööde ehitusloale (ehk seeläbi ehitusprojektile) vastamist. Seejuures esitas kostja loamenetluses ehitustööde päevikud, millest nähtuvad mh hageja tehtud tööd, kus ei ole lõpptellija ees etteheiteid. Ei ole loogiline, et kui kostja saab lõpptellijale vastuväidete ja probleemide puudumist kinnitada ja tööd lõpptellijale kasutusloa taotlemiseks üle anda, on tal tegelikult hageja vastu nõuded või etteheited või ei ole ta ise seejuures hageja töid vastu võtnud. Puuduste või osaliselt valmis töö vastuvõtmise korral peab tellija arvestama, et kui ta võtab töö vastu, ilma et ta tooks vastuvõtmise käigus esile tööl esinevaid puudusi või vaegtöid, kehtib VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud. Pärast tööde vastuvõtmist lasub tellijal VÕS § 642 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et vaidlusalused puudused esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Kuivõrd kostja ei tuginenud konkreetsetele puudustele enne 10. maid 2021, tugineb kostja puudustele pärast tööde vastuvõtmist.

täielikult tõendamata jätnud, piisas hagi rahuldamata jätmiseks sellest, et kostja nõude vaidlustab, mida kostja maakohtus tegi. Hageja ei ole esitanud materjale, millest nähtuks, et ehitatud konstruktsiooni kandevõimed, paigaldatud pinnase tihedus ja asendiplaaniline paiknemine ning kõrguslik õigsus vastaks tellitule. Hageja ei tõendanud ega põhistanud, et tema töödes avaldunud probleemid ja puudused oleksid põhjustatud muudest asjaoludest. Hageja oletused ei lükka ümber avaldunud ja eluliselt vahetult tajutavaid puudusi nagu maa vajumine ning mullas klaasikildude esinemine. Tasutud tööde kohta koostatud aktid allkirjastas hageja juhatuse liige Indrek Must 2. novembril 2020. Aktid koostati tööde osas selguse loomiseks. See selgitab asjaolu, miks oli nende allkirjastamine hageja juhatuse liikme poolt oluline. Hageja aktid olid läbivalt segased ning neid tehti pidevalt ringi, nii et sama kuupäeva ja numbriga aktist oli pea alati mitu erinevat versiooni. Hageja läbiv toetumine oma versioonile aktist nr 5 jääb arusaamatuks, kuna hageja nõustus selle ümber tehtud versiooniga ning kostja tasus arve. Kostja ei nõustu, et võttis tööd vastu läbi vaikimise või tegevusetuse. Kostja ei saanud maakohtu menetluses vastupidist sisustada, sest hageja esitas vastavad väited ringkonnakohtus. Vaidlusaluste tööde eest hageja väljastatud eraldiseisva akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei saa käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena. Samuti ei saa väita, et vaidlusalused töid saaks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda. Kostja on tasunud kõigi tööde eest, mille kohta vastavad Indrek Musta allkirjaga aktid vormistati, sealhulgas akt perioodiga 30. august 2020. Muus osas keeldus kostja tööde eest tasu maksmast, mis nähtub kostja 10. mai 2021 keeldumise teatest. Kostja jäi ootama tööde lõpetamist 2021. a kevadel. Mitte üheski kirjas ei räägi pooled akti poolitamisest või kaheks tegemisest, vaid pooled eristasid tehtud ja aktsepteeritud tööd (mille eest on kostja tasunud) vaidlusalustest töödest (mille eest keeldub kostja tasu maksmast).