Määrus 2020/1784

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülesele kättetoimetamisele. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjadele ega liikmesriigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). 2. Käesolevat määrust, välja arvatud artikkel 7, ei kohaldata, kui selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei ole teada. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte isiku ametlikule esindajale kohtu asukohaliikmesriigis, olenemata kõnealuse isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, elu- või asukohast.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kohtu asukohaliikmesriik“ – liikmesriik, kus kohtumenetlus toimub; 2) „detsentraliseeritud IT-süsteem“ – riiklike IT-süsteemide ja koostalitlusvõimeliste pääsupunktide võrgustik, mille toimimise ja haldamise eest vastutab iga liikmesriik ise ning mis võimaldab turvalist ja usaldusväärset piiriülest teabevahetust riiklike IT-süsteemide vahel.

1. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, kes on pädevad edastama teises liikmesriigis kättetoimetatavaid kohtu- või kohtuväliseid dokumente (edaspidi „edastavad asutused“). 2. Iga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või muud isikud, kes on pädevad teisest liikmesriigist edastatud kohtu- ja kohtuväliseid dokumente vastu võtma (edaspidi „vastuvõtvad asutused“). 3. Liikmesriigid võivad määrata eraldi edastavad ja vastuvõtvad asutused või määrata ühe või mitu mõlemat ülesannet täitvat asutust. Liitriigist liikmesriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega liikmesriigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus. Määramine jääb jõusse viieks aastaks ja seda võib iga viie aasta järel uuendada. 4. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed: a) lõigetes 2 ja 3 osutatud vastuvõtvate asutuste nimed ja aadressid; b) vastuvõtvate asutuste territoriaalne pädevus; c) vastuvõtvatele asutustele kättesaadavad dokumentide vastuvõtmise vahendid, kui kohaldatakse artikli 5 lõiget 4, ning d) keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud teabe igast hilisemast muutmisest.

Iga liikmesriik määrab keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded: a) anda teavet edastavatele asutustele; b) lahendada kättetoimetatavate dokumentide edastamisel tekkida võivaid probleeme; c) erandjuhul saata edastava asutuse palvel pädevale vastuvõtvale asutusele edasi kättetoimetamistaotlus. Liitriigist liikmesriigil, mitme õigussüsteemiga liikmesriigil ja autonoomsete territoriaalüksustega liikmesriigil on õigus määrata rohkem kui üks keskasutus.

1. Dokumendid, mis tuleb kätte toimetada, taotlused, kinnitused, kättesaamisteatised, tunnistused ja teabevahetus, mis toimub I lisas esitatud vormide alusel edastava ja vastuvõtva asutuse, nende asutuste ja keskasutuste või eri liikmesriikide keskasutuste vahel, edastatakse turvalise ja usaldusväärse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Selline detsentraliseeritud IT-süsteem põhineb koostalitlusvõimelisel lahendusel nagu e-CODEX. 2. Dokumentide, mis tuleb kätte toimetada, taotluste, kinnituste, kättesaamisteatiste, tunnistuste ja teabevahetuse suhtes, mis edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, kohaldatakse määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks. 3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidel, mis tuleb kätte toimetada, taotlustel, kinnitustel, kättesaamisteatistel, tunnistustel või teabevahetusel peab olema või neil on tempel või käsitsi kirjutatud allkiri, võib nende asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja. 4. Kui lõike 1 kohane edastamine ei ole võimalik detsentraliseeritud IT-süsteemi häire või erakorraliste asjaolude tõttu, toimub edastamine kõige kiiremate ja asjakohasemate alternatiivsete vahendite abil, võttes arvesse vajadust tagada usaldusväärsus ja turvalisus.

Menetluses ei tohi keelduda detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud dokumentide õigusjõu ja tõendina kasutamise lubatavuse tunnustamisest ainuüksi seetõttu, et need on esitatud elektroonilisel kujul.

1. Kui selle isiku, kellele tuleb kohtu- või kohtuväline dokument teises liikmesriigis kätte toimetada, aadress ei ole teada, annavad liikmesriigid abi tema aadressi kindlakstegemiseks vähemalt ühel järgmistest viisidest: a) määratakse asutused, millele võivad edastavad asutused esitada taotlusi selle isiku aadressi kindlakstegemiseks, kellele tuleb dokument kätte toimetada; b) teiste liikmesriikide isikutel on võimalik esitada taotlusi, sealhulgas elektrooniliselt, isikute, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadresside kohta teabe saamiseks otse elukoharegistritest või muudest üldsusele kättesaadavatest andmebaasidest Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadava tüüpvormi abil või c) Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu antakse üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas leida nende isikute aadresse, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada. 2. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmise teabe, et teha see Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavaks: a) viisid, kuidas liikmesriik oma territooriumil lõike 1 alusel abi annab; b) kui see on kohaldatav, siis lõike 1 punktides a ja b osutatud asutuste nimed ja kontaktandmed; c) kas liikmesriigi ametiasutused, kelle poole on pöördutud, esitavad omal algatusel päringud aadresside kohta teabe saamiseks elukoharegistritesse või muudesse andmebaasidesse, kui kättetoimetamistaotlusele märgitud aadress ei ole õige. Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimeses lõigus osutatud teabe igast hilisemast muutmisest.

1. Kohtudokumendid edastatakse edastavate ja vastuvõtvate asutuste vahel otse ja võimalikult kiiresti. 2. Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mille koostamiseks on kasutatud I lisa vormi A. Vorm täidetakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on asjaomane liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab komisjonile liidu ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles võib vormi täita. 3. Käesoleva määruse alusel edastatud dokumendi puhul ei nõuta legaliseerimist või muu samalaadse formaalsuse täitmist. 4. Kui edastav asutus palub kooskõlas artikli 5 lõikega 4 paberil saadetud dokumendi ühe eksemplari tagastamist koos artiklis 14 osutatud teatisega, saadab ta kõnealuse dokumendi kahes eksemplaris.

1. Edastav asutus, kellele taotluse esitaja edastatava dokumendi edasi saadab, teavitab taotluse esitajat, et adressaat võib keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud ühes artikli 12 lõikes 1 sätestatud keeltest. 2. Taotluse esitaja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendi edastamist, ilma et see piiraks kohtul või pädeval asutusel hilisema otsuse tegemist selliste kulude kandmise kohta.

1. Dokumendi kättesaamisel saadab vastuvõttev asutus edastavale asutusele I lisa vormi D kasutades kättesaamisteatise automaatselt ja võimalikult kiiresti detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu või kui teatis saadetakse muul viisil, siis võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme päeva jooksul pärast kättesaamist. 2. Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus põhjendamatu viivituseta ühendust edastava asutusega, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid, kasutades selleks I lisa vormi E. 3. Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edastatud dokumendid pärast kättesaamist põhjendamatu viivituseta edastavale asutusele koos tagastamisteatisega, kasutades selleks I lisa vormi F. 4. Kui vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumendi, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimetada, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse põhjendamatu viivituseta adressaatliikmesriigi territoriaalset pädevust omavale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastab artikli 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vastuvõttev asutus teavitab sellest samal ajal edastavat asutust, kasutades I lisa vormi G. Kui adressaatliikmesriigi territoriaalset pädevust omav vastuvõttev asutus on dokumendi ja taotluse kätte saanud, saadab vastuvõttev asutus edastavale asutusele võimalikult kiiresti ja igal juhul seitsme päeva jooksul kättesaamisteatise, kasutades selleks I lisa vormi H.

1. Vastuvõttev asutus toimetab dokumendi ise kätte või korraldab selle kättetoimetamise kas adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt või edastava asutuse nõutud konkreetsel viisil, kui selline viis ei ole vastuolus kõnealuse liikmesriigi õigusega. 2. Vastuvõttev asutus astub kõik vajalikud sammud, et toimetada dokument kätte võimalikult kiiresti, ja igal juhul ühe kuu jooksul alates dokumendi kättesaamisest. Kui dokumenti ei ole olnud võimalik kätte toimetada ühe kuu jooksul dokumendi kättesaamisest, peab vastuvõttev asutus: a) viivitamata teavitama edastavat asutust, kasutades I lisa vormi K või – kui edastav asutus on taotlenud teavet I lisa vormiga I – kasutades I lisa vormi J, ning b) jätkama kõigi dokumendi kättetoimetamiseks vajalike sammude astumist, kui dokumendi kättetoimetamine on mõistliku tähtaja jooksul võimalik, välja arvatud juhul, kui edastav asutus teatab, et dokumendi kättetoimetamine ei ole enam vajalik.

1. Adressaat võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see dokument ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgmistest keeltest: a) keel, millest adressaat aru saab, või b) adressaatliikmesriigi ametlik keel või kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle ametlikest keeltest. 2. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati lõikes 1 ette nähtud õigusest, kui dokument ei ole koostatud lõike 1 punktis b osutatud keeles või kui sellele ei ole lisatud tõlget nimetatud punktis osutatud keelde, lisades kättetoimetatavale dokumendile I lisa vormi L järgmistes keeltes: a) päritoluliikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest ning b) lõike 1 punktis b osutatud keel. Kui on teavet, et adressaat saab aru muu liikmesriigi ametlikust keelest, esitatakse I lisa vorm L ka selles keeles. Kui liikmesriik tõlgib I lisa vormi L kolmanda riigi keelde, edastab ta tõlke komisjonile, et teha see Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu üldsusele kättesaadavaks. 3. Adressaat võib dokumendi vastuvõtmisest keelduda kas kättetoimetamise ajal või kahe nädala jooksul pärast kättetoimetamist, tehes kirjaliku avalduse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Sel eesmärgil võib adressaat tagastada vastuvõtvale asutusele I lisa vormi L või esitada kirjaliku avalduse, milles teatab, et keeldub dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamisel kasutatud keele tõttu. 4. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta sellest viivitamata edastavat asutust, kasutades I lisa vormis K esitatud teatist dokumentide kättetoimetamise või kätte toimetamata jäämise kohta, ning tagastab taotluse ja, kui need on kättesaadavad, kõik dokumendid, mille tõlkimist nõutakse. 5. Kui dokumendi vastuvõtmisest on keeldutud, saab seda heastada, toimetades vastavalt käesolevale määrusele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keelde. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, mil dokument koos tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 13 lõikele 2. 6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes. 7. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel teavitab diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 17, või pädev asutus või isik, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklitele 18, 19 või 20, adressaati sellest, et adressaadil on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et kas I lisa vorm L või kirjalik avaldus vastuvõtmisest keeldumise kohta tuleb saata vastavalt asjaomasele esindajale, ametnikule, asutusele või isikule.

1. Kättetoimetamise kuupäev on artikli 11 kohaselt kuupäev, mil see toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele, ilma et see piiraks artikli 12 lõike 5 kohaldamist. 2. Kui vastavalt liikmesriigi õigusele tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, määratakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetav kuupäev selle liikmesriigi õiguse kohaselt. 3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes.

1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõuded on täidetud, koostab vastuvõttev asutus I lisa vormi K kasutades nende vorminõuete täitmise kohta teatise ning saadab selle edastavale asutusele ning juhul, kui kohaldatakse artikli 8 lõiget 4, lisab kättetoimetatud dokumendi koopia. 2. Lõikes 1 osutatud teatis täidetakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või muus keeles, mille kohta päritoluliikmesriik on teatanud, et ta seda aktsepteerib. Iga liikmesriik teatab ühe või mitu liidu ametlikku keelt, mis ei ole tema ametlik keel, kuid milles võib I lisa vormi K täita.

1. Liikmesriigist pärinevate kohtudokumentide kättetoimetamine ei anna alust kohustusele tasuda makse või adressaatliikmesriigi osutatud teenustega seotud kulusid või maksude või kulude hüvitamisele. 2. Erandina lõikest 1 kannab või hüvitab taotluse esitaja kulud, mis on seotud: a) kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisega; b) spetsiifilise kättetoimetamisviisi kasutamisega. Liikmesriigid kehtestavad kohtuametniku või adressaatliikmesriigi õiguse kohaselt pädeva ametniku poole pöördumisel võetava ühtse kindla tasumäära. Kõnealune määr peab olema kooskõlas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Liikmesriigid edastavad kõnealused kindlad tasumäärad komisjonile.

Erandjuhul võib iga liikmesriik kasutada diplomaatilisi või konsulaarkanaleid kohtudokumentide edastamiseks teise liikmesriigi vastuvõtvale asutusele või keskasutusele eesmärgiga need adressaadile kätte toimetada.

1. Iga liikmesriik võib toimetada teises liikmesriigis asuvale isikule kohtudokumendid kätte sunnimeetmeid rakendamata otse oma diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu. 2. Liikmesriik võib komisjonile teatada, et ta ei luba oma territooriumil lõikes 1 osutatud kohtudokumentide kättetoimetamist, välja arvatud juhul, kui dokumendid tuleb kätte toimetada selle liikmesriigi kodanikule, kust dokumendid pärinevad.

Kohtudokumente võib teises liikmesriigis viibivatele isikutele otse kätte toimetada postiteenust kasutades tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu.

1. Isikule, kelle dokumentide kättetoimetamiseks teadaolev aadress on teises liikmesriigis, võib kohtudokumente otse kätte toimetada elektrooniliste vahendite abil, mida kasutatakse kohtu asukohaliikmesriigi õiguse alusel dokumentide riigisiseseks kättetoimetamiseks, tingimusel et: a) dokumentide saatmiseks ja kättesaamiseks kasutatakse kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses, ning et adressaat on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid, või b) adressaat on eelnevalt andnud kohtule või asutusele, kus menetlus toimub, või poolele, kes vastutab selles menetluses dokumentide kättetoimetamise eest, sõnaselge nõusoleku toimetada selle kohtumenetluse käigus dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele e-posti aadressile ning adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. 2. Edastamise turvalisuse tagamiseks võib iga liikmesriik täpsustada ja teatada komisjonile, millistel lisatingimustel ta aktsepteerib lõike 1 punktis b osutatud elektroonilist kättetoimetamist, kui tema õiguses on sellega seoses sätestatud rangemad tingimused või kui elektrooniline kättetoimetamine e-posti teel pole lubatud.

1. Iga konkreetsest kohtumenetlusest huvitatud isik võib toimetada kohtudokumendi kätte vahetult selle liikmesriigi, kus dokument tuleb kätte toimetada, kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu, kui vahetu kättetoimetamine on lubatud asjaomase liikmesriigi õigusega. 2. Liikmesriik, kes lubab dokumente vahetult kätte toimetada, esitab komisjonile teabe kõigi ametikohtade ja pädevate isikute kohta, kellel on lubatud tema territooriumil dokumente vahetult kätte toimetada. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

Kohtuväliseid dokumente võib teise liikmesriiki edastada ja seal kätte toimetada vastavalt käesolevale määrusele.

1. Kui menetlust algatav dokument või sellega võrdväärne dokument tuli edastada teise liikmesriiki käesoleva määruse kohaseks kättetoimetamiseks ning kostja ei ole kohtusse ilmunud, ei tehta kohtuotsust, kuni on tõendatud, et dokument on toimetatud kätte või edastatud piisavalt aegsasti, et anda kostjale kaitsevõimalus, ning a) dokument on kättetoimetatud viisil, mis on adressaatliikmesriigi õiguses ette nähtud dokumentide kättetoimetamiseks riigisisese kohtuasja puhul tema territooriumil asuvatele isikutele, või b) dokument on tegelikult kostjale üle antud või toimetatud tema elu- või asukohta muul käesolevas määruses ette nähtud viisil. 2. Iga liikmesriik võib komisjonile teatada, et olenemata lõikest 1 võib kohus teha otsuse ka siis, kui menetlust algatava dokumendi või sellega samaväärse dokumendi kättetoimetamisteatist ei ole saadud, kui on täidetud järgmised tingimused: a) dokument on edastatud käesoleva määrusega ette nähtud viisil; b) dokumendi edastamise kuupäevast on möödunud ajavahemik, mida asja arutav kohus peab konkreetses asjas piisavaks ja mis peab olema vähemalt kuus kuud; c) ei ole saadud ühtegi teatist, ehkki on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pädevate asutuste või organite kaudu. See teave tehakse teatavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohus põhjendatud kiireloomulistel juhtudel määrata ajutisi või kaitsemeetmeid. 4. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või sellega samaväärne dokument tuli edastada teise liikmesriiki käesoleva määruse alusel kättetoimetamiseks ning kohaleilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtul õigus ennistada kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: a) kostja ei saanud temast olenemata põhjustel dokumendist teada piisavalt aegsasti, et kaitseks valmistuda, või ei saanud kohtuotsusest teada õigel ajal, et edasi kaevata, ning b) kostja vastuväited ei ole prima facie sisuliselt alusetud. Sellise tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud. Iga liikmesriik võib komisjonile teatada, et tähtaja ennistamise avaldust ei vaadata läbi, kui see esitatakse pärast liikmesriigi teatises nimetatud tähtpäeva möödumist. See tähtpäev peab olema vähemalt aasta alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast. See teave tehakse kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. 5. Lõiget 4 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isikute õiguslikku seisundit või teovõimet.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et ajakohastada vorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. detsembrist 2020. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga tähtaja lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse detsentraliseeritud IT-süsteem, nähes ette järgmist: a) tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks elektroonilised teabevahetusmeetodid detsentraliseeritud IT-süsteemi jaoks; b) teabevahetusprotokollide tehniline kirjeldus; c) infoturbe eesmärgid ja asjakohased tehnilised meetmed, millega tagatakse minimaalsed infoturbestandardid teabe töötlemiseks ja edastamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemis; d) minimaalsed kättesaadavuse eesmärgid detsentraliseeritud IT-süsteemi osutatavatele teenustele; e) liikmesriikide esindajatest koosneva juhtkomitee loomine, et tagada detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimine ja hooldamine käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu 23. märtsiks 2022 kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Komisjon vastutab sellise etalonteostuse tarkvara loomise, hooldamise ja edasise arendamise eest, mida liikmesriigid võivad otsustada kasutada oma tagasüsteemina riikliku IT-süsteemi asemel. Selle etalonteostuse tarkvara loomist, hooldamist ja edasist arendamist rahastatakse liidu üldeelarvest. 2. Komisjon tagab pääsupunktide aluseks olevate tarkvarakomponentide tasuta rakendamise, hooldamise ja toe.

1. Iga liikmesriik kannab oma nende pääsupunktide paigaldamise, toimimise ja hooldamise kulud, mis on vajalikud riiklike IT-süsteemide omavaheliseks ühendamiseks detsentraliseeritud IT-süsteemi kontekstis. 2. Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT-süsteemi loomise ja kohandamise kulud, et muuta see koostalitlusvõimeliseks pääsupunktidega, ning selle süsteemi administreerimise, toimimise ja hooldamise kulud. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira liikmesriikide võimalust taotleda liidu rahastamisprogrammidest toetusi nimetatud lõigetes osutatud tegevuste toetamiseks.

1. Käesolev määrus on oma kohaldamisalas ülimuslik liikmesriikide sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute ja kokkulepete, eelkõige 15. novembri 1965. aasta Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni sätete suhtes nendega ühinenud liikmesriikide vahelistes suhetes. 2. Käesolev määrus ei takista liikmesriike jätmast kehtima või sõlmimast lepinguid või kokkuleppeid, et dokumente kiiremini ja veelgi hõlpsamini edastada, kui need lepingud ja kokkulepped on käesoleva määrusega kooskõlas. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile a) liikmesriikide vahel sõlmitud lõikes 2 osutatud lepingute või kokkulepete koopiad ning selliste lepingute või kokkulepete eelnõud, mida nad sõlmida kavatsevad, ning b) kõik nende lepingute või kokkulepete denonsseerimised või muudatused.

Käesolev määrus ei mõjuta 1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsiooni artikli 24 ega 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise õiguskaitse kättesaadavuse konventsiooni artikli 13 kohaldamist liikmesriikide vahel, kes on nimetatud konventsioonide osalised.

1. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Pädevad asutused vahetavad või edastavad liidu tasandil teavet kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725. Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks asjakohased, kustutatakse viivitamata. 2. Liikmesriigi õiguse kohaselt pädevat asutust või pädevaid asutusi käsitatakse käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 tähenduses. 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 kasutab vastuvõttev asutus käesoleva määruse alusel edastatud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see edastati. 4. Vastuvõtvad asutused tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas oma riigisisese õigusega. 5. Lõiked 3 ja 4 ei mõjuta riigisisest õigust, mis võimaldab andmesubjektidel saada teavet käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe kasutamise kohta. 6. Käesoleva määrusega ei piirata direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.

Kõigi asjaomaste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õiguskaitsele võrdse juurdepääsu, mittediskrimineerimise ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse õigust järgitakse ja austatakse täielikult kooskõlas liidu õigusega.

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 3, 7, 12, 14, 17, 19, 20 ja 22 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende riigisisese õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 5 ja artikli 13 lõikes 2. 2. Liikmesriigid võivad komisjoni teavitada, kui nad suudavad detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutada varem, kui on nõutud käesolevas määruses. Komisjon teeb selle teabe elektrooniliselt kättesaadavaks, eelkõige Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. 3. Komisjon avaldab lõike 1 alusel esitatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud asutuste ja keskasutuste ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate geograafiliste piirkondade aadressid ja muud kontaktandmed. 4. Komisjon koostab lõikes 1 osutatud teavet sisaldava käsiraamatu ja ajakohastab seda regulaarselt. Komisjon teeb käsiraamatu elektrooniliselt kättesaadavaks eelkõige tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ning Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

1. Hiljemalt 2. juuliks 2023 koostab komisjon üksikasjaliku kava käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju üle seire tegemiseks. 2. Seire kavas määratakse kindlaks meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid võtavad seire tegemiseks käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju üle. Kavas määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud andmete esmakordse kogumise aeg, mis on hiljemalt 2. juuli 2026, ja andmete kogumise edasised ajavahemikud. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmised seire tegemiseks vajalikud andmed, kui need on kättesaadavad: a) kooskõlas artikliga 8 edastatud dokumentide kättetoimetamistaotluste arv; b) kooskõlas artikliga 11 täidetud dokumentide kättetoimetamistaotluste arv; c) juhtumite arv, mil kättetoimetamistaotlus edastati artikli 5 lõike 4 kohaselt muul viisil kui detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu; d) dokumentide kättetoimetamata jäämist käsitlevate saadud teatiste arv; e) edastavate asutuste saadud dokumentide vastuvõtmisest kasutatud keele tõttu keeldumiste arv. 4. Etalonteostuse tarkvara ja, kui see on vastavalt varustatud, riiklik tagasüsteem koguvad programmeerituna lõike 3 punktides a, b ja d osutatud andmeid ning edastavad need regulaarselt komisjonile.

1. Hiljemalt viis aastat pärast artikli 37 lõike 2 kohase artikli 5 kohaldamise alguskuupäeva hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

1. Määrus (EÜ) nr 1393/2007 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklid 4 ja 6, mis tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 osutatud artiklite 5, 8 ja 10 kohaldamise alguskuupäevast. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2022. 2. Artikleid 5, 8 ja 10 kohaldatakse alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva.