Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. september 2024
Tsiviilasja number
2-21-19103
Tsiviilasi
Rajameister OÜ hagi Elkero OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
24 049 eurot 27 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Rajameister OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. august 2024
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant (hageja) Rajameister OÜ (registrikood 11230329), esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Kaisa-Maria Kubpart Kostja Elkero OÜ (registrikood 12819538), esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
3.2.Mõista Elkero OÜ-lt Rajameister OÜ kasuks välja 20 373 eurot 99 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 6 471 eurot ja alates 17. septembrist 2024 kuni võlgnevuse 20 373 eurot 99 senti tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Elkero OÜ kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Elkero OÜ-lt Rajameister OÜ kasuks välja menetluskulu 9256 eurot ja 97 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude
hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rajameister OÜ (hageja) esitas 6. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Elkero OÜ (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 373 eurot 99 senti, viivise 1449 eurot 99 senti, alates hagi esitamisest viivise võlgnevuselt 19 955 eurolt 33 sendilt määraga 0,05% päevas ja kahjuhüvitiselt 418 eurolt 66 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana suulise töövõtulepingu. Hageja tegi 2020. a pinnasetöid Tartus, Oa tänava majade ümbruses. Pooltevahelise praktika kohaselt toimiti järgmiselt: hageja tegi esialgseid töid ning kostjaga kokkuleppe alusel jooksvalt lisatöid; hageja esitas keskmiselt korra kuus kostjale tehtud tööde akti; kostja vaatas saadetud akti üle; hageja esitas arve aktis märgitud tehtud tööde eest; kostja koostas enda vormingus akti lõpptellijale. Hageja esitas 2020. a veebruaris, märtsis, aprillis ja juulis tehtud tööde eest aktid ja arved, mille kostja tasus. 2020. a augustis tehtud tööde eest esitas hageja akti nr 5, mille kohaselt tuli kostjal tasuda 52 052 eurot 52 senti. Täiendavate tööde ning teostusjoonise valmimise tõttu korrigeeris hageja akti nr 5 vastavalt tegelikult tehtud töödele ning esitas korrigeeritud akti, mille järgi tuli tasuda 69 467 eurot. Kostja soovis akti nr 5 teha kaheks, millega hageja nõustus. Aktist nr 5 nähtub esimene osa töödest ning akti alusel esitatud arve kostja tasus. Teise osana jäi kostjal tasuda 19 955 eurot 33 senti. Hageja edastas 4. mail 2021 kostjale akti 5 teisele osale vastava arve nr 210504215 summas 29 426 eurot 64 senti. Õige arve jääk ning nõudesumma on 19 955 eurot 33 senti. Kostja keeldus 10. mail 2021 akti nr 5 teise osa tasumisest. Hageja esitas kostjale 7. juulil 2021 vastuse 10. mai 2021 teatele ja nõude arve nr 210504215 tasumiseks. Kostja nõuet ei täitnud. Tööde vastuvõtmine oli kokku lepitud ositi, seega pidi kostja iga tööosa eest tasuma vastava osa vastuvõtmisel. Akti nr 5 teise osa tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui akti nr 5 teises osas kajastatud tööd sai lugeda vastuvõetuks. Tööd sai vastuvõetuks lugeda akti vastuvõtmisel.
Kostja nimetas tasumisest keeldumise põhjusena haljastuse pinnakõrguse projektile mittevastavust. Sealjuures oli pooltel kokkulepe, et haljastusega seotud puudus kõrvaldatakse 2021. a suve aluses. Vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud kulud 6,42% kõigist aktis nr 5 kajastatud töödest ja 3,4% tööde kogumaksumusest. Tulenevalt tööde mahust on kostja vastuväide seoses haljastusega töö ebaoluliseks puuduseks. Hageja oli täitmist VÕS § 111 lg 1 mõttes kinnitanud ning tööd sai lugeda valminuks ja vastu võetuks. Juhul, kui akti nr 5 teine osa vajas eraldi aktsepteerimist, ei teatanud kostja väidetavast mittevastavusest hagejale VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt. Kostja ei võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele enam kui 8 kuu möödudes tugineda. Kuivõrd aktis nr 5 kajastatud tööd olid üks tööosa, kostja võttis akti nr 5 vastu tervikuna ning soovis ise akti kaheks osaks tegemist, sai akti nr 5 mõlema osa tööd lugeda vastuvõetuks akti nr 5 esimese osa tööde vastuvõtmisel VÕS § 637 lg 4 mõttes. Kostjal oli seadusest tulenev kohustus aktis nr 5 nimetatud tööd viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Kostja keeldus 2020. a augustis tehtud tööde eest tasumisest alles 10. mail 2021, s.t 9 kuud hiljem. Tööde tegemise kohas olevate ehitistele väljastati kasutusload, s.t hageja töö vastas ehitusprojektile (EHS § 50 lg 1, § 38 lg 1). Kostja etteheidetavad puudused on tingitud maapinna vajumisest või sademete ebaõigest äravoolust. Kostjal ei olnud hageja tööle etteheiteid ning kostja tasus arveid vastavalt hageja aktidele. Hageja tööle eelnevad täitetööd/kandetööd tegi kolmas isik. Ei ole eluliselt usutav, et kostja laseks hagejal töödega alustada, kui eelnevad täitetööd poleks nõuetekohased ja vastu võetud. Kostja kinnitusel oli tegemist arveldatud töödega, s.t kostja on omaks võtnud, et nimetatud tööd olid vastavas mahus vastu võetud, nende eest oli arve väljastatud/tasutud ning need fikseeriti hageja seadusliku esindaja allkirjastatud aktides. Hageja seadusliku esindaja 2. novembri 2020 allkirjastatud aktid olid üksnes deklaratiivse tähendusega. Hageja ei ole kostja loeteluga vajumise põhjustest nõus – maapinna vajumist saab põhjustada ka ebasobiv sademete äravoolu lahendus. Kostja ei ole tõendanud, et vajumise on põhjustanud hageja ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine. Hageja töid kontrolliti ja kiideti etapikaupa heaks. Hagejal ei oleks ebakvaliteetse täitematerjali või pinnase ebapiisava tihendamise korral lubatud asuda järgmise kihi ehitamise juurde, kui tehtud töid kontrolliti. Hageja nõuab kostjalt akti nr 5 teise osas nimetatud tehtud tööde eest 19 955 euro 33 sendi tasumist. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja nimetatud summalt kostjalt välja mõista viivise määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete 418 euro 66 sendi suuruste õigusabikulude hüvitamist ja viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Suulise lepingu järgi olid töövõtulepingule rakendatavad tingimused samad, mis igal teisel kostja objektil. Hageja alustas 2020. a veebruari lõpus hooneümbruse tagasitäidete ja teiste nn abistavate töödega, kuid tööd hakkasid venima ning takistasid teisi alltöövõtjaid. Hageja esitas 2020. a jooksul kostjale Oa tänava korterelamute juures tehtud tööde kohta mitmeid akte ja ülevaateid, mida pidevalt parandati. Pooltel tekkisid jooksvalt erimeelsused tööde mahu ja maksumuse, hiljem ka kvaliteedi osas, mistõttu koostasid pooled vaidluste vältimiseks kostja tasutud tööde kohta lõplikud aktid, millised hageja juhatuse liige Indrek Must 2. novembril 2020 allkirjastas. Kuna muus osas olid hageja töödes olulised puudused (nt tööd olid tegemata või lõpetamata, tehtu oli projektist mööda, tööd olid üle akteeritud,
pinnase kandevõime protokollid ja mulla sertifikaadid olid esitamata jne), siis keeldus kostja nende eest tasumast. Kostja ei ole hagi aluseks olevaid töid vastu võtnud. Töid 2020–2021. a talvel ei jätkatud ning uuesti suhtlesid pooled tööde jätkamise teemal 2021. a kevadel. Kostja eeldas, et hageja jätkab tööde tegemist ja kõrvaldab objektil puudused. Kevadeks olid objektil tekkinud probleemid, mis olid seotud hageja töödega. Näiteks sisaldas hageja kasutatud muld ehitusjäätmeid (pinnale hakkasid tõusma klaasikillud). Lisaks hakkas pinnas mitmetes kohtades vajuma. Hageja 2021. a kevadel pooleli jäänud tööde tegemisega ei jätkanud ning puudusi ei likvideerinud. Hageja edastas kostjale 4. mail 2021 e-kirjaga 8. septembri 2020 akti nr 4 ja 4. mai 2021 arve nr 21050421. Kostja keeldus arve tasumisest seoses haljastuse probleemide ja tegemata töödega. Kostja ei venitanud vastuväidete esitamisega kaheksa kuud. Hageja esitas kostjale pärast 2021. a kevadel suhete katkemist ning töödega jätkamisest keeldumist suvalise loetelu tegemata töödest, mida kostja ei aktsepteerinud ning mida on ka esitatud hagis vähendatud. Maa-ala ei vastanud pärast hageja tööde lõpetamist 2020. a sügisel projekti asendiplaanidele ning on kahe aasta jooksul täiendavalt vajunud. Sellise vajumise saab põhjustada ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine. Hageja ei esitanud täitematerjali korrektseid sertifikaate ega kandevõime protokolle. Kasutatud on ebakvaliteetset materjali, sedagi ebapiisavas mahus ning lisaks on kasutatud ebaõigeid töövõtteid, jättes mh parklate ja teede aluse osa nõuetekohaselt tihendamata, mistõttu ei ole pinnas saavutanud vajalikku kandevõimet. Hageja ei tõendanud lepingu olulisi tingimusi ega ka lepingujärgsete tööde tegemist ning tööde lepingukohasust. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu võtnud või seda, et tööd saaks vastuvõetuks lugeda. Tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena. Vaidlusalused töid ei saa vastuvõetuks lugeda ka seaduse alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja (alltöövõtja) nõuab kostjalt (peatöövõtja) tehtud tööde eest tasu ning tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist. Samuti nõuab hageja kostjalt kohtueelseid õigusabikulusid. Kostja tasus hagejale hageja esitatud aktide alusel, kuid jättis hagejale tasumata akti nr 5 eest. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja soovis akti nr 5 kaheks osaks tegemist. Kostja edastas hagejale enda korrigeeritud akti nr 5, millest nähtub esimene osa töödest. Akti esimesele osale vastavalt edastas hageja kostjale 49 512 euro tasumiseks arve nr 201021, mille kostja tasus. Maakohus leidis, et kostja ei ole aktis nr 5 nimetatud töid vastu võtnud, mistõttu ei ole tal kohustust aktis kajastatud tööde eest tasuda. Ehitussektoris on tööde vastuvõtmine
üldtunnustatud praktika. Vaidlusaluste tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena, samuti ei saa sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tuleks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda. Hageja ei tõendanud, et 2020. a septembriks tehtud tööd olid tehtud lepingujärgselt, ilma puudusteta ja kokkulepitud mahus. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei esitanud vastuväiteid akti nr 5 või selles kajastatud tööde mahu kohta. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise kohustus tekib aga pärast töö valmimist. Lõplikud üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostamata, sest töid ei ole lõpetatud. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjas toodud sõnakasutusest on üheselt mõistetav, et kostja ei aktsepteeri kajastatud tööde tegemist nende ebaselguse tõttu ja soovib tehtavate tööde kajastamist määral, mis vastab tegelikkusele. Eluliselt on usutav, et pooled koostasid vaidluste vältimiseks kostja tasutud tööde kohta lõplikud tööde aktid, millised hageja juhatuse liige Indrek Must allkirjastas 2. novembril 2020. Kostja tasus akti nr 5 esimese osa augusti 2020. a tööde eest. Pärast seda allkirjastas hageja juhatuse liige 2. novembril 2020 lõplikud tööde aktid. Hageja esitas akti nr 5 teise osa arve 4. mail 2021, millele kostja esitas tähtaegselt vastuväite. Maakohtu hinnangul teatas kostja hagejale tööde mittevastavusest VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt. Poolte varasemat praktikat arvesse võttes vajas akti nr 5 teine osa eraldi aktsepteerimist. Iseenesest on õige, et vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud kulud 6,42% kõigis aktis nr 5 kajastatud töödest, mida võib pidada töö ebaoluliseks puuduseks. Samas ei tuginenud kostja 10. mai 2021 vastuväites üksnes sellele, et haljastuse pinnakõrgused ei ole projektijärgsed. Kostja viitas vastuväites ka akti puudustele, sest akt sisaldas töid mida pole teostatud, ning osade tööde üle akteerimist. Hageja ei tõendanud, et ta saatis 2020. a peale tööde tegemist kohtule esitatud hagiavalduse lisades nähtuva sisuga aktid. Kostja tunnistas ja tõendas, et hageja esitas talle
4.mail 2021 e-kirjaga 8. septembri 2020 akti nr 4 ja sellele vastava arve nr 21050421 (dtl 111-122). Kõik kolm hageja esitatud augustikuud kajastavat akti nr 4 on koostatud 8. septembril 2020, samas on aktide sisu tehtud tööde mahtude ja maksumuste osas erinev. Ka hageja ise möönab, et 4. mai 2021. a kostjale saadetud akti alusel esitatud arve ei vastanud tegelikkusele, samas ei selgitanud hageja, millest tulenevad aktides märkimisväärsed erinevused. Kostja ei võtnud töid vastu. Hageja ei tõendanud hagiavalduses märgitud tööde tegemist ja kokkuleppele vastavust. Riigikohtu praktika kohaselt, kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 18). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p 11). Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja temale püstitatud tööülesannet. Maa tegelik kõrgus ei vastanud asendiplaanidel kajastatud samakõrgusjoontele ning puudusid vajalikud kalded, samuti oli 2022. aasta sügiseks toimunud kõikjal tööalal oluline vajumine. Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et avaldunud probleemid ja puudused oleksid põhjustatud muudest asjaoludest. Hageja ei tõendanud, et kostja väidetu klaasikildude esinemise kohta mullas ei vasta tõele.
Hageja taotles kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuivõrd maakohus jättis hageja töövõtulepingu alusel esitatud nõude rahuldamata, jäi rahuldamata ka hageja nõue hüvitada kohtueelsed õigusabikulud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus pidi tasunõude sissenõutavust kontrollima järgmises järjekorras: (I) kas kohaldub erijuht, s.t kas viimane tööosa tuli vastu võtta eraldi ning kohaldub VÕS § 637 lg 4 II lause; (II) kui ei, kas kokku oli lepitud töö vastuvõtmises või saab seda pidada tavaliseks ning tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega; (III) kui ei, kas hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega ja kostjale ülevaatamise võimaluse andmisega. Maakohus ei põhjendanud, milline käsitlus on käesolevas asjas asjakohane ja kohtu poolt otsuses ja asja lahendamisel kohaldatud. Tööd tuli üle anda ositi ja hind oli samuti määratud ositi. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tegemist on tasunõude sissenõutavaks muutumise nn erikorraga. Kohus lähtus VÕS § 637 lg 4 II lauses sätestatud erikorra kohaldamata jätmisel üksnes sellest, et kostja ei ole kohtu hinnangul hageja väidet, et tööde vastuvõtmine toimus ositi, expressis verbis kinnitanud. Kohus jättis otsuses hindamata ositi tööde vastuvõtmise praktikat tõendavad kostja enda kinnitused ning asjas esitatud tõendid. Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses kordagi expressis verbis seisukohale, et tööde vastuvõtmine praktikas ositi ei toimunud. Seega oleks kohus pidanud tuvastama, et tööde vastuvõtmine ja tasumine toimus poolte kokkuleppel ositi. Kohus jättis hindamata ja arvestamata hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et praktikas toimus tööde vastuvõtmise protsess etapikaupa. Pooltel puudus vaidlus, et tööd tehti etapiviisiliselt ning vaheetappide vastuvõtmise ja nende eest tasumise osas pooltel üksteise vastu nõuded puuduvad. Kohus jättis arvestamata, et akt nr 5 oli ühtlasi lõppakt, millise vastuvõtmisega kaasnes ka tehtud tööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale üleminek ning VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärg. Hageja akti nr 5 järgne tasunõue muutus seega VÕS § 637 lg 4 II lause järgi sissenõutavaks siis, kui aktis nr 5 kajastatud tööd sai lugeda vastu võetuks. Töö vastuvõtmise kohustus VÕS § 638 esimese lause kohaselt tekib juhul, kui on täidetud kolm eeldust: (I) töö on valmis; (II) töövõtja on VÕS § 637 lg 5 kohaselt andnud tellijale võimaluse töö üle vaadata; ning (III) töö vastab lepingutingimustele. Kohus jättis hindamata ja arvestamata sellega seotult esitatud väited ning tõendid, mistõttu ei ole jälgitav, kas kostjal tekkis aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmise kohustus. Seejuures olid esitatud asjaoludel vastuvõtmise kohustuse tekkimise eeldused täidetud. Töö oli valminud. Lepingujärgne töö maht nähtub hageja ja kostja aktides toodud lepingujärgsetest mahtudest ning hageja aktist nr 5 nähtub, et kõik lepingujärgsed mahud on täidetud. Kuivõrd hageja oli akti nr 5 tervikuna kostjale esitanud juba 21. septembril 2020 ning tegemist oli augustis tehtud töödega, olid aktil nr 5 kajastatud tööd lõpetatud vastavalt lepingu mahtudele varem ning töö sai lugeda valminuks. Töö valmimine eeldab üksnes seda, et kõik lepingu objektiks oleva töö lõpetamiseks vajalikud tööd ja toimingud on lõpetatud ning töö valmimist ei takista see, et valmis töö ei vasta lepingutingimustele. Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tuleneb, et tellija ei
või töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Kohus on otsuse p-des 15 ja 16 TsÜS §-le 138 viidanud, kuid sisustanud seejuures puudusi kostja 10. mai 2021 e-kirjas tooduga. Viidatud e-kirja analüüsimine ei ole tõendi hindamise kontekstis kohane, arvestades, et akti nr 5 esitas hageja kostjale 21. septembril 2020, seejuures oli kostja selle üle vaadanud hiljemalt 27. oktoobril 2020. See tähendab, et kostjal oli mh kohustus mittevastavusi piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg-d 2 ja 3). Kohus leidis põhjendamatult, et kostja tugines puudustele 10. mai 2021 e-kirjaga. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Lisaks täitmisest keeldumise eelduste täitmisele peab võlgnik kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, st ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Käesoleval juhul esitas hageja kostjale akti nr 5 ehk kõik valminud tööd 21. septembril 2020. Vahemikus 21. september 2020 – 27. oktoober 2020 ei edastanud kostja hagejale tahteavaldusi, mille sisuks võiks otseselt või kaudselt lugeda aktis nr 5 nimetatud tööde eest tasumisest keeldumist või lepingu täitmise nõude esitamist. Tulenevalt VÕS § 644 lgtest 2 ja 3 oli kostjal seejuures kohustus keeldumist kirjeldada. Eeltoodut ei ole kohus analüüsinud, kuid on kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjale andnud keeldumise tahteavalduse tähenduse. Kostjal oli aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise kohustus VÕS § 643 järgi. Kohus jättis arvestamata, et „viivitamata” viitab asja ülevaatamisele esimesel mõistlikul võimalusel pärast töö tellijale faktilist üleandmist või selle ülevaatamise võimaluse tellijale andmist. Hageja andis kostjale aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise võimaluse hiljemalt 21. septembril 2020. Hageja „tehtud töö“ VÕS § 643 mõttes on 21. septembri 2020 aktis nr 5 nimetatud töö ning ülevaatamise võimaluse andmine seisneb tehtud tööde loetelu esitamises. Kostja tuginemine töö mittevastavusele lepingutingimusele eeldab mh seda, et kostja on eelnevalt töö üle vaadanud, alles peale mida on tal võimalik tahteavaldusega väljendada, et ta keeldub tööde vastuvõtmisest. Otsus on vastuoluline, kuivõrd üheselt järeldada saab vähemalt seda, et aktis nr 5 nimetatud tööd olid valminud, kuivõrd mingil muul juhul ei oleks saanud kostja kontrollida või seisukohta avaldada, kas ja mis osas see tegelikkusele vastab. Töövõtja peab lepingujärgse töö tegemist ning lepingukohasust tõendama juhul, kui tööd ei ole vastu võetud. Kostja ei ole töid vastu võtnud juhul, kui kostja 27. oktoobri 2020 e-kirja saab pidada aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus on kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjale otsuses sellise hinnangu andnud, kuid jätnud seejuures hindamata asjaolud, mis annavad hageja hinnangul põhjuse leida vastupidist. Tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal tuli lepingujärgsete tööde tegemist tõendada. Hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemist tõendab siiski 21. septembril 2020 edastatud akt nr 5 ja teostusjoonis, millel akti korrektuurid põhinesid. Hageja väidetele lisavad elulist usutavust kasutuslubade taotlemine kostja poolt, menetluses etteheidete puudumise kinnitamine ning kasutuslubade saamine. Samuti nähtub kostja rahulolu hageja töödega asjaolust, et kostja soovis hagejalt veelgi töid tellida. Kostja vaatas faktiliselt töö üle ning võttis oma tahteavaldusega akti nr 5 tööd vastu. Kuna töö vastuvõtmisega kaasneb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et täitmine oli täielik,
täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, väljendub töö vastuvõtmises kaudselt ka tellija kinnitus, et tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses. Tellija võib vastu võtta ka lepingutingimustele mittevastava töö, mispuhul peab tellija VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärje vältimiseks puudused töö vastuvõtmise avalduses välja tooma. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning see on võimalik eelkõige juhul, kui tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Käesolevas asjas ei esitanud kostja kordagi hagejale enda allkirjastatud akte. Kohus jättis arvestamata, et käesoleval juhul toetab poolte vaheline praktika ja hageja esitatud tõendid VÕS § 29 lg 5 p 6 mõttes, et tööde vastuvõtmine toimus läbivalt kostja kaudsete tahteavaldusetega. Kostja ei ole kordagi töid otseste tahteavaldustega vastu võtnud. Kostja poolt tööde vastuvõtmine tulenes igakordselt kaudsest tahteavaldusest. Kostja vaikimisel/tegevusetusel oli aktsepti tähendus tulenevalt pooltevahelisest praktikast. Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud. Käesoleval juhul ei allkirjastanud kostja ühtegi akti, vaatamata sellele, et aktides nr 1–4 kajastatud tööde vastuvõtmise üle vaidlus puudub, mistõttu ei saa eelnimetatud eeldusest lähtuda. Käesoleval juhul esitas kostja iga objekti kohta kasutusloa taotlused ning sai pärast taotluse? esitamist kasutusload. Kostja kinnitas igakordselt Ehitisregistris kasutuslubade taotluste esitamisel kaetud tööde aktidega tehtud tööde ehitusloale (ehk seeläbi ehitusprojektile) vastamist. Seejuures esitas kostja loamenetluses ehitustööde päevikud, millest nähtuvad mh hageja tehtud tööd, kus ei ole lõpptellija ees etteheiteid. Ei ole loogiline, et kui kostja saab lõpptellijale vastuväidete ja probleemide puudumist kinnitada ja tööd lõpptellijale kasutusloa taotlemiseks üle anda, on tal tegelikult hageja vastu nõuded või etteheited või ei ole ta ise seejuures hageja töid vastu võtnud. Puuduste või osaliselt valmis töö vastuvõtmise korral peab tellija arvestama, et kui ta võtab töö vastu, ilma et ta tooks vastuvõtmise käigus esile tööl esinevaid puudusi või vaegtöid, kehtib VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud. Pärast tööde vastuvõtmist lasub tellijal VÕS § 642 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et vaidlusalused puudused esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Kuivõrd kostja ei tuginenud konkreetsetele puudustele enne 10. maid 2021, tugineb kostja puudustele pärast tööde vastuvõtmist.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja ei esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja vaidlusalused tööd vastu võttis. Vaidlusaluste tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena, samuti ei saa sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tuleks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda. Seda ei muuda küsimus, kas töö tuli üle anda ositi, kuivõrd hageja on esitanud vastuväite vaidlusaluste tööde vastuvõtmisele tervikuna. Hageja ei tõendanud, et vaidlusalused tööd olid tehtud lepingujärgselt ja ilma puudusteta. Hageja esitas vaidlusaluse akti nr 5 „teise osa“, arve 4. mail 2021, millele kostja VÕS § 644 lg 3 mõttes tähtaegselt 10. mail 2021 vastuväite esitas. Kostja selgitas muuhulgas, et akt on puudulik kuna sisaldab töid, mida pole tehtud, ja osad read on üle akteeritud. Seega leidis kostja, et töö ei olnud valminud ning töö ei vastanud lepingutingimustele. Vastupidist tuli tõendada hagejal. Tööde sisu, mahtu, maksumust ja lepingujärgsete tööde tegemist ning tööde lepingukohasust pidi tõendama hageja. Hageja ei tõendanud lepingu olulisi tingimusi, lepingujärgsete tööde tegemist ega ka tööde lepingukohasust. Kuivõrd hageja on nõude
täielikult tõendamata jätnud, piisas hagi rahuldamata jätmiseks sellest, et kostja nõude vaidlustab, mida kostja maakohtus tegi. Hageja ei ole esitanud materjale, millest nähtuks, et ehitatud konstruktsiooni kandevõimed, paigaldatud pinnase tihedus ja asendiplaaniline paiknemine ning kõrguslik õigsus vastaks tellitule. Hageja ei tõendanud ega põhistanud, et tema töödes avaldunud probleemid ja puudused oleksid põhjustatud muudest asjaoludest. Hageja oletused ei lükka ümber avaldunud ja eluliselt vahetult tajutavaid puudusi nagu maa vajumine ning mullas klaasikildude esinemine. Tasutud tööde kohta koostatud aktid allkirjastas hageja juhatuse liige Indrek Must 2. novembril 2020. Aktid koostati tööde osas selguse loomiseks. See selgitab asjaolu, miks oli nende allkirjastamine hageja juhatuse liikme poolt oluline. Hageja aktid olid läbivalt segased ning neid tehti pidevalt ringi, nii et sama kuupäeva ja numbriga aktist oli pea alati mitu erinevat versiooni. Hageja läbiv toetumine oma versioonile aktist nr 5 jääb arusaamatuks, kuna hageja nõustus selle ümber tehtud versiooniga ning kostja tasus arve. Kostja ei nõustu, et võttis tööd vastu läbi vaikimise või tegevusetuse. Kostja ei saanud maakohtu menetluses vastupidist sisustada, sest hageja esitas vastavad väited ringkonnakohtus. Vaidlusaluste tööde eest hageja väljastatud eraldiseisva akti ja sellega seotud arve tasumisest keeldumist ei saa käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena. Samuti ei saa väita, et vaidlusalused töid saaks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda. Kostja on tasunud kõigi tööde eest, mille kohta vastavad Indrek Musta allkirjaga aktid vormistati, sealhulgas akt perioodiga 30. august 2020. Muus osas keeldus kostja tööde eest tasu maksmast, mis nähtub kostja 10. mai 2021 keeldumise teatest. Kostja jäi ootama tööde lõpetamist 2021. a kevadel. Mitte üheski kirjas ei räägi pooled akti poolitamisest või kaheks tegemisest, vaid pooled eristasid tehtud ja aktsepteeritud tööd (mille eest on kostja tasunud) vaidlusalustest töödest (mille eest keeldub kostja tasu maksmast).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 373 eurot 99 senti, viivise 6471 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest viivise võlgnevuselt 20 373 eurot 99 senti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
7.Hageja esitas kostja vastu nõude töövõtulepingust tuleneva tasu ja kohtueelselt tehtud õigusabikulude hüvitisena kahju väljamõistmiseks. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja alltöövõtjana ja kostja peatöövõtjana sõlmisid suulise töövõtulepingu, hageja pidi tegema Tartus Oa tänava majade ümbruses pinnasetööd, esialgse kokkuleppe järgi oli tööde maht 87 508 eurot; - hageja esitas teostatud tööde kohta aktid 2020 veebruaris (akt nr 1), märtsis (akt nr 2), aprillis (akt nr 3), juulis (akt nr 4) ja augustis (akt nr 5) ning iga akti alusel eraldi arve; - kostja tasus aktide 1–4 alusel esitatud arved täies ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on sissenõutavaks muutunud tasunõue aktis nr 5 märgitud tööde eest seni tasumata osas.
8.Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
8.1.Hageja väitel leppisid pooled kokku ositi tööde üleandmises ja tasumises. Kostja võttis kõigi 5 akti alusel tööd vastu, kuid tasus 4 akti alusel esitatud arved. Aktis nr 5 märgitud tööd olid tehtud, kostja soovil jagati akt kaheks ning kostja tasus vaid ühe osa eest. Akti teise osa alusel esitatud arvet kostja ei tasunud.
8.2.Kostja väitel ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole hageja tehtud töid augustis esitatud akti nr 5 alusel vaidlusaluses ulatuses vastu võtnud.
8.3.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 lause 2). Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
8.4.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei olnud hageja augustis tehtud töid vastu võtnud või ei saa neid lugeda vastuvõtuks. Maakohus tuvastas kostja 27. oktoobri 2020 kirja alusel valesti, et hageja tööd ei olnud tehtud ja seega kostja ei saanud neid vastu võtta. Ringkonnakohtu istungil kohus küsis poolte käest, kuidas toimus eelneva 4 akti alusel tööde vastuvõtmine. Hageja kordas hagis toodut, et hageja tegi tööd, esitas keskmiselt korra kuus kostjale tehtud tööde akti, seejärel kostja vaatas saadetud akti üle, hageja esitas arve aktis märgitud tehtud tööde eest ja kostja tasus arve. Täpsustavale küsimusele, et kuidas tööd objektil vastu võeti, vastasid pooled üksmeeles, et see toimus otseste tahteavalduste vahetamiseta, pigem konkludentselt (kostja sõnul ilmselt kuidagi kooskõlastati). Ringkonnakohus leiab, et kuna 4 akti alusel toimus ositi töö vastuvõtmine ja tasu maksmine, annab see aluse tuvastada, et hageja esitas aktid kostjale pärast tööosa valmimist ja kostja võrdles tehtud tööd aktis tooduga ning sellega, nagu pooled üksmeeles kinnitasid, sai tööd (4 akti osas) lugeda vastuvõetuks. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse tuvastada, et aktiga nr 5 muudeti praktikat, seega saab lugeda ka haginõude aluseks olevad tööd kostja poolt vastuvõetuks septembris 2021.
8.5.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hageja esitatud aktid vajasid täiendavat aktsepteerimist ning vastuvõetuks saab lugeda üksnes neid töid, mis on fikseeritud hageja juhatuse liikme 2. novembril 2020 allkirjastatud aktides. Ringkonnakohus küsis istungil, miks vormistati veebruaris (akt nr 1), märtsis (akt nr 2), aprillis (akt nr 3), juulis (akt nr 4) ja osaliselt augustis (akt nr 5) esitatud aktid, mille üle vaidlust ei olnud ja mille eest oli hagejale tasu makstud, uuesti novembris. Hageja väitel ei mõjutanud see pooltevahelist arveldust. Kostja väitel tehti seda põhjusel, et „tekkisid erimeelsused mahu osas. Nelja esimese akti osas midagi ei muutunud. Need vormistati, et oleks olemas kirjalikud kahepoolselt allkirjastatud aktid“. Ringkonnakohus leiab, et nö ümbervormistatud aktid ei oma pooltevahelistes õigussuhetes tähtsust, kuna tööd olid varem tehtud, akteeritud, vastuvõetud ja tasu makstud, siis puudub alus seostada novembri akte tööde vastuvõtmisega.
8.6.27. oktoobri 2020 e-kirjas teatas kostja hagejale, et „süvenesin lõpuks sinu akti ja see üks pudru ja kapsad. Saadan sulle enda akti ja kui tagasi olen teeme lõpu koos korda. Läpakas suht raske jälgida. Tee palun arve selle akti peale ümber siis saan sulle midagigi ära kanda. Akt on vaja saada selliseks, et ka lepingu maksumus oleks vastavuses tegelikkusega.“ (dtl 236). Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata (TsMS § 653). Ringkonnakohus hindab 27. oktoobri 2020 kirja maakohtust erinevalt, arvestades poolte varasemat praktikat ja ringkonnakohtu istungil antud selgitusi. Nimetatud kirjast ei saa järeldada, et mingis osas on hagejal tööd tegemata või ei olnud kostjal võimalik hageja tehtud töid septembris vastu võtta. Kostja heidab e-kirjas hagejale ette akti vormistuslikke puudusi, sh, et maksumus oleks vastavuses tegelikkusega, edastab osade tööde kohta oma akti ja annab lubaduse, et ülejäänud teeme hiljem koos korda. Kostja oli peatöövõtjana hagejaga sõlmitud lepingus tellija rollis ja tellijal on kohustus valminud töö vastu võtta. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaksid aktis nr 5 nö vormistamata jäänud osas kirjeldatud tööde vastuvõtmisest keeldumist mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus tuvastab eeltoodu alusel, et töö oli valminud ja kostjale üleandmiseks valmis, kostja võttis tööd kaudse tahteavaldusega vastu, või alternatiivselt – saab lugeda need vastuvõetuks VÕS § 637 lg 4 alusel.
9.Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja ei ole töid vastu võtnud ja seetõttu jagas tõendamiskoormise valesti. Maakohus kohaldas VÕS §-i 638 ja jagas tõendamiskoormise nii, et hagejal lasus tõendamiskoormis tõendada, et töö ei olnud puudustega. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli kohustus tööd vastu võtta septembris. Alternatiivselt, oktoobris 2020, kui kostja jagas akti nr 5 kahte ossa ja soovis ühes osas hiljem akti vormistamist. Kui kostja leidis, et tööd on puudustega, sh mõnes osas tegemata, siis pidi ta sellest hagejat teavitama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 1 ja 2).
27.oktoobri 2020 e-kirjas olevad etteheited võivad olla põhjendatud, kuid need ei vasta VÕS § 644 lg 2 tulenevale kohustusele kirjeldada mittevastavust täpselt. 27. oktoobri 2020 e-kirjast võib tuletada viidet üleakteerimisele või muudele akti puudustele. Tehtud tööde puudustele ei ole nimetatud kirja alusel võimalik tugineda. Ringkonnakohtu istungil märkis kostja esindaja, et puudused tehti kindlaks hiljem, kui tehti lõplikud mõõtmised ja tulid elanike ja arendaja kaebused. See tähendab, et kostja möönab, et võimalikest puudustest said nad teada 2021. aasta suvel.
9.1.VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Ringkonnakohus leiab, et kostja on kaotanud õiguse tugineda hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele.
9.2.Alternatiivselt, kui asuda seisukohale, et teatamata jätmine oleks mõistlikult vabandatav, kuna hageja esitas arve 4. mail 2021, siis ei ole kostja väited puuduste kohta
tõendatud. Kostja on käesolevas vaidluses peatöövõtjana tugevamas positsioonis ja sellest tulenevalt kannab suulise lepingu sõlmimise tõttu suuremat riski lepingutingimuste ja pooltevaheliste kokkulepete tõendamisel. Kui kostja oleks vormistanud kirjaliku töövõtulepingu, mis arvestades tööde mahtu ja hinda, oleks mõistlik olnud, oleks kostjal lihtne oma väiteid tõendada. Kostja tõi hageja töö puudused esile 10. mai 2021 kirjas – haljastuse pinnakõrgused ei ole projektijärgsed, akt on puudulik, osad read on üleakteeritud, puudub garantiiaja tagatis 3 % (dtl 125). Ringkonnakohtu istungil jäi hageja selle juurde, et suulises töövõtulepingus garantiiaja tagatises kokku ei lepitud. Kostja jäi seisukohale, et lepiti, kuid tõendeid esitada ei ole. Ringkonnakohus ei loe tõendatuks kokkulepet garantiiaja tagatises, seega ei saa kostja sellele tugineda. Väide, et osad read on üleakteeritud, on ebapiisav tuvastamaks, mis on aktis valesti. Haljastuse pinnakõrguste vastavus projektile oli poolte vahel tuliste vaidluste põhjuseks. Kostja tugines haljastust puudutavate tööde puuduste tõendamisel Oa tänava majadesse elama asunud elanike 2022. aastal esitatud kaebustele ning Tartu Geodeesia 2022. aasta septembri maa-ala plaanile. Samas pidid viidatud puudused, sh suured klaasikillud pinnases, olema silmaga nähtavad 2020. aasta sügisel, kui tööd üle anti. Kostja märkis 10. mai 2021 kirjas, et ka pinnakõrguste erisused olid hagejale teada juba augustis 2020. Hageja eitab seda, samas tõendab kostja enda kiri, et ta teadis puudusest tööde üleandmise ajal, seetõttu ei ole vabandatav sellele puudusele tuginemine ca 8 kuud hiljem. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja on töö teinud ja kostja on need vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hageja põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
10.Hageja esitas lisaks töövõtulepingust tulenevale tasunõudele ka kahjunõude kohtueelse õigusabikulu 418,66 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus selles osas seisukohta ei võtnud, kuna jättis eelnevalt põhinõude rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Asja materjalidega on tõendatud, et hageja pöördus 2021. aasta kevadel õigusteenuse saamiseks Advokaadibüroo LEXTAL poole, kuivõrd kostja oli tasumisega viivituses ning hageja soovis kostjalt tasu maksmist. Hageja kasutas õigusabi ka kostja vastuväitele oma seisukoha esitamiseks (dtl 35, 50–54). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas oli kohtueelne õigusteenuse kasutamine vajalik ja põhjendatud ning hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.
11.Hageja viivisenõue tuleb rahuldada alternatiivse nõude alusel. Hageja soovis tasunõudelt viivist 0,05 % päevas ja alternatiivselt, kui kohus sellega ei nõustu, siis seadusjärgses määras. Kokkulepe 0,05 % viivisemääras tuleneb hageja väitel sellest, et ta märkis 0,05% määra arvetele ja kostja tasus arved vastuväiteid esitamata. Kostja hagejaga ei nõustunud ja eitas sellisel viisil kokkuleppe sõlmimist (dtl 90). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad viivise määras kokkuleppe tuvastamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja nõude rahuldamata tasunõudelt viivise arvestamises 0,05 % päevas ja kohaldab seadusjärgset määra. Hageja taotles viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, kuni nõuete täitmiseni.
12.Hageja andis 7. juulil 2021 kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 15. juulini 2021. Samas kirjas teatas hageja kostjale, et viimane on talle õigusabikulude näol kahju tekitanud ja palus see hüvitada (dtl 35–37). Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 16.
juulist 2021 ja ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga (16. september 2024) on seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis 6471 eurot 77 senti (6338,78 + 132,99). Ringkonnakohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel, kuni nõuete täitmiseni.
13.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulud maakohtus on menetluskulude nimekirja järgi 8388 eurot, sh lepingulise esindaja ajakulu 41,40 tundi, tunnihinnaga 137,87 eurot (km-ta), kokku 5708 eurot, eksperdikulu 1780 eurot ja riigilõiv 900 eurot. Kostjal kulus 22 tundi menetluskulu 2750 eurot
13.1.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud maakohtus on õigusabile kulunud asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades TsMS § 175 lg1 mõttes põhjendatud ja vajalikud 29,4 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Ringkonnakohus leiab, et suhtlus kliendiga, sh e-kirjavahetus, telefonivestlused ja kohtumised on vajalikud, kuid nendega seotud kulu ei pea vastaspool täies ulatuses hüvitama. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et ainult kliendiga nõupidamistele kulus 9,3 tundi, millele lisanduvad kliendiga nõupidamised, mille kulukirjele on lisatud ka dokumendi esitamine või täiendamine (näit hagiavalduse täiendamine, nõupidamine kliendiga 1,70 h), kokku on kuluridadel sh kliendiga nõuspidamistele kulunud 17 tundi. Ringkonnakohus ei pea 10 tunni ulatuses kliendiga nõupidamistele kulunud ajakulu põhjendatuks. Põhjendatud ja vajalikud ei ole ka asjatundja arvamusega seotud kulud. Asjatundja arvamus, mida hageja nimetab eksperdiarvamuseks ei olnud dokumentaalne tõend, mille saamiseks tehtud kulud tuleks vastaspoolel hüvitada. Maakohus nimetatud tõendit ei nõudnud, see ei olnud tõendamiskoormise objektiks ning kostjale asjatundja esitatud selgitusi vaja ei olnud, ainuüksi asjaolu, et maakohus võttis selle tõendi asja juurde ei anna alust lugeda tõendi kulu põhjendatuks, seega ei ole ajakulu 2 tundi põhjendatud. Samadel põhjustel ei ole vajalik ega põhjendatud nn eksperdikulu 1780 eurot. Ringkonnakohus määrab hagejale kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 4953,37 eurot (4053,37 õigusabikulu + 900 riigilõiv).
13.2.Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on menetluskulude nimekirja järgi: lepingulise esindaja õigusabi ajakulu 28,43 tundi (145,18 eurot tund), kokku 4127,50 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja kahel esindajal enam kui kolm tööpäeva apellatsioonkaebuse koostamise ja ringkonnakohtumenetluses osalemisele, sh kestis ringkonnakohtu istung 1 tund. Ringkonnakohus ei pea hageja õigusabikulu täies ulatuses põhjendatuks. Kõik faktilised asjaolud esitati maakohtule ning ringkonnakohtus vaidlustati sisuliselt tõendite hindamist, seega saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulu 20 tundi ulatuses. Võrdlusena, kostja esindaja vastas kaebusele ja osales menetluses kulutades sellele kokku 9 tundi. Ringkonnakohus määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 4303,6 eurot (2903,6 õigusabikulu + 1400 riigilõiv).
13.3.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS § 177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.