(Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8 a, 11415 Tallinn; e-post: XXX)
Kostjad:
N. A. (IK XXX, XXX)
2.N. A. (IK XXX, XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi.
1
2.Välja mõista N. A.lt ja N. A.lt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks 124 550 (ükssada kakskümmend neli tuhat viissada viiskümmend) eurot 40 senti.
Välja mõista N. A.lt ja N. A.lt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks viivis põhinõudelt 124 550, 40 eurot alates 2.02.2024.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta solidaarselt N. A. ja N. A. kanda.
4.1 Välja mõista N. A.lt ja N. A.lt solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause kasuks hageja menetluskulude katteks 3600 (kolm tuhat kuussada) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
24.oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kuulutas Viru Maakohus välja Szilagyi Perzsebet OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tiia Kalaus esitas Viru Maakohtule hagi N. A. ja N. A. vastu kahju 124 550, 40 euro solidaarse hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses menetluse peatamist pärast hagiavalduse menetlusse võtmist kuivõrd otsuse tegemine käesolevas tsiviilasjas sõltub lahendist tsiviilasja nr 2-XXX-XXX (Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi A OÜ vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse, st kui nimetatud asjas tunnistab kohus OÜ A ja pankrotivõlgniku vahelise müügitehingu kehtetuks ja OÜ A hüvitab rasketehnika väärtuse, puudub alus kahju väljamõistmiseks kostjatelt käesolevas tsiviilasjas. 08.10.2020.a. määrusega peatas Viru Maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-XX-XXX.
2.Tartu Ringkonnakohus tühistas 04.12.2023.a otsusega Viru Maakohtu 28.04.2023.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-XX-XXX ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ning tunnistas kehtetuks Szilagyi Perzsebet OÜ ja A OÜ vahel 31. jaanauril 2016. a sõlmitud müügilepingu. Ringkonnakohus mõistis A OÜ-lt OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotivarasse kahe ekskavaator-laaduri New Holland LB110B (registreerimismärgid XXX ja XXX), kahe roomikekskavaatori Hyundai (seerianumbrid XXX ja XXX) ja kaubiku Iveco Daily (registreerimismärk XXX) eest kokku 134 160 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX jõustus 12.01.2024.a. 02.02.2024.a. määrusega uuendas kohus menetluse.
2
3.15.05.2020.a. esialgses vastuses taotles N. A. teha asjas vaheotsus ning tunnistada nõue aegunuks, jätta N. A. osas hagi rahuldamata seoses aegumisega ja kõik kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. 22.05.2024.a. vaheotsusega jättis maakohus N. A. taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.03.08.2016 esitas võlausaldaja OÜ Mark Oil pankrotihoiatuse ning 17.08.2016 pankrotiavalduse OÜ Szilagyi Perzsebet (edaspidi otsuses võlgnik) vastu kohtusse, mille Viru Maakohus võttis 19.08.2016 menetlusse. 16.09.2016 nimetati Võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 24.10.2016 kuulutas Viru Maakohus välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus.
5.Pankrotihaldur esitas hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamiseks. Kostjate suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses nr 1-XX-XXX kogutud materjalide (Arvesaateleht nr 8/02) kohaselt on võlgnik müünud OÜ-le A 39000 euro eest rasketehnika: kaks ekskavaator-laadurit New Holland (reg märk XXX ja XXX), mille tegelik väärtus oleks pidanud vaatlusprotokolli järgi olema 19 500 eurot x 2 = 39 000 eurot + käibemaks = 46 800 eurot; kaks roomikekskavaatorit Hyundai Robex (seerianumbriga NXXX ja NXXX) mille tegelik väärtus oleks pidanud vaatlusprotokolli järgi olema 2 x 32 396 eurot = 64 792 eurot + käibemaks = 77 750,40 eurot. Kriminaalasjas tuvastati, et tehnika tegelik väärtus oli kokku 124 550,40 eurot. Vara müüdi hinnaga 39 000 eurot ning ostuhind loeti tasutuks tasaarvestuse teel A OÜ esitatud arvega nr 01/2016 (tasaarvelduste akt nr 31012016). Nii võlgniku pankrotimenetluses ja kostjate kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et OÜ A oleks võlgnikule üldse mingisugust teenust pakkunud, millest tulenevat nõuet oleks olnud võimalik tasaarvestada. Seega on vara võlgniku omandist välja läinud mistahes vastusooritust saamata. Lisaks eeltoodule OÜ A on võlgniku lähikondne. Võlgniku osanik ja juhatuse liige N. A. on OÜ A osaniku ja juhataja A. A. xxx. Tekitatud kahjuks peab hageja omandist välja läinud vara väärtust ehk 124 550,40 eurot.
6.Hageja leiab, et N. A. on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust eelkõige sellega, et on võõrandanud tasuta äriühingu vara. Mistahes vastusoorituseta äriühingu vara võõrandamine ei ole juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmine korraliku ettevõtja hoolsusega, vaid juhatuse liige on oma tegevusega soovinud tekitada äriühingule kahju. Samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust, sest vara on tasuta võõrandatud äriühingule, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks on kostja tütar, seega on kostja eelistanud oma tütre firma huve võlgniku huvidele. N. A. vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused: kostja oli võlgniku vara tasuta võõrandamise hetkel võlgniku juhatuse liige, kelle kohustus oli mh täita äriühingu vara hoidmise kohustust; kostja rikkus oma juhatuse liikme kohustusi võlgniku ees (ÄS § 187 lg 1); kostja tekitas võlgnikule juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju summas 124 550,40 eurot. Võlgniku vara on nimetatud summa võrra vähenenud. kostja kohustuse rikkumine ja võlgnikule tekkinud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta 3
oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
7.Hageja leiab, et N. A. on tekitanud võlgnikule lepinguväliselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 järgi. N. A. on võlgniku nimel tegutsedes võõrandanud võlgnikule kuulunud vara selgelt turuväärtusest odavamalt, mistõttu on võlgnikule tekkinud kahju. Hageja leiab, et kuna kostjad on tegutsenud kahju tekitamisel ühiselt, mille tulemusena on võlgnikule tekitatud kahju, vastustavad kostjad võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi. Lisaks kahjuhüvitisele palub hageja välja mõista viivise TsMS § 367 alusel seaduses sätestatud määras põhivõlalt (124 550,40 eurot) alates hagi esitamisest, s.o. alates 25.03.2020, kuni tekitatud kahju täieliku hüvitamiseni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks põhivõlgnevus summas 124 550,40 eurot ja viivis põhivõlalt, alates hagi esitamisest, s.o 25.03.2020, kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
8.Hageja leiab, et kuigi tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tuvastati pankrotivõlausaldajate huvide kahjustamine 31.01.2016 võlgniku ja OÜ A vahel tehingu tegemisega ning mõisteti OÜ-lt A nimetatud tehingu alusel võlgniku omandist välja läinud vara eest hüvitis summas 134 160 eurot võlgniku pankrotivara hulka, siis eeltoodu ei välista kostjate vastutust võlgnikule kahju tekitamise eest, mis tekkis kostjate poolt 31.01.2016 tehingu tegemise ja võlgniku vara märkimisväärse vähendamise läbi. Kahju hüvitamise eeldused (ÄS § 187 lg 2, VÕS § 619-620, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 7) on kostjate vastu endiselt täidetud, kostjad vastutavad võlgnikule tekitatud kahju eest ning eeltoodut ei mõjuta tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud lahend. Kui kostjad ei oleks 31.01.2016 võlgniku ja OÜ A vahelist tehingut teinud, siis ei oleks ka võlgniku vara märkimisväärselt (134 160 euro võrra) vähenenud. Kostjad teadsid 31.01.2016 tehingut tehes, et sellega kahjustatakse võlgnikku. Nii kostjad, võlgnik (läbi kostjate) kui ka OÜ A teadsid ka seda, et väidetav OÜ A nõue, millega tasaarvestati võlgniku vara müügihind, on tegelikult olematu ja alusetu. Lisaks on viidatud tsiviilasjas tuvastatud, et võlgniku vara võõrandati selgelt alla selle tegeliku turuväärtuse – ka selle müügihinna panid kostjad paika (või äärmisel juhul nõustusid sellega). Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et 31.01.2016 tehing tehti ajal, mil võlgnik ei olnud enam võimeline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma – Võlgnik oli tehingu tegemise ajal sisuliselt maksejõuetu. Tagasivõitmise hagi esitamisega OÜ A vastu on hageja teinud kõik endast oleneva, et 31.01.2016 tehingu alusel võlgniku omandist välja läinud vara pankrotivara hulka tagasi saada. Siiski ei tähenda 31.01.2016 tehingu kehtetuks tunnistamine ja OÜ-lt A võlgniku kasuks hüvitise väljamõistmine, et võlgniku varaline sfäär oleks reaalsuses sisuliselt muutunud. Viidatud kohtuotsust ei ole käesolevaks ajaks mingilgi määral täidetud ning võlgnik on 06.02.2024 esitanud OÜ A vastu pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-24-2036). Kuivõrd tsiviilasja nr 2-XX-XXX võlgniku jaoks positiivse lahendi tegemise tulemusel ning eelduslikult ka OÜ A pankrotimenetluse läbiviimisel (vara puudumise tõttu) endine olukord ei taastu ehk võlgniku (pankroti)vara ei suurene, siis on põhjendatud mõista kostjatelt nende poolt võlgnikule tekitatud kahju võlgniku kasuks välja.
9.Lõppseisukohtades jääb hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostjad ei ole midagi sisulist hageja nõuetele vastu esitanud, millele oleks hagejal olnud võimalik reageerida ja vajadusel ümber lükata. 4
Kostjad võõrandasid võlgniku vara (kaks ekskavaator-laadurit New Holland LB110B, kaks roomikekskavaatorit Hyundai ja kaubik Iveco Daily) mistahes vastusooritust saamata ehk tasuta. N. A. vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest oma juhatuse liikme kohustuste (eeskätt hoolsuskohustuse) rikkumise eest ja N. A. deliktiõiguse alusel või käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise eest. Tsiviilasjas 2-XX-XXX tehtud ja nüüdseks jõustunud 04.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et võlgniku ja OÜ A (pankrotis) vaheline 31.01.2016 tehing kahjustab võlgniku võlausaldajate huve, kuivõrd OÜ A (pankrotis) ei ole võlgnikule arvetel kajastatud töid tegelikult teostanud (tasaarvestamiseks puudus alus) ja seetõttu on võlgniku vara võõrandatud OÜ-le A (pankrotis) mistahes vastusooritust saamata ehk tasuta. Kuivõrd vara tagastamine on võimatu, siis mõistis ringkonnakohus välja hüvitise 134 160 eurot võlgniku kasuks. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud otsuse punktis 12 jj tuvastanud viidatud vara väärtused vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele (müügikuulutustele), hageja on viidatud tõendid lisanud ka käesolevale seisukohale: New Holland ekskavaator-laadur – keskmine turuhind 19 450 (+käibemaks) eurot, seega laadurid kokku 38 900 eurot (netosumma); Hyundai roomikekskavaator – keskmine turuhind 36 450 (+ käibemaks) eurot, seega ekskavaatorid kokku 72 900 eurot (+käibemaks). Eeltoodud vara on kokku seega 111 800 eurot (netosummas) ehk 134 160 eurot (käibemaksuga). Kostjate vastutus nende poolt tekitatud kahju eest väheneks ulatuses, kui palju OÜ A pankrotimenetluses võlgnikule jaotist tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud otsusest tuleneva nõude katteks tasutakse. Hageja kinnitab, et OÜ A pankrotimenetluses puudub muu vara peale nõudeõiguse OÜ A (pankrotis) juhatuse vastu, seega võlgniku nõudele viidatud pankrotimenetlusest rahuldust saada on ebatõenäoline. Seetõttu vastutavad kostjad solidaarselt võlgniku ees ning on kohustatud võlgnikule hüvitama kahju haginõude summa ulatuses, s.o 124 550,40 eurot. N. A. on rikkunud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, on teinud äriühingu (võlgniku) varaga tehingu, mille eest võlgnik vastusooritust ei saanud. Kostja ei ole tõendanud hoolsuskohustuse rikkumise vabandatavust ning tekitatud kahju tuleb hüvitada. AS SEB Liising esindaja ja võlgniku kliendihaldur S. S. on kriminaalasjas nr 162210000129 tunnistanud, et N. A. oli reaalne äriühingu juht, kellega S. S. kohtus ning N. A. käis SEB Pangas alati koos N.ga. Ka telefonitsi suhtlemine käis alati N.ga. Samuti selgub ütlustest, et suhtlus kliendiga käis vastavalt vajadusele, enamasti kliendi initsiatiivil. S. S. on kinnitanud, et liisinguandja liisitud vara müügiga ja/või varale ostjate otsimisega ei tegelenud, ostjad leidis võlgnik ise. Lisaks on S. S. märkinud, et 2016. aastal käis N. A. pangas tema juures, sooviga vormistada kõik võlgniku liisingvarad ümber OÜ-le A (pankrotis) – liisinguandja ei olnud sellega nõus. Tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tuvastati, et N. A. täitis N. A. poolt võlgniku nimel antud käsundeid ja tegutses võlgnikku esindades, mh oli N.le väljastatud omanimeline võlgniku pangakaart. Tsiviilasja nr 2-XX-XXX peetud kohtuistungil võttis N. A. omaks, et tema mh tegeles võlgniku nimel võlgniku ehitustehnika müümisega, otsides sellele ostjaid ning määrates tehingutingimusi. Viidatud tõendite põhjal on piisavalt alust asuda seisukohale, et N. A. jätkas juhatuse liikme teadmisel ja heakskiidul võlgniku nimel tegutsemist ning otsustas muuhulgas iseseisvalt ka kõikide varade müümise üle. N. A. oli ka isikuks, kes otsis ja leidis varale ostjad. Eeltoodud asjaolude järgi on ilmne, et kostja on võlgnikule tekitanud kahju (summas vähemalt 124 550,40 eurot) käsundisaaja hoolsuskohustust rikkudes ja vastutab VÕS § 619-620 tulenevalt või on võlgnikule tekitanud lepinguvälist kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7järgi . II
KOSTJATE VASTUVÄITED
5
10.N. A. ja N. A. hagiga ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu täies ulatuses. Kostjad leiavad, et nõue on alusetu ja N. A. suhtes aegunud (kostjad paluvad kohaldada aegumist, TsÜS § 150 lg 1). Esialgselt N. A. selgitab, et ei ole väidetavatel asjaoludel ühingut kahjustanud, tehingud olid reaalsed ja vastavuses vara ning teenuse väärtusega. N. A. selgitab, et talle jääb nõue arusaamatuks ning arusaamatuks jääb tema seos hageja nimetatud tehingutega. N. A. ei ole asjassepuutuv. Lisaks taotleb kostja teha asjas vaheotsus ning tunnistada nõue aegunuks, seega jätta N. A. osas hagi rahuldamata seoses aegumisega ja kõik kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. N. A. selgitab toetudes hageja väidetele, et väidetav kahjustav tehing on tehtud 31.01.2016.a. Nimetatud alusetu nimetatud nõue aegus 01.02.2019.a vastavalt TsÜS § 150 lg 1. Antud juhul võlgniku teada saamine sellisest tehingust pidi toimuma selle tehingu teostamise hetkel. Muid vastuväiteid kostjad esitanud ei ole. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
13.17.08.2016 esitas OÜ Mark Oil avalduse OÜ A Ehitus (alates 30.08.2016 ärinimi OÜ Szilagyi Perzsebet) pankroti väljakuulutamiseks. 24.10.2016 kuulutas Viru Maakohus välja Szilagyi Perzsebet OÜ pankroti ning pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalause (tl 10-22; dtl 2-13). Tsiviilasja materjalide kohaselt müüs võlgnik 31.01.2026.a OÜ-le A 39000 euro eest rasketehnikat: kaks ekskavaator-laadurit New Holland (reg.märk XXX ja XXX); kaks roomikekskavaatorit Hyundai Robex (seerianr. NXXX ja NXXX) (arve saateleht nr 8/02 31.01.2016 ; tl 23; dtl 22) Ostuhind loeti tasutuks tasaarvestuse teel A OÜ poolt esitatud arvega nr 01/26 (tasaarvelduste akt nr 31012016, 31.01.2016.a. ; tl 24; dtl 23) Kriminaalasjas tuvastati, et tehnika tegelik väärtus oli kokku 124 550,40 eurot. Tsiviilasjas 2-XX-XXX on tuvastatud 04.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsusega, et võlgniku ja OÜ A (pankrotis) vaheline 31.01.2016 tehing kahjustab võlgniku võlausaldajate huve, kuivõrd OÜ A (pankrotis) ei ole võlgnikule arvetel kajastatud töid tegelikult teostanud (tasaarvestamiseks puudus alus) ja seetõttu on võlgniku vara võõrandatud OÜ-le A (pankrotis) mistahes vastusooritust saamata ehk tasuta. Kuivõrd vara tagastamine on võimatu, siis mõistis ringkonnakohus välja hüvitise 134 160 eurot võlgniku kasuks (tl 132-137; dtl 169-182). Kohtuotsus on jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-24-2036 kuulutas Tartu Maakohus 16-09.2024.a. välja A OÜ pankroti. Kohtumäärus jõustus 3.10.2024.a. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul nimetati 6
pankrotihalduriks K. M.. Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) nõue tunnustati A OÜ pankrotimenetluses suuruses 54 549,53 eurot (kohtute infosüsteemi andmetel). Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjad võõrandasid rasketehnika selle eest vastusooritust saamata ja lähikondsele (A OÜ juhatuse liige A. A. on N. A. x), põhjustasid võlgnikule (A Ehitus OÜ-le, hilisema nimega Szilagyi Perzsebet OÜ) kahju (omandist välja läinud vara väärtuse näol) suuruses 124 550,40 eurot.
14.Kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. N. A. leidis esialgses vastuses hagile, et tema vastu esitatud nõue on aegunud ning taotles vaheotsuse tegemist ja nõude rahuldamata jätmist aegumise tõttu. 22.05.2014.a. vaheotsusega (tl 110-112; dtl 99-103) jättis kohus N. A. taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kuivõrd kahjustav tehing (vara võõrandamine) tehti 31.01.2016, algab aegumistähtaja kulgemine 31.01.2016.a. Hageja esitas 18.10.2018.a. Viru Ringkonnaprokuratuurile tsiviilhagi kriminaalasjas nr 16221000129. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud ka avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi (vt Riigikohtu 04.07.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16 p 14). Viidatud lahendi p-s 17 märgib Riigikohus et kriminaalmenetluses on lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis esitatud nõudel otsene seos kriminaalmenetluse nr 16221000129 (1-19-4356) esemega. Tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumil on vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga(tegudega). Maakohtu 12.12.2019.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jõustus 12.12.2019.a. Seega kooskõlas TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 4 , lg 3 sätestatuga peatus aegumistähtaja kulgemine 18.10.2018 -12.12.2019.a. Aegumise kulgemine algas 31.01.2016. Alates 31.01.2016 kuni 18.10.2018.a (tsiviilhagi esitamiseni) on 990 päeva, alates 12.12.2019 kuni hagi esitamiseni 25.03.2020.a. 103 päeva, kokku 1093 päeva. Kolmeaastane aegumistähtaeg saabus 27.03.2020.a. Seega ei ole TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ületatud ning hageja nõue aegunud ei ole.
15.Hageja leiab, et N. A. rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust tehes võlgniku varaga tehingu, mille eest võlgnik kohast vastusooritust ei saanud. N. A. vastutab võlgniku ees lepinguvälise kahju tekitamise sätete VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel või alternatiivselt käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise eest VÕS § 619- 620 alusel. Hagejal tuli menetluses TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada kostja(te) vastutuse eelduste olemasolu. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks OÜ A Ehitus juhatuse liikme, N. A. vastu pidi hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige (kostja) vabaneb ÄS § 187 lg 2 2 lause järgi vastutusest kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 03.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 217-13855 p 10).
7
Nõude rahuldamiseks N. A. kui käsundisaaja vastu pidi hageja tõendama, et kostja rikkus VÕS § 620 lg 2 tulenevat hoolsuskohustust, kahju tekkimist, selle ettenähtavust ja kuulumist lepingu kaitsealasse ning põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14) Tuginedes N. A. teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, pidi hageja tooma muuhulgas esile kahju tekitajat kohustava kaitsenormi olemasolu ning VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta hüvitist nõuab. Nende eelduste olemasolu korral saab kahju tekitaja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et ei olnud kaitsenormi rikkumises süüdi (vt Riigikohtu 23.02.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-193736/84 p 13).
16.Hagiavalduse kohaselt tekitasid kostjad võlgnikule kahju kahe ekskavaator-laaduri New Holland (reg märk XXX ja XXX) ja kahe roomikekskavaatori Hyundai Robex (seerianr. NXXX ja NXXX) (arve saateleht nr 8/02 31.01.2016 dtl 22) võõrandamisega selle eest vastusooritust saamata. Hageja loeb kahjuks võlgniku vara vähenemist omandist välja läinud vara väärtuses 124 550,40 eurot. Arve-saatelehe nr 8/02 31.01.2016 järgi on rasketehnika müüdud A OÜ-le 39 000 euro eest (tl 23; dtl 22) ning samal päeval on koostatud tasaarvelduste akt nr 31012016 (tl 24; dtl 23), millest tulenevalt tasaarveldatakse ostuhind 39 000 eurot A Ehitus OÜ väidetava võlaga A OÜ eest summas 42 960 eurot (arve -saateleht nr 01/2016). Tsiviilasjas 2-xx-XXX on tuvastatud 04.12.2023 Tartu Ringkonnakohtu otsusega, et võlgniku ja OÜ A (pankrotis) vaheline 31.01.2016 tehing kahjustab võlgniku võlausaldajate huve, kuivõrd OÜ A (pankrotis) ei ole võlgnikule arvetel kajastatud töid tegelikult teostanud (tasaarvestamise alus puudub) ja võlgniku vara on võõrandatud OÜ-le A (pankrotis) vastusooritust saamata ehk tasuta. Ringkonnakohus tunnistas PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel kehtetuks 31.01.2016 müügitehingu, millega A OÜ (pankrotis) omandas võlgnikult eespool nimetatud rasketehnika. Kuivõrd vara tagastamine on võimatu, siis mõistis ringkonnakohus välja hüvitise 134 160 eurot võlgniku kasuks (tl 132-137; dtl 169-182). Hageja jääb käesolevas hagis nõude 124 550, 40 euro väljamõistmise juurde (tl 129-130; dtl 116) Rasketehnika turuväärtuse tõendamisel on hageja tuginenud müügikuulutustele (tl 139-147; dtl 129-141), mille kohaselt on ekskavaator-laadurite New Holland turuhind vahemikus 18 900-20 000 eurot (tl 139-143; dtl 129-137); roomiksekskavaatorite Hyundai turuhind vahemikus 28 90044 000 eurot (tl 144-147; dtl 138-141); võrdluseks arve-saatelehel nr 8/02 märgitud ekskavaatorlaadurite hind 3500 ja 3700 eurot ning roomikekskavaatorite hind 8500 ja 10 000 eurot. Viidatud lahendis tuvastas ringkonnakohus, et tasaarvestamiseks alus puudus, arve-saatelehel 01/2016 väidetavat teenuse osutamist kostja ei tõendanud.
17.Kohus on seisukohal, et rasketehnika võõrandamistehinguga tekitati OÜ-le A Ehitus kahju, mille suurus on võõrandatud vara väärtusega ehk 124 550,40 eurot. Szilagyi Perzsebet pankrotimääruse (tl 10-22, dtl 2-13) kohaselt leidis ajutine pankrotihaldur, et võlgniku makseraskused tekkisid 2015. aastal ja 2016. aastal need süvenesid, tegevuse lõpetamisel oli alaline maksejõuetus välja kujunenud. Haldur märgib ka seda, et maksejõuetus saabus koos aktiivse tegevuse lõppemisega juulis-augustis 2016.a. Võlgnik hakkas oma tegevust koondama ja lõpetamiseks ettevalmistusi tegema 2016. aasta kevadel märtsis-mais, Sel perioodil on lõpetatud
8
osaliselt töölepingud, võõrandatud vara ning teadaolevatele võlausaldajatele on tekkinud võlad sellest perioodist või varem. Seega tehti 31.01.2016.a. tehing ajal, mil võlgnikul oli juba makseraskustes. Kostjad hageja väiteid millegagi ümber lükanud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et tagasivõitmise hagi esitamisega A OÜ vastu (tsiviilasi 2-19-XXX) on hageja teinud kõik endast oleneva, saamaks 31.01.2016.a tehingu alusel võlgniku omandist läinudvara pankrotivara hulka tagasi, kuid 31.01.2026.a. tehingu kehtetuks tunnistamine ja võlgniku kasuks hüvitise väljamõistmine ei tähenda seda, et võlgniku varaline seis oleks reaalsuses mingilgi määral muutunud. Tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud otsust täidetud ei ole (võlgniku pankrotivara suurenenud ei ole) ning hageja avalduse alusel on välja kuulutatud A OÜ pankrot (tsiviilasi 24-2036). A OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) nõue 54 549,53 eurot. Kuivõrd käesoleva ajani tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud lahendi alusel laekumisi ei ole ning ei ole tõenäoline, et laekumisi tuleb A OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, on nõude esitamine kostjate vastu põhjendatud. Hageja nõue N. A. vastu
18.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme kohustuse täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, osaühing on saanud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 03.01.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-17-13855/81 p 13). N. A. oli OÜ A Ehitus juhatuse liige perioodil 09.12.2002-30.08.2016 (tl 12; dtl 4). Käesoleva tsiviilasja menetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 31.01.2016 rasketehnika müügitehingust saadud vahendid oleks laekunud võlgnikule, ehk et võlgnik oleks saanud vara võõrandamisele vastusoorituse. Vastupidiselt on tõendamist leidnud tsiviilasjas nr 2-XX-XXX, et vastusooritust ei saadud ning tehing kohtu poolt kehtetuks tunnistatud PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel. Äriühingu vara võõrandamine selle eest vastusooritust saamata/kantimine ei ole ilmselgelt ÄS § 187 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse järgimine. Nõude eeldused N. A. vastu on täidetud - N. A. oli vara võõrandamise hetkel võlgniku juhatuse liige, kellel kohustus oli muuhulgas hoida äriühingu vara; 9
- N. A. juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi ÄS § 187 lg 1 võlgniku ees; - N. A. on võõrandamistehinguga tekitanud võlgnikule kahju (VÕS § 127 lg 1); - N. A. kohustuse rikkumise ja võlgnikule kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja tegevuseta ei oleks võlgniku vara selles ulatuses vähenenud. Hageja nõue N. A. vastu
19.Hageja leiab, et N. A. võõrandas vara N. A. tahtlikul kaasaaitamisel, mistõttu vastutab N. A. õigusvastaselt tekitatud kahju sätete VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. Alternatiivselt tugineb hageja õigusliku alusena VÕS § 619-620 tulenevalt (N. A. tekitas võlgnikule kahju käsundisaaja hoolsuskohustust rikkudes) Kohtu hinnangul on põhjendatud N. A. ja võlgniku vahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tugineda VÕS § 619-620 sätetele. Vastavalt VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Lisaks eeltoodule peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1) Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid (VÕS § 621 lg 3). Tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (OÜ Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Tiia Kalause hagi N. A. ja N. A. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes) (tl 150-167; dtl 150-182) tehtud lahendites tuvastasid kohtud, et kostjad tegutsesid abikaasadena ühiselt ka äriühingu majandustegevuses (kuigi juhatuse liige oli N. AA.). N. A. tegutses käsundisaajana VÕS § 619 lg 1 mõttes. Tsiviilasjas 2-16-19159 ei vaidlustanud N. A. et tema ja võlgniku vahel olid käsunduslepingust tulenevad võlasuhted. Eeltoodut tõendavad ka SEB Pank AS vanemkliendihalduri S. S.i ütlused kriminaalasjas nr 16221000129 (tl 148-149; dtl 146-147). Asjaolu, et N. A. tegeles võlgniku nimel võlgniku tehnika müügiga, otsis ostjaid ning määras tehingutingimusi, kinnitavad N. A. enda seletus tsiviilasja 2-20-15009 kohtuistungil (tl 168-171; dtl 184-189) Eeltoodud asjaolude järgi on ilmne, et N. A. tegutses N. A.lt kui A Ehitus OÜ juhatuse liikmelt saadud käsundi alusel. Olles kohustatud tegutsema A Ehitus OÜ huvides, ehk võõrandades OÜ A Ehitus vara pidanuks kasutama saadud vahendeid OÜ A Ehitus huvides, toimiti võlgniku huve kahjustades, võõrandades vara selle eest vastusooritust saamata. Eeltoodust saab järeldada, et vara võõrandamise eesmärk oli selle kantimine teisele (lähikondsega seotud) äriühingule, kahjustades sellega maksejõuetuks muutunud OÜ-d A Ehitus. Kuivõrd kostjad tegutsesid ühiselt, on nad kohtu hinnangult mõlemad vastutavad ka võlgnikule tekitatud kahju eest. Seega on täidetud N. A. vastu nõude kahju hüvitamise esitamise eeldused: N. A. tegutses A Ehitus OÜ juhatuse liikmelt N. A A.lt saadud käsundi alusel (VÕS § 619); N. A. rikkus käsundisaajana hoolsuskohustust käsundi täitmisel (VÕS § 620 lg1 ja 2) – tegutses mitte A Ehitus OÜ, vaid A Finants huvides; 10
N. A. on tekitanud A Ehitus käsundisaaja kohustusi rikkudes kahju (VÕS § 127 lg 1 ), A Ehitus OÜ ei saanud vara müügist saadud vahendeid, seega vara vähenes; N. A. kohustuse rikkumise ja võlgnikule tekitatud kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kohus leidis otsuse p-s 17 , et hagejale tekitatud kahju suurus on 124 550, 40 eurot. Kostjad tegutsesid ühiselt, seega vastutavad tekitatud kahju eest ühiselt. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad vastutavad võlgniku ees kui solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 järgi.
21.Hageja on kostjate vastu esitanud viivisenõude tulenevalt TsMS § 367 ja palub viivise välja mõista alates hagi esitamisest so alates 25.03.2020.a kuni tekitatud kahju hüvitamiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei nõustu viivise väljamõistmise nõudega alates hagi esitamisest. Hagiavalduses taotles hageja menetluse peatamist (tl 3-8; dtl 16-21). Kohus peatas tsiviilasja menetluse 8.10.2020 kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-XXX (tl 79-81; dtl 78-79). Viivise väljamõistmine aja eest, mil menetlus oli hageja taotlusel ja kostjate nõusolekul peatatud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks mõista viivis välja alates menetluse uuendamisest ehk alates 2.02.2024.a põhinõudelt 124 550, 40 eurot VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahju hüvitamiseni.
22.Kostjate vastutus kahju eest väheneks ulatuses, milles OÜ A pankrotimenetluses võlgnikule jaotist tsiviilasjas nr 2-XX-XXX tehtud otsusest tuleneva nõude katteks tasutakse. Hageja kinnitab, et OÜ A pankrotimenetluses muu vara peale nõudeõiguse OÜ A (pankrotis) juhatuse vastu puudub, mistõttu võlgniku nõudele OÜ A pankrotimenetlusest rahuldust saada on ebatõenäoline. Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
24.Vastavalt TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11
24.1 Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on esindaja kulu 2100 eurot (arvestusega 17,5 töötundi x 120 töötunni hind). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud vajalikud ja põhjendatud ning toimingutele kulutatud aeg vastab tegelikkusele. Mõistliku suurusega on ka töötunni hind. 24.2 29.10.2019. a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabitaotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagihinnalt 137 376, 43 eurot tuli hagi esitamise ajal (25.03.2020.a.) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 1500 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 24.3 Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulude katteks 3600 eurot (millest 2100 on hageja esindaja tasu ja 1500 eurot riigilõiv).
25.Hageja palub välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.