Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) avaldus Astnik Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) (registrikood 10854335), pankrotihaldur Tiia Kalaus, lepinguline esindaja Johannes Moor Võlgnik: Astnik Grupp OÜ (registrikood 12268682), seaduslik esindaja juhatuse liige A. A. Ajutine pankrotihaldur: Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) avaldus Astnik Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada Astnik Grupp OÜ pankrot välja 16. septembril 2024 kell 13.00.
2.Nimetada Astnik Grupp OÜ pankrotihalduriks Anne Tammer (Kalevi tn 9 pk. 4, 51010 Tartu, tel 50 43 679, 7 333 591, e-post: [email protected]).
3.Kohustada Astnik Grupp OÜ seaduslikku esindajat juhatuse liiget A. A. andma võlgniku vande 14. oktoobril 2024 kell 9.45 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2. Kohus hoiatab A. A. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. oktoober 2024 kl 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2, soovi korral on võimalik osaleda virtuaalselt).
5.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud Astnik Grupp OÜ kanda.
8.Määrata Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) menetluskuludena kindlaks 1120 eurot.
9.Määrata ajutise halduri Anne Tammeri tasuks 1830 eurot (sh käibemaks) ning mis välja mõista Astnik Grupp OÜ pankrotivarast Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühingule (registrikood 10853152), konto nr EE772200221074511252 (Swedbank AS), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
10.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Toimetada määrus kätte pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale, võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) (võlausaldaja, avaldaja) pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 6. veebruaril 2024 avalduse Astnik Grupp OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16595 tunnistatud kehtetuks võlausaldaja ja võlgniku vaheline 31. jaanuaril 2016 sõlmitud müügileping ja võlausaldaja pankrotivarasse mõisteti välja 134 160 eurot. Samuti jäeti menetluskulud võlgniku kanda (menetluskulude suurus on kindlaks määramata). Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue 134 160 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule 12. jaanuaril 2024 pankrotihoiatuse, mille kättesaamist võlgnik 20. jaanuaril 2024 kinnitas. Kuivõrd võlgnik ei ole kohustust täitnud, on ta püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on rohkem kui 30 päeva täitmata alates nõude sissenõutavaks muutumisest ning võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ka 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse esitamist.
2.Maakohus nimetas 18. märtsi 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Anne Tammeri (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei tasu määratud ajaks summat kohtu deposiiti, tuleb võlgniku pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt ei esitanud võlgnik .ajutisele haldurile 2023. a ja 2024. a bilanssi ja kasumiaruannet ning 2020–2024 raamatupidamisregistrite väljavõtteid. Võlgniku vastuse kohaselt on dokumendid juhatuse liikme käes, juhatuse liikme väitel peeti pearaamatut raamatupidaja arvutis, mis on väidetavalt katki ning seetõttu ei ole juhatuse liikmel võimalik andmeid esitada. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 1258 eurot 58 senti ja raha pangakontodel 6 eurot 44 senti, s.o vara kokku 1265 eurot 2 senti. Võlgniku väitel ”võlgu pole”. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul põhivõlg võlausaldaja ees kokku 134 160 eurot, mis suureneb tsiviilasjas nr 2-19-16595 väljamõistetavate menetluskulude võrra, mida pankrotiavalduse esitamise seisuga ei ole veel kindlaks määratud. Võlgnikul puudub realiseeritav põhivara ja muu vara, mille arvel rahuldada võlausaldaja nõuet. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid, perspektiivikaid ja mõistlikke võimalusi vara tagasivõitmiseks. Võlgniku poolt 2020–2023 tehtud maksed rõivaste, jalatsite ja kosmeetika jaemüügiga tegelevatele kauplejatele tõstatab küsimuse, kas ja kuidas on need kulutused seotud võlgniku majandustegevusega. Tehtud kulutused vajavad kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on maksejõuetu äriühing, mis ei suuda rahuldada olemasolevat võlausaldaja nõuet ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, sest võlgnik ei ole esitanud selleks vajalikke dokumente. Võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1830 eurot (sh käibemaks).
Võlgnik ajutise halduri aruande ega tasu taotluse osas seisukohta ei esitanud.
5.Võlausaldajal puudusid ajutise halduri aruande osas täiendused või märkused ning vastuväiteid tasu taotlusele.
6.Maakohus määras 19. augusti 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ja maksmise tähtajaks 10 päeva määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates.
7.Võlausaldaja maksis 4. septembril 2024 võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3500 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
9.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks (vähemalt 134 160 eurot) muutunud nõudeid, võlgniku kohustused ületavad vara väärtust (võlgnikul on vara 1265 eurot 2 senti). Võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste täitmiseks. Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees täita alates 2024. a jaanuarist, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 219-16595, millest tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõude ega maksejõuetuse kohta seisukohti esitanud. Praeguseks ei ole üheselt selge, et maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Tammeri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
11.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14. oktoober 2024 kl 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
12.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 14. oktoober 2024 kl 9.45. Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema
suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
14.Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 2).
15.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1830 eurot (sh käibemaks).
13.1.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
13.2.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (mh päringute esitamist, võlgniku andmete ja konto väljavõtete põhjalikku analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 15 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1830 eurot (sh käibemaks).
13.3.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
13.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (registrikood 10853152)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo Tammer & Tammer Osaühing (käibemaksukohustuslane (nr EE100760774). Seega sisaldab tasu käibemaksu käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
14.Kohus määrab kindlaks võlausaldaja taotluse alusel tema menetluskulud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1; dtl-d 582–584). Võlausaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (1085 eurot (käibemaksuta)) ja riigilõivust (420 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja lepinguline esindaja osutanud maakohtu menetluses õigusabi 7 tundi 45 minutit tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga (TsMS § 176 lg 5) ning et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).
14.1.Võlgniku arvates tuleb põhjendatuks lugeda hageja lepingulise esindaja kulud 3 tundi tunnihinnaga 80 eurot.
14.2.Arvestades võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni ning käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, on esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 140 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
14.3.Kohtu hinnangul on esindaja poolt võlausaldaja esindamisele kulutatud aeg (7 tundi 45 minutit) põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses kliendiga suhtlemiseks kulunud aega. Kohus nõustub, et aega kulub kliendiga suhtlemisele ning see on mõistlikus ulatuses vajalik ja põhjendatud (vt ka Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13), kuid neid kulusid ei ole põhjendatud täies ulatuses vastaspoolelt kohtumenetlusega seotud kuludena välja mõista. Esindaja poolt kliendiga suhtlemisele kulunud aeg või edasise tegevuse planeerimine on esindaja subjektiivne otsustus, millises määras ta peab vajalikuks kliendiga suhelda ja õiguslikku olukorda selgitada, arvestades mh kliendisuhet. Arvesse tuleb võtta, et võlausaldajaks on pankrotis olev äriühing, mida esindab pankrotihaldur. Lisaks peab kohus kliendiga suhtlemist osaks koostamisest menetlusdokumendile. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajutise halduri aruande ja lisade analüüsi ning e-kirjade saatmise ajakulu. Kokkuvõttes peab kohus, arvestades võlausaldaja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja olemust ja keerukust, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. Ka on põhjendatud ja vajalik kulu riigilõiv 420 eurot. Seega määrab kohus võlausaldaja menetluskuludena kindlaks 1120 eurot. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses ja nende hüvitamine toimub PankrS §-s 146 sätestatud ettenähtud korras.
14.4.Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulud võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2) (vt ka Riigikohtu 27 jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13, p 14).
15.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav
isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.