Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja Oksana Morozova
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Xi hagi Y vastu laenuintressi nõudes. Jätta Xi 04.06.2024 taotlus riigi õigusabi andmiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud Xi kanda. Vabastada X osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõista Xilt riigi tuludesse välja 250 euro suurune riigilõiv, mis tuleb tasuda kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtusse esitas X 03.11.2023 hagi Y vastu, täpsustatud hagis laenuintressi nõudes (dtl 32). Harju Maakohus 27.03.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17979 rahuldas hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks 52 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9988,22 eurot ja viivis põhinõudelt (52 250 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista laenuintressid laenu 52 250 eurot kasutamise eest.
3.Hageja viitab sellele, et ta ütles võlatunnistuse üles 21.11.2020. Intressi maksmise kohustus lõpeb võlatunnistuse ülesütlemisega. Hageja selgitab, et 27.03.2023 kohtuotsuses kohus tuvastas, et raha oli laenatud Tellis Grupp OÜ-le kostja äritegevuse arendamise eesmärgil. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusummalt 52 250 eurot laenuitressid ajavahemikus perioodi eest 29.09.2017-20.11.2020 seadusjärgses määras. Hageja esitas intressiraporti (dtl 32), mille kohaselt võlasummalt 52 250 eurolt intressiperioodi 29.09.2017 – 20.11.2020 eest intressimääraga 8 % aastas teeb intressisummaks 13148, 24 eurot, mis tuleb kostjal tasuda.
4.Hageja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus
5.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja Xi kanda. Võlatunnistus ei ole hageja nõude tekkimise aluseks, puudub intressi maksmise kokkuleppe ja intressi summa on 0 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 403 lg 1 esimesele lausele võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 3 kohaselt kui pool ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja on kohtule andnud nõusoleku lahendada asi kirjalikus menetluses ning 03.11.2023 menetlusdokumendis on ta avaldanud tahet lahendada asi kohtuistungit pidamata (dtl 4).
8.Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohus 27.03.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 220-17979 rahuldas hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks 52 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9988,22 eurot ja viivis põhinõudelt (52 250 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas hagejal on kostja vastu laenuintresside nõue laenu 52 250 eurot kasutamise eest.
10.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Juhul, kui pooled ei ole leppinud kokku intressi maksmises ja määras, ei saa laenuandja üldjuhul intressi nõuda, v.a kui tegemist on majandus- või kutsetegevuses antud laenuga, millelt tuleb VÕS § 397 lg 1 järgi maksta intressi. Intressi maksmise kohustus lõpeb võlatunnistuse ülesütlemisega.
11.Hageja põhiliseks argumendiks on, et «Menetluse 2-20-17979 kohtuotsuse p. 8.2.1 on kirjas, et "Kohus jääb seisukoha juurde, kuna Tellis Grupp OÜle laekunud raha oli mõeldud kostja äritegevuse jaoks." Vastavalt eelnevale on kostjale tekkinud õiguslikel alustel intressinõude kohustus hageja ees.» (dtl 10).
12.Kostja vastuväitel hageja püüab tekitada muljet, et hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuse näol on tegemist poolte majandus- või kutsetegevuse tehinguga ning see asjaolu õigustab hagejat nõuda kostjalt laenuintresse laenu 52 250 eurot kasutamise eest. Hageja selline lähenemine ei ole õige ning sellega ei saa nõustuda.
13.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja allkirjastasid 28.09.2017 kuupäeva kandva dokumendi pealkirjaga võlatunnistus nr 170928 (dtl 18). Dokumendi punkti 1 järgi tunnistab kostja hageja põhinõuet tema suhtes summas 52 250 eurot. Punkti 2 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse maksegraafiku alusel. Punkti 3 järgi on kostja teadlik, et käesoleva võlatunnistusega luuakse uus iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus), mis ei ole sõltuvuses võlatunnistuse punktis 1 nimetatud hageja nõude tekkimise alusest.
14.Hageja poolt viidatud otsusest (27.03.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-17979) tuleneb, et kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust dokumenti tõlgendada selliselt, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse (VÕS § 30 lg 1), mille järgi kohustus kostja isiklikult ja sõltumata äriühingust Tellis Group OÜ vastutama hageja ees summas 52 250 eurot. Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse (dtl 11, punkt 8.4).
15.Kohus nõustub kostjaga, et võlatunnistusega tekkinud kohustus ei ole sõltuvuses võlatunnistuse punktis 1 nimetatud hageja nõude tekkimise alusest. Võlatunnistuses ei ole sõnagi, et tagastatavast põhisummast peab kostja tasuma intressi. Tavapärane on, et intressis ja intressimääras lepitakse kokku, praegusel juhul selline kokkulepe puudub. Isegi kui eeldada, et mingil alusel tekkis kostjal siiski kohustus maksta intressi (mida käesoleval juhul ei ole), siis kohtu hinnangul väidetav intressi summa ei saa olla rohkem kui 0 eurot.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lõige 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.VÕS §-s 94 viidatud intressimäär tuleb kohaldamisele siis, kui seaduses või lepinguga ei ole määratud teistsugust määra. Hageja palub välja mõista laenuitressid seadusjärgses määras. Kuid hageja on eksinud seadusjärgse intressimäära osas. Hageja poolt viidatud 8% aastas on tegemist viivitusintressiga (VÖS § 113), mille kohus on juba kostjalt välja mõistnud.
18.Kohus tuvastas, et Eesti Panga poolt avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded intressimäära teates hageja poolt viidatud perioodi eest 29.09.2017-20.11.2020 oli sellel perioodil intressimäär 0,00 % (dtl 32).
19.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist VÕS § 397 lg 1 alusel kostja vastutuse eeldused. Kostja ei kohustu maksma laenukasutamise eest intressi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata tervisekahjustuse ja moraalse kahju nõue. Kohus ei näe võimalust tervisekahjustuse ja moraalse kahju nõude rahuldamiseks.
20.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta. Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
21.Hageja 04.06.2024 taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-e 5 ja 6 alusel jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata. Hageja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole seetõttu eeldatavasti edukas. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad viidatud sätte alusel tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
23.Kohus on rahuldanud hageja menetlusabi taotluse 21.02.2024 ja vabastanud ta 910 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest (dtl 32). Seega tuleks hagejalt välja mõista riigituludesse 910 eurot (TsMS § 190 lg 4). Võttes arvesse aga hageja majandusliku seisundi teatises väljatoodut, eelkõige tema igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi, peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt riigituludesse välja 250 eurot TsMS § 190 lg 7 alusel. Ühtlasi peab kohus põhjendatuks määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust hilisema aja – kuue kuu jooksul arvates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.