Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

2-21-20357

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on I R hagi R A ja A R vastu vara aresti alt vabastamise nõudes. Tsiviilasja menetles Viru Maakohtu kohtunik Andres Hallmägi. Alates 12.09.2024 on tsiviilasi Viru Maakohtu kohtuniku Aarne Lõhmuse menetluses. R A on esitanud 14.02.2024 kohtule hagiavalduse A R ja I R vastu ühisvara osaliseks jagamiseks. Hagi on registreeritud vastuhagina tsiviilasjas nr 2-21-20357. I R esitas 27.04.2023 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja poole hagilt tasutud riigilõivust tagastamiseks. Avalduse kohaselt Viru Maakohus 14.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19628 rahuldas A R taotluse aegumise kohaldamiseks ja tunnistas sissenõudja R A nõude täiteasjas nr 066/2011/2115 aegunuks. Määrus jõustus 15.11.2022. Kohtutäitur 10.02.2023 lõpetas täiteasjas nr 066/2011/2115 täitemenetluse ja kinnistusraamatus kinnistule asukohaga XXX kantud käsutamise keelumärge on kustutatud. Seega puudub I R käesolevas tsiviilasjas edasine õiguskaitse vajadus, sest hagiavalduse nõue on rahuldatud. Hageja palub jätta menetluskulud R A või alternatiivselt poolte endi kanda. A R palub võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasjas menetlus ning menetluskulud jätta R A kanda. R A palub võtta vastu nii hageja hagist kui tema poolt vastuhagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja menetlus. R A palub jätta kõik menetluskulud hageja või alternatiivselt poolte endi kanda ning tagastada talle pool vastuhagilt tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et I R avaldus menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 2(6)

2-21-20357 Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjad on menetluse lõpetamisega nõus ning hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Kohus leiab, et R A vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd kohus ei ole loobumise avalduse esitamise ajaks hagi menetlusse võtnud, puudub alus vastuhagi osas menetluse lõpetamiseks loobumisega. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna R A on kohtule enne vastuhagi menetlusse võtmise otsustamist avaldanud, et loobub vastuhagist, tähendab see sisuliselt, et hageja ei soovi oma hagi edasist menetlemist. Et hageja hagi edasist menetlemist ei soovi, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna puudub hagejale õiguskaitse andmise vajadus - riik ei pea andma isikule õiguskaitset, kui isik ise seda ei soovi. Kuna hageja vastuhagi menetlemist üldse ei soovi, ei ole põhjendatud ka vastuhagi menetlusse võtmine eraldi hagina kooskõlas TsMS § 373 lg 3. Kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega R A. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud digitaalsel kujul, siis hagiavaldust koos lisadega paberkandjal ei tagastata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab esmalt kindlaks menetluskulude jaotuse I R hagis menetluse lõpetamise ja seejärel R A vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise lahendist tulenevalt. Lähtuvalt TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles viidatud kohtupraktikaga). I R hinnangul tuleks jätta menetluskulud kostja R A kanda, kuivõrd hagi esitamise momendil esinenud asjaoludel oleks I R nõue kuulunud rahuldamisele. I R loobub hagist põhjusel, et tal 3(6)

2-21-20357 puudub edasine vajadus oma õiguste kaitseks, kuid see ei tulene kostja R A tegevusest või tegevusetusest, vaid täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2115 lõpetati selle aegumise tõttu. Kuna kostja R A ei andnud kohtutäituri päringu peale viidatud täiteasjas nõusolekut kinnisasja arestist vabastamiseks, põhjustas hagi esitamise R A tegevus/tegevusetus. Alternatiivselt palub I R jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna tsiviilasja lõpetamise tingivad asjaolud, mille üle hagejal ei olnud kontrolli. I R oli vajadus õiguskaitseks sõltumata võimalusest, et täiteasjas võidakse kunagi edaspidi aegumist kohaldada. Kostja A R leiab, et menetluskulud tuleb jätta R A kanda, sest tsiviilasja menetlus on tingitud tema käitumisest, kuna tal oleks olnud võimalus anda kohtueelselt nõusolek vara arestist vabastamiseks. Kostja R A leiab, et praegusel juhul ei saa kuidagi eeldada ega pidada õigeks hageja seisukohta selles, et hageja nõue oleks kuulunud rahuldamisele. See, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2115 lõpetati kohtu poolt nõude täitmise aegumise tõttu, ei tähenda ilmtingimata seda, et hageja hagi kuulunuks rahuldamisele. Seega ei ole menetluskulude R A kanda jätmine põhjendatud. Põhjendatud on hoopis menetluskulude TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda jätmine, sest hageja on taotlenud hagist loobumist ja seda mitte seetõttu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, vaid muude asjaolude esinemisel. Alternatiivselt palub R A jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus peaks leidma, et selline menetluskulude jaotus on antud juhul õiglane. Menetluskulude R A kanda jätmine oleks ka TsMS § 162 lg 4 järgi äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuivõrd kostja näol on tegemist vanaduspensionäriga, kellel puudub igasugune register- ja vallasvara. Samuti tuleks arvestada, et ta ei saanud panna maksma oma nõuet võlgniku A R vastu täiteasjas nr 066/2011/2115 nõude täitmise aegumise tõttu ja ühtlasi mõisteti R A võlgniku kasuks välja menetluskulud 1 458 eurot. Täiendavate menetluskulude hüvitamine paneks kostja veel raskemasse olukorda. Kohus nõustub I R selles, et hageja on pöördunud kohtusse õigustatult kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-s 1 sätestatuga. Vastava hagi saab tulenevalt TMS § 222 lg 5 esitada kuni kinnisasja müümiseni, s.o piiratud aja jooksul. Seega oli hageja õigustatud esitama hagi sõltumata võlgniku A R poolt taotluse esitamisest täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu (kohtule esitatud 14.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-19628 põhjal on avaldus kohtutäiturile esitatud 21.09.2021, s.o enne hagi esitamist 30.12.2021; kohtu tuvastatu põhjal täitmine on aegunud alates 18.09.2021). Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kummagi kostja osas kohaldamisele TsMS § 168 lg 5. Kohtule avaldatu põhjal ei ole hageja saavutanud taotletud eesmärki kostja R A tegevuse tulemusena. Kohus nõustub R A, et hageja poolt on ennatlik väita, et hageja seni esitatu põhjal nõue kuuluks rahuldamisele, samuti ainuüksi hageja sellisest seisukohast ei piisa TsMS § 168 lg 5 järgi hagi põhjendatuks lugemiseks. Hageja loobus hagist õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu täitemenetluses täitmise aegunuks tunnistamise tõttu võlgniku A R avalduse alusel. Viimase tulemusena on lõppenud täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel tervikuna ja mitte ainult kinnisasja XXX osas. Samas kuivõrd TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse kolmanda isiku hagi arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu, siis ei too ainuüksi A R hagi õigeksvõtt kaasa hageja taotletu saavutamist, s.o nentimaks, et A R kostjana on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelnevale vaatamata kohus asub seisukohale, et hageja suhtes on TsMS § 168 lg 4 alusel kummagi kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli hagejal tema elukohaks oleva kinnisasja sundmüügi vältimiseks ainuvõimalik esitada kohtusse vastav hagi. Poolte esitatust nähtub, et hageja on 4(6)

2-21-20357 pöördunud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks sissenõudja poole, kuid see jäi erinevatel põhjustel tagajärjetuks. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusest puudub kohtutäituril kohustus ainult vastava kahtluse tekkimisel kinnisvara abikaasade ühisomandisse kuulumise osas täitemenetluse peatamiseks (vt TMS § 46 lg 1 alused; kohtutäituri selgitused (hagi lisa 7)), seega on võimalik, et hagi (ja vajadusel hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise taotluse) esitamata jätmisel müüakse kinnisvara täitemenetluses ja hageja saaks oma õigused maksma panna üksnes alusetu rikastumise nõude esitamisega sissenõudja ja võlgniku vastu, kuid see ei pruugi korvata elukoha kaotust või võimalikku müügist saadud raha ja tegeliku turuväärtuse vahet. Samuti ei saa hagejale ette heita asjaolu, et ta ei oodanud hagi esitamisel ära võlgniku A R täitmise aegunuks tunnistamise avalduse lahendamise tulemust, kuivõrd hagejal ei ole võimalik mõjutada selle lahendamist ja tal ei saa olla õiguspärast ootust talle soodsa lahendi tegemiseks, samuti ei kaasne ka ainuüksi vastava avalduse esitamisega täitemenetluse peatamist kohtutäituri poolt (kuigi vastava lahendi tegemiseni ei kanta laekunud raha sissenõudjale üle). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I R hagi menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust ,menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus jätab R A vastuhagi menetlusse võtmata, jätab kohus ka vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud R A kanda. Kohus ei ole vastuhagi vastaspooltele kätte toimetanud ja selle kohta seisukohta küsinud, seega ei saa I R ja A R olla tekkinud menetluskulusid seoses vastuhagi esitamisega. Riigilõivu tagastamine I R ja R A esitasid kohtule taotlused riigilõivu tagastamiseks seoses hagist ja vastuhagist loobumisega. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on I R 30. detsembril 2021 tasunud riigilõivu 300 eurot ja R A (R A eest) 26. jaanuaril 2022 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et I R taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 150 eurot. Kohus leiab, et arvestades R A taotlust riigilõivu tagastamiseks ja asjaolu, et kohus hagist loobumise vastuvõtmise asemel keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest, kuulub R A tagastamisele kogu vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hagejale ja vastuhagejale tagastatav summa tuleb kanda nende määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hagejate taotlused ja seega ei saa esitada määruse peale määruskaebust riigilõivu tagastamise osas. Digitaalne allkiri 5(6)

2-21-20357 Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.