OK Incure OÜ hagiavaldus K. P. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3951,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja D. S. Kostja: K. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus K. P. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
2.Mõista K. P.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 3000 eurot. 3. Jätta maakohtu menetluskuludest 76% kostja kanda ja 24% hageja kanda.
4.Mõista K. P.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 345,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-23-117609 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 18.09.2022 laenulimiidikontolepingu, mille alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel märgitud miinimumosamakse. Miinimumosamakse moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata. Krediidiandja ütles lepingu 22.12.2022 avaldusega üles. Leping loeti üles öelduks 02.01.2023. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 03.02.2023.
3.Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 3000 eurot, intressi 329,39 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 582,25 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot, Viivisemääraks on hageja arvestanud 40,48% aastas. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
4.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
5.Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 16.08.2023 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenu väljastamisel.
6.Hagiavalduse ja hageja 11.09.2023 selgituse ning tõendite kohaselt lähtus esialgne krediidiandja kostja esitatud ankeedist ja kontrollis maksehäirete puudumist. Krediidiandja veendus selle põhjal, et kostja suudab täita igakuiselt kuni 150 euro suurust kohustust.
7.Hageja esitas 11.09.2023 andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab hageja üksnes põhivõla tasumist summas 3000 eurot.
8.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (455 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
2/5
2-23-117609
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3000 eurot. Hageja intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.09.2022 laenulimiidikontolepingu, mille alusel sai kostja 3000 eurot krediiti (dtl 25-40). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Laen on kostjale välja makstud18.09.2022 ja 24.09.2022 (dtl 41-43). Lepingu eritingimuste punkti H ning üldtingimuste punktide 10.1 ja 10.2 kohaselt tuli laen tagastada vastavalt arvetele. Igakuise arve miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
12.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 48,9% (dtl 38). Sama tulemuse (48,9%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (3000 eurot), intressi (329,39 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot) ja viivise tasumist (582,25 eurot). 14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Kohus selgitas 16.08.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
17.Hagiavaldusest ja 11.09.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid. Samuti nähtub kohtule esitatud raportist, et Maksu- ja
3/5
2-23-117609 Tolliametil puudusid kostja vastu 18.09.2022 seisuga nõuded, lisaks ei olnud avaldatud ühtegi Ametlikku Teadaannet.
17.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
17.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust, samuti on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid.
17.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija sissetulekute või kohustuste suuruse kohta.
17.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Hageja esitas 11.09.2023 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Seega isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on
4/5
2-23-117609 hageja põhinõue 3000 eurot. Hageja kinnitas kohtule 13.09.2024, et nõuab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral vaid põhivõla tasumist.
20.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 3000 eurot.
21.Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 13.09.2024 kinnituse alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
23.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist summas 3951,64 eurot, intressi 329,39 eurot, viivist 582,25 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 3000 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 76% (arvestuse aluseks olev tehe: 3000 / 3951,64 * 100% = 75,92%). Seega jäävad menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ning 24% ulatuses hageja kanda.
25.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 eurot.
26.Kohus jättis menetluskuludest 76% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,76 * 455 = 345,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
27.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.