Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5364
Kohtuasi
C.Q kaebus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 23. märtsi 2023. a otsusele täiteasjas nr 035/2022/2830
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) C.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Hille Kudu Puudutatud isik (sissenõudja) Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5364 ning teha uus määrus, millega rahuldada C.Q kaebus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu
23.märtsi 2023. a otsuse peale täiteasjas nr 035/2022/2830. Tühistada Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 22. veebruari 2023. a otsus, 13. märtsi 2023. a otsus ja 23. märtsi 2023. a otsus täiteasjas nr 035/2022/2830 ning kohustada kohtutäiturit C.Q
22.veebruaril 2023, 6. märtsil 2023, 9. märtsil 2023 ja 20. märtsil 2023 esitatud kaebusi täiteasjas nr 035/2022/2830 uuesti läbi vaatama.
3.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinna kohtutäituri Hille Kudu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-5364 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli C.Q (avaldaja, võlgnik) kaebus, millega võlgnik palus tühistada Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 23. märtsi 2023. a otsuse täiteasjas nr 035/2022/2830 (täiteasi) ja kohustada kohtutäiturit võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebusi uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
1.1.Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Hille Kudu võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 035/2022/2830. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 11. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13079. Täitemenetluse algatamiseks puudus alus, kuna nõue oli tasaarvestatud. Võlgnik esitas Harju Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228 tunnistati täitemenetlus täiteasjas nr 035/2022/2830 lubamatuks.
1.2.Võlgnik esitas 21. veebruaril 2023 kohtutäiturile e-kirjaga avalduse, milles palus seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega lõpetada täitemenetlus täiteasjas.
1.3.Kohtutäitur koostas võlgniku konto arestimise akti ja edastas selle 22. veebruaril 2023 võlgnikule. Kuna kohtutäituri tegevus oli õigusvastane, esitas võlgnik kohtutäituri tegevuse peale e-kirjaga 22. veebruaril 2023 kaebuse. Kohtutäitur saatis võlgnikule 1. märtsil 2023 ekirja, milles palus kõrvaldada kaebuse puudused. Võlgnik esitas 6. märtsil 2023 kohtutäiturile
22.veebruari 2023. a kaebuse digitaalselt allkirjastatuna.
1.4.Kohtutäitur tegi 22. veebruaril 2023 otsuse, millega mõistis võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot (sh käibemaks).
1.5.Võlgnik sai 6. märtsil 2023 teada, et kohtutäitur arestis 1. märtsil 2023 võlgniku LHV panga kontolt 21,47 eurot ja 6. märtsil 2023 0,21 eurot. Kuna kohtutäituri tegevus oli õigusvastane, esitas võlgnik 6. märtsil 2023 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tagastada võlgniku LHV panga kontolt arestitud raha. Kohtutäitur saatis võlgnikule 7. märtsil 2023 teate, et võlgniku 22. veebruari 2023. a ja 6. märtsi 2023. a kaebuste läbivaatamine toimub 13. märtsil 2022 kohtutäituri büroos.
1.6.Võlgnik esitas kohtutäiturile 9. märtsil 2023 kaebuse kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus, 23. veebruari 2023. a otsus (vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt), 3. märtsi 2023. a otsus (avaldus sõiduki kasutamise keelumärke seadmiseks), 6. märtsi 2023. a toiming (võlgniku COOP panga kontolt pensioni 176,34 eurot arestimine; võlgnik palub tagastada 176,34 eurot), 8. märtsi 2023. a toiming (võlgniku LHV panga kontolt 150 euro arestimine; võlgnik palub
2-23-5364 tagastada 150 eurot), 9. märtsi 2023. a toiming (võlgniku LHV panga kontolt 26,13 euro arestimine; võlgnik palub tagastada 26,13 eurot) ja 7. märtsi 2023. a otsus (riiklikust pensionist kinnipidamise akt, millega arestiti võlgniku pension).
1.7.Kohtutäitur tegi 13. märtsil 2023 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse täiteasjas.
1.8.Kuna kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsus on õigusvastane ja põhjendamatu, esitas võlgnik kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsuse peale 20. märtsil 2023 kaebuse.
1.9.Kohtutäitur tegi 23. märtsil 2023 otsuse, millega jättis võlgniku 22. veebruari 2023, 6. märtsi 2023, 9. märtsi 2023 ja 22. märtsi 2023 kaebused rahuldamata.
1.10.Kohtutäitur rikkus avaldaja 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebuste lahendamisel TMS § 217 lg-d 3 ja 4, kuna ei määranud nende kaebuste läbivaatamise aega ega teavitanud sellest avaldajat.
1.11.Põhjendamatu oli võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebuse rahuldamata jätmine. Kuna kohtutäitur aktsepteeris võlgniku digitaalallkirjata avaldusi, puudus alus nõuda võlgnikult hiljem kaebuse digitaalallkirjastamist. Lisaks oli 22. veebruari 2023. a kaebus ja puuduste kõrvaldamine esitatud õigeaegselt. Kohtutäitur saatis avaldajale 1. märtsil 2023 e-kirja, milles palus kõrvaldada kaebuse puudused hiljemalt 3. märtsil 2023. Kohtutäitur teatas, et e-kiri loetakse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates. Võlgnik sai kohtutäituri teate 6. märtsil 2023 ja kõrvaldas puudused samal päeval.
1.12.Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et täituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse kulusid, kuna võlgnik täitis sissenõudja nõude vabatahtlikult. Avaldaja ei täitnud vabatahtlikult sissenõudja nõuet. Harju Maakohus tunnistas 1. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228 täitemenetluse täiteasjas lubamatuks. Järelikult tuli täitemenetlus lõpetada kohtuotsuse alusel, mitte sellepärast, et võlgnik vabatahtlikult täitis sissenõudja nõude. Ka kohtuotsusest ei tulene, et võlgnik täitis vabatahtlikult sissenõudja nõude. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
2.1.Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 217 lg 4 rikkumine, s.o kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine võlgnikule, ei toonud kaasa ebaõiget kohtutäituri otsust ega muuda otsust õigusvastaseks. Võlgnik ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta oleks soovinud kohtutäiturile kaebuse arutamisel täiendavalt esitada.
2.2.Kohtutäitur küll möönis 23. märtsi 2023. a otsuses, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult, kuid täitur vaatas kaebused siiski sisuliselt läbi ja jättis need rahuldamata. Seega kohtutäitur ennistas vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja. Seetõttu saab ka kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata. Võlgnik vaidlustab oma kaebustega eelkõige kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse, millega täitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot ja märkis, et täitemenetlus täiteasjas kuulub lõpetamisele pärast võlgniku poolt kohtutäituri tasu maksmist. Menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes otsustas kohtutäitur vaadata kaebused läbi ühes menetluses ja koostada ühe otsuse.
2-23-5364
2.3.Väär on avaldaja väide, et täitemenetlus täiteasjas algatati põhjendamatult. Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-22-14228 lahendi p-s 8 kindlaks, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole täitmisavaldusega jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse sundtäitmiseks. Võlgnik esitas tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 2. veebruari 2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-19408 tuleneva nõude 1252 eurot sissenõudja täitemenetluses esitatud nõudega 1249,40 eurot alles 23. septembri 2022. a hagiavalduse esitamisega. Järelikult tegi võlgnik tasaarvestusavalduse pärast täitemenetluse algatamist täiteasjas. Sissenõudja sai hagiavalduse kätte 30. septembril 2022 ja võttis hagi 19. oktoobri 2022. a vastusega kohe õigeks. Kohus leidis tsiviilasja nr 2-22-14228 lõpplahendi põhjendustes, et võlgnikul oli võimalus kohtumenetlust vältida, s.o esitada sissenõudjale tasaarvestusavaldus vahetult pärast tasaarvestatavatest nõuetest teada saamist või esitada tasaarvestusavaldus täitmisteate saamisel ning seejärel võtta viivitamatult ühendust kohtutäituriga ja teavitada kohtutäiturit tasaarvestusavaldusest. Võlgnik seda ei teinud.
2.4.See, et kohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas lubamatuks, ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks õigust tasule. Kuna sisuliselt täideti nõue 19. oktoobril 2022, s.o peale täitemenetluse alustamist, kuid enne vabatahtliku täitmistähtaja möödumist, nõudis täitur võlgnikult kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu, tuginedes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg-le 4 ja § 41 lg-le 3 ning Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-21-327. Sissenõudja ei andnud võlgnikule alust hagiga kohtusse pöördumiseks oma õiguste kaitsmiseks, mistõttu ei rahuldanud kohus hagi sissenõudjast tingitud asjaoludel. Võlgniku hagi rahuldati sissenõudja vastu õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuivõrd nõue tasaarvestati pärast hagi esitamist (hagi esitamise hetkel oli nõue sissenõutav), siis ei olnud põhjendatud nõuda kohtutäituri tasu sissenõudjalt.
3.Sissenõudja kaebuse osas kohtule seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 8. mai 2023. a määrusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
4.1.Maakohus tõi esile, et asja materjalidest nähtuvalt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 11. augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13079. Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228 tunnistati täitemenetlus täiteasjas lubamatuks.
4.2.Vaidlus puudus, et
täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati võlgnikule kätte 21. septembril 2022;
27.septembril 2022 koostas kohtutäitur täiteasjas täitemenetluse peatamise otsuse tulenevalt Harju Maakohtu 27. septembri 2022. a lahendist tsiviilasjas nr 2-22-14228, mille resolutsiooni kohaselt peatati täitemenetlus täiteasjas;
27.jaanuaril 2023 koostas kohtutäitur täiteasjas täitemenetluse uuendamise otsuse, mille kohaselt kohtutäitur Hille Kudu vaatas läbi Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 ja leidis esitatud dokumentide alusel, et täitemenetluse peatamise asjaolud on ära langenud. Otsus toimetati võlgnikule kätte 2.
2-23-5364
veebruaril 2023. Täiteasjas oli viimaseks vabatahtliku täitmise päevaks 21. veebruar 2023;
21.veebruaril 2023 esitas võlgnik kohtutäiturile Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228;
22.veebruaril 2023 koostas kohtutäitur otsuse, mille kohaselt otsustas kohtutäitur mõista võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot (sh käibemaks);
22.veebruaril 2023 saabus kohtutäiturile võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
1.märtsil 2023 edastas kohtutäitur võlgnikule teate kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks ning andis täiendava tähtaja kuni 3. märtsini 2023 puuduste kõrvaldamiseks ehk digitaalselt allkirjastatud kaebuse esitamiseks. Kohtutäituri määratud tähtajaks jättis võlgnik puudused kõrvaldamata.
6.märtsil 2023 saabus kohtutäiturile võlgniku digitaalselt allkirjastatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale, lisaks esitas võlgnik 6. märtsil 2023 täiendava kaebuse digitaalselt allkirjastamata. 6. märtsi 2023. a kaebusega vaidlustab võlgnik kohtutäituri
22.veebruari 2023. a otsuse. Võlgnik esitas digiallkirjastamata kaebusi ka 9. märtsil 2023 ja 20. märtsil 2023; Kuivõrd alates 6. märtsist 2023 kuni 20. märtsini 2023 esitatud kaebused puudutavad sama täitemenetlust ja sisuliselt samu täitetoiminguid, siis menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas lahendas kohtutäitur 23. märtsi 2023. a otsusega kõik võlgniku
6.märtsist 2023 kuni 20. märtsini 2023 laekunud kaebused. Kohtutäitur leidis, et võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 20. märtsi 2023. a kaebused ei kuulu rahuldamisele.
4.3.Maakohus märkis, et kuna kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsusest nähtuvalt täitur küll möönis, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult, kuid kohtutäitur vaatas kaebused siiski sisuliselt läbi, so ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja, puudus kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid osas, mis puudutasid kaebuse ja puuduste kõrvaldamise esitamise tähtaega.
4.4.Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-22-14228, et võlgnik pöördus kohtusse tasaarvestusavaldusega alles tsiviilasja nr 2-22-14228 raames (s.o pärast täiteasjas täitemenetluse algatamist). Kohus tunnistas täiteasja lubamatuks, kuid see ei tähenda, et kohtutäituril ei oleks õigust täituri tasule. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga ja leidis, et kuna KTS § 28 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras; kohus on tsiviilasjas nr 2-22-14228 1. novembri 2022. a otsusega mh tuvastanud, et sundtäitmine tunnistati lubamatuks seetõttu, et nõue sai tasaarvestuse kaudu täidetud; KTS § 32 lg 4 alusel on põhjendatud täiteasjas kohtutäituri põhitasu tasumine pooles ulatuses (s.o 180 eurot) ning täitemenetluse alustamise tasu täies ulatuses (s.o 18 eurot) ja kokku kuulus täiteasjas võlgniku poolt tasumisele 198 eurot (sh käibemaks), siis on kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsus seaduslik ning kohtutäituri toimingud õiguspärased.
4.5.Kuna võlgniku kaebus jäi rahuldamata, jättis maakohus kaebuse esitamisel kantud riigilõivu võlgniku kanda ja ülejäänud kulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, ei määranud maakohus kindlaks kulude rahalist suurust.
2-23-5364 Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, rahuldada võlgniku 7. aprilli 2023. a kaebuse ja tühistada kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse täiteasjas. Võlgnik palub kohustada kohtutäiturit avaldaja 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebused uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.
5.1.Võlgniku hinnangul rikkusid maakohus ja kohtutäitur täitemenetlusele omast formaliseerituse printsiipi. Maakohus ja kohtutäitur hakkasid ebaõigesti kontrollima ja tõlgendama tsiviilasja nr 2-22-14228 menetluses tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi ning maakohus jättis selle alusel võlgniku kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ja seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis (resolutsioonis) või muus täitedokumendis kirjas. Maakohus ja kohtutäitur olid kohustatud lähtuma ainult kohtuotsuse resolutsioonist, mille kohaselt otsustas maakohus tunnistada täitemenetluse täiteasjas lubamatuks. Kuna maakohus lähtus kohtulahendi sisust, rikkus kohus sellega kohtumenetluse normi ja tegi ebaõige lahendi.
5.2.Kohtutäitur ei määranud võlgniku 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebuste läbivaatamise aega ega teatanud sellest võlgnikule. Järelikult rikkus kohtutäitur TMS §-i 217 ja täituri otsus on õigusvastane. Maakohus jättis avaldaja väited tähelepanuta ja arvestamata ning ei põhjendanud nende arvestamata jätmist. Sellega rikkus maakohus oluliselt kohtumenetluse normi, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.
5.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse kulusid, kuna avaldaja vabatahtlikult täitis sissenõudja nõude. Avaldaja ei ole sissenõudja nõuet vabatahtlikult täitnud. 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 resolutsioonist sellist asjaolu ei tulene. Nõuete tasaarvestamine ei ole nõude vabatahtlik täitmine. Maakohus otsustas tsiviilasjas nr 2-22-14228 tunnistada täitemenetluse täiteasjas lubamatuks. Seega tuli täitemenetlus lõpetada kohtuotsuse alusel, mitte sellepärast, et avaldaja vabatahtlikult täitis sissenõudja nõude. Kohtuotsusest ka ei tulene, et avaldaja oleks vabatahtlikult täitnud sissenõudja nõude.
5.4.Harju Maakohus otsustas 2. veebruari 2021. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-19408 resolutsiooni p 4 kohaselt määrata kindlaks avaldaja menetluskulud ja mõista sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1252 eurot. Sissenõudja oli sellest teadlik, kuid sellele vaatamata esitas kohtutäiturile avalduse avaldajalt 1252 euro sissenõudmiseks. Sissenõudja tegevus oli pahatahtlik ja ta sihipäraselt ei täitnud kohtumäärust.
5.5.Maakohus kaasas põhjendamatult menetlusse puudutatud isikuna sissenõudja. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur nõuab avaldajalt täitekulude tasumist. See ei puuduta sissenõudja õigusi. Menetlusosaliste seisukohad
6.Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.
7.Sissenõudja ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.
2-23-5364 Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse peale, tühistab nii kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse kui ka kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse ja 13. märtsi 2023. a otsuse ning kohustab kohtutäiturit võlgniku kaebusi uuesti läbi vaatama.
10.Määruskaebemenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, millisel TMS §-s 48 sätestatud alusel oli kohtutäituril alust täiteasjas täitemenetlus lõpetada ning kelle kanda, s.o kas võlgniku või sissenõudja kanda peaks sellest lähtuvalt jääma kohtutäituri tasu täiteasjas.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtutäitur ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust ja kohtutäiturist seisukohal, et võlgnik esitas 22. veebruaril 2023 kaebuse tähtaegselt, mistõttu kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudus vajadus.
11.1.Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik esitas 22. veebruaril 2023 kaebuse, milles vaidlustas täitemenetluse lõpetamata jätmise TMS § 48 lg 1 p 4 alusel, 22. veebruaril 2023 oma konto ja sissetuleku arestimise (18 ja 198 eurot) ning võlgnikult põhitasu 198 väljamõistmise ja selle suuruse (dtl 28). Kohtutäitur jättis võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebuse 1. märtsil 2023 käiguta, määrates võlgnikule tähtaja digitaalselt allkirjastatud kaebuse esitamiseks kuni 3. märtsini 2023 (dtl 29). Vaidlust pole selle üle, et võlgnik esitas digitaalselt allkirjastatud kaebuse 6. märtsil 2023 (dtl 32).
11.2.Kohtutäitur on 23. märtsi 2023. a otsuses asunud seisukohale, et digitaalselt allkirjastatud kaebus tulnuks esitada hiljemalt 3. märtsil 2023, mistõttu 6. märtsil 2023 esitatud kaebus oli esitatud tähtaega ületades (dtl 12 ja 13). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt nähtub kohtutäituri büroo töötaja 1. märtsi 2023. a e-kirjast, millega jäeti võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebus käiguta, et sama kohtutäituri e-kiri toimetati võlgnikule kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel, lugedes see kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates (dtl 29). Seega tuleb e-kiri lugeda kätte toimetatuks 6. märtsil 2023, mistõttu võlgnikule määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei saanud mööduda 3. märtsil 2023. Olukorras, kus võlgnik kõrvaldas puudused samal päeval, kui ta sai kätte kohtutäituri kirja puuduste kohta, tuleb puudused lugeda kõrvaldatuks tähtaegselt.
11.3.Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus võlgnikuga, et võlgniku 22. veebruaril 2023 esitatud kaebus, mille puudused kõrvaldas võlgnik 6. märtsil 2023, tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks.
12.Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtutäiturile lisaks 22. veebruari 2023. a kaebusele ka järgmised kaebused:
6.märtsil 2023 kaebuse, milles vaidlustas (lisaks täitemenetluse lõpetamata jätmisele)
1.märtsil 2023 ja 6. märtsil 2023 võlgniku pangakontol toimunud raha arestimise (dtl 40);
2-23-5364
9.märtsil 2023 kaebuse, milles palus tühistada 22. veebruari 2023. a kohtutäituri otsuse resolutsiooni, kohtutäituri 23. veebruari 2023. a otsuse (vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt), 3. märtsi 2023. a otsuse (avaldus sõiduki kasutamise keelumärke seadmiseks) ja 7. märtsi 2023. a otsuse (riiklikust pensionist kinnipidamise akt, millega arestiti võlgniku pension) ning vaidlustas kohtutäituri 6. märtsi 2023. a toimingu (võlgniku COOP panga kontolt pensioni 176,34 eurot arestimine; võlgnik palub tagastada 176,34 eurot), 8. märtsi 2023. a toimingu (võlgniku LHV panga kontolt 150 euro arestimine; võlgnik palub tagastada 150 eurot) ja 9. märtsi 2023. a toimingu (võlgniku LHV panga kontolt 26,13 euro arestimine; võlgnik palub tagastada 26,13 eurot) (dtl-d 44–45);
20.märtsil 2023 kaebuse (kohtutäitur on 23. märtsi 2023. a otsuses ekslikult märkinud, et võlgnik esitas kaebuse 22. märtsil 2023), milles palus tühistada kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 48 lg 1 p 2 alusel ja lõpetada täitemenetlus Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 alusel (dtl 3).
13.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et võlgnik vaidlustas 22. veebruari 2023. a kohtutäituri otsuse, millega temalt mõisteti välja kohtutäituri tasu, hilinenult. Seetõttu ei olnud kohtutäituril ka selles osas vaja kaebuse esitamise tähtaega n-ö vaikimisi ennistada. Nimelt nähtub asja materjalidest, et kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus, millega võlgnikult mõisteti välja täitekulu 198 eurot, edastati võlgnikule 23. veebruaril 2023, kuid loeti TsMS § 3141 lg 2 alusel võlgnikule kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates (dtl 38), s.o 28. veebruaril 2023 (vt ka kohtutäituri büroo töötaja 1. märtsi 2023. a kiri: dtl 29). Võlgnik esitas 9. märtsil 2023 kaebuse, milles palus muu hulgas tühistada kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse resolutsiooni. 9. märtsiks 2023, mil võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse peale, ei olnud möödunud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks. Seega vaidlustas võlgnik kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse oma 9. märtsi 2023. a kaebusega tähtaegselt. Lisaks oli võlgnik vaidlustanud kohtutäituri õiguse nõuda temalt põhitasu, juba 22. veebruari 2023. a kaebuses (dtl 28). Muude võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri otsuste või tegevuste osas ei ole kohtutäitur ega maakohus tuginenud kaebuste hilinenult esitamisele.
14.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur viitas 13. märtsi 2023. a otsuses ebaõigele täitemenetluse lõpetamise alusele.
14.1.Kohtutäitur viitas 13. märtsi 2023. a täitemenetluse lõpetamise otsuses TMS § 48 lg 1 ple 2 ning märkis, et kohtutäiturile esitatud kirjalikust dokumendist nähtub sissenõudja nõude rahuldamine (dtl 46). Seejuures ei vaielda asjas selle üle, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 alusel ning selle otsuse resolutsiooni p-st 2 nähtub, et maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas lubamatuks (dtl 22).
14.2.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et kuna täitemenetluse lõpetamise aluseks oli jõustunud kohtuotsus, millega sundtäitmine tunnistati lubamatuks, oli täitemenetluse lõpetamise tegelikuks aluseks TMS § 48 lg 1 p 4. Seda ei muuda asjaolu, et kohtutäitur viitas täitemenetluse lõpetamise alusena TMS § 48 lg 1 p-le 2 (tõlgendades maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid selliselt, et sisuliselt on võlgnik tasaarvestusega sissenõudja nõude rahuldanud). Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 48 lg 1 p 4 kui spetsiifilisem norm on TMS § 48 lg 1 p 2 kui üldisema normi ees erinorm olukorras, kus sundtäitmine on tunnistatud kohtuotsusega lubamatuks põhjusel, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kui võlgnik esitab täiturile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise otsuse ja palub selle alusel täitemenetluse
2-23-5364 lõpetada, peab kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lõpetama täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ega või tugineda kohtulahendi põhjendustest tulenevatele asjaoludele. Kohtutäitur saab lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 2 alusel, kui sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse, sest võlgnik rahuldas nõude tasaarvestusavaldusega.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituril ei ole siinses asjas õigust nõuda võlgnikult täitekulude tasumist.
15.1.Kohtutäitur tegi 22. veebruaril 2023. a otsuse, mille resolutsiooni p 1 kohaselt mõistis võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot (sh käibemaks). Sama otsuse põhjenduste p-st 1.9 selgub, et võlgnikult välja mõistetud kohtutäituri tasu koosnes kohtutäituri põhitasust ja täitemenetluse alustamise tasust, millele mõlemale lisandus käibemaks (dtl-d 34–37).
15.2.KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS § 37 lg 1 järgi on täitekuluks mh kohtutäituri tasu. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1 järgi teeb kohtutäitur tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. TMS § 38 lg 1 sätestab, et täitekulud kannab võlgnik. Ka KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seevastu TMS § 221 lg-st 4 tuleneb, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.
15.3.Eelnevast nähtub, et TMS § 221 lg 4 on erinorm täitekulude täitemenetluse osaliste kanda jätmise otsustamisel TMS § 38 lg 1 suhtes olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. Kuna siinsel juhul lõpetati täiteasi kohtulahendi alusel, millega täitemenetlus oli lubamatuks tunnistatud, oli täitemenetluse lõpetamise alus TMS § 48 lg 1 p 4 ja kohtutäituri tasu jäi TMS § 221 lg 4 järgi sissenõudja kanda. TMS § 221 lg 4 ei erista täitekulude kandmist lähtuvalt sellest, mis põhjusel sundtäitmine lubamatuks tunnistati.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud võlgnikult kohtutäituri tasu sissenõudmiseks täitetoiminguid, mida võlgnik on mh 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a,
9.märtsi 2023. a ja 20. märtsi 2023. a kaebustega vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et olukorras, kus TMS § 221 lg 4 kohaselt on seaduslik jätta täiteasjas kohtutäituri tasu sissenõudja kanda, ei olnud kohtutäituril alust teha ka täitetoiminguid võlgnikult täitekulude sissenõudmiseks, mh võlgniku hoiusel või arvelduskontol olevat vara arestida, sõiduki kasutamisele keelumärget seada ja riiklikku pensionit kinni pidada.
17.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse, kuid lisaks ka kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse ja 13. märtsi 2023. a otsuse täiteasjas. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse kohta teinud, kui ka algne otsus. Kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 21). Kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsus täitemenetluse lõpetamise kohta tuleb tühistada, kuna täitemenetluse lõpetamine toimus valel alusel ja oli ennatlik, sest lahendamata on võlgniku kaebused kohtutäituri otsuste ja toimingute peale. Kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus tuleb tühistada, sest TMS § 221 lg 4 järgi tulnuks jätta täiteasjas kohtutäituri tasu sissenõudja kanda. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja
20.märtsi 2023. a kaebuseid uuesti läbi vaatama (TMS § 217 lg 7).
2-23-5364 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.
19.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 12.05.2021, 2-1915916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
20.TMS § 218 lg 3 teine lause ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.