Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Määruskaebuse esitaja (hageja): Tycoon OÜ (registrikood 12605197), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Vastustaja (kostja): E.W , sünniaeg XX.XX.XXXX
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.12.2025 määrus.
2.Saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
3.Rahuldada Tycoon OÜ määruskaebus. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 427). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus (TsMS § 173 lg 3).
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi E.W vastu võla väljamõistmiseks. Hageja märkis kostja elukohaks Saksamaa ning esitas kohtule kolm kostja võimaliku elukoha aadressi.
2.Kohus võttis hagi menetlusse ning edastas kohtudokumendid tähtsaadetisena kolmele hagiavalduses märgitud aadressile. Hagis märgitud aadressidel ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohus kohustas hagejat esitama andmed kostja elukoha kohta, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada.
3.Hageja esitas kohtule internetist leitud kostja võimaliku aadressi ning taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist, kui kostjale dokumente muul viisil kätte toimetada ei õnnestu.
4.Maakohus edastas hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse tähtsaadetisena ka neljandal hageja märgitud aadressil, kuid ka sellelt ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus keeldus dokumentide avalikust kättetoimetamisest ning jättis 08.12.2025 määrusega hagi läbi vaatamata. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale neljal aadressil, kuid neid ei õnnestunud kätte toimetada. Hageja esitatud andmed kostja kohta ei võimalda tema tuvastamist. Kuna kostja on Saksamaa kodanik, ei ole võimalik talle kohtudokumente avalikult kätte toimetada. Hageja nõue on väga suur. Kui kohus toimetaks kostjale hagimaterjalid avalikult kätte ning hagi tagaseljaotsusega rahuldaks, ei tunnustataks otsust välisriigis.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule, kohustades kohut toimetama hagi kostjale kätte avalikult.
7.Hageja leiab, et kohus ei ole teinud mõistlikke pingutusi dokumentide kostjale kättetoimetamiseks, mistõttu puudus alus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Kohus oleks pidanud kostja aadressi teadasaamiseks küsima abi Saksamaa pädevalt ametiasutuselt. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks püüdnud seda teha. Samuti ei põhjendanud kohus, kuidas ta jõudis seisukohale, et hageja nõuet välisriigis ei tunnustataks. Tsiviilasjades tehtud lahendite teises liikmesriigis tunnustamist reguleeriv määrus ei tee kohtuotsuse tunnustamisel vahet nõude suurusel.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ning saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kohus saab jätta TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaldamise eelduseks on hagimaterjalide kättetoimetamise võimatus kõigi kättetoimetamisviiside järgi (TsMS II komm (2017), § 423, p 3.2.8.1). Menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid ning nende eeldused on sätestatud TsMS 6. osas (§ 306 jj). Sealjuures kohaldab kohus TsMS § 316 1 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamisel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), ei tulene teisiti.
11.Käesolevas asjas tuli hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega toimetada kostjale kätte Saksamaale. Seega tuli kohtul lähtuda dokumentide kättetoimetamisel EL määrusest nr 2020/1784 (uuesti sõnastatud).
12.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et postiteenuse vahendusel kättetoimetamise ebaõnnestumise järel oleks maakohus pidanud järgmise sammuna püüdma 2 (3)
dokumente kätte toimetada keskasutuse kaudu (nö määruse üldreegli kohane pöördumine). Kuna maakohus seda ei teinud, ei olnud kättetoimetamise viisid vaidlustatud määruse tegemise ajaks ammendunud.
13.Täiendavalt näeb EL määrus nr 2020/1784 (uuesti sõnastatud) ette aadressipäringute tegemise võimaluse. Määruse artiklit 7 saab kohaldada ka juhul, kui isiku aadress, kellele dokument tuleb kätte toimetada, ei ole teada. Liikmesriigid osutavad artikli 7 kohaselt abi selle isiku aadressi kindlakstegemiseks.
14.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada keskasutuse vahendusel või küsinud artikli 7 alusel abi kostja aadressi kindlakstegemiseks. Seetõttu ei ole maakohus teinud kõiki mõistlikke pingutusi kostja andmete leidmiseks. Maakohtul ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p-le 8 tuginedes.
15.Kuna menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise otsustamise eelduseks on see, et kättetoimetamine muudel viisidel ebaõnnestub, on maakohtu otsustus avalikust kättetoimetamist keeldumise kohta ennatlik.
16.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtul on TsMS § 317 lg 6 alusel õigus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest siis, kui hageja on jätnud selle otsustuse kohtu teha. Riigikohus on selgitanud, et kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama. TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 tuleb tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada menetlusdokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel, et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha, on kohtul õigus otsustada, kuidas TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p-d 15-16). Käesoleval juhul ei jätnud hageja avalikku kättetoimetamist kohtu otsustada, vaid taotles 27.10.2025 menetlusdokumendis kostjale dokumentide avalikku kättetoimetamist. Maakohus oli hageja taotlusega seotud osas, mis puudutab dokumentide avalikku kättetoimetamist muude kättetoimetamise viiside ebaõnnestumise korral.
17.Maakohtul ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel. Hageja on lisanud hagiavaldusele ärakirja kostja isikut tõendavast dokumendist (dtl 17). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tema arvates kostjat võimalik tuvastada (TsMS § 465 lg 2 p 8 rikkumine).
18.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti hagiavalduse läbi vaatamata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.