OÜ GS Core hagi V. L. vastu võlgnevuse, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Hagihind
5 383,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (e-post [email protected]) Kostja: V. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. L.lt põhivõlgnevus 3 000 eurot ja viivis 381,70 eurot OÜ GS Core kasuks.
3.Välja mõista V. L.lt OÜ GS Core kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 3 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.03.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõla summa.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core nõuded V. L.lt intressivõlgnevuse, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
Menetluskulud jätta 31,33% ulatuses OÜ GS Core ning 68,67% ulatuses V. L. kanda.
6.Välja mõista V. L.lt menetluskulu 717,60 eurot OÜ GS Core kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. L.l tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Xxxx Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.04.2021 väikelaenu lepingu, mille alusel sai kostja laenu 3 000 eurot intressimääraga 29,90% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 36 kuu jooksul. Esimese osamakse tasumise tähtpäev oli 10.06.2021. Kostja kohustus tasuma ühekordse maksena lepingu sõlmimise tasu 75 eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei ole laenu tagastamiseks ühtki osamakset teinud. Krediidiandja ütles lepingu üles 23.09.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal põhivõlg summas 3 075 eurot, intressivõlg 359,75 eurot ja laenuhaldustasu võlgnevus 11,60 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 47,45 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3 075 eurolt 23.09.2021-29.03.2023 perioodi eest määraga 0,067% päevas kokku summas 1 137,26 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 23.09.2021 lepingust tuleneva nõuded kostja vastu hagejale. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja esitatud andmetest, kostja kontoväljavõttest ja maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt, esialgsel võlausaldajal põhjust kahelda, et kostja suudab teenindada laenumakseid, samuti ei nähtu, et laenu andmisel oleks kostja jäänud raskesse majanduslikku seisu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 075 eurot, intressivõlgnevuse 359,76 eurot, viivisvõlgnevuse 1 137,26 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 47,45 eurot, samuti viivise 0,067% põhinõudelt (3 075 eurolt) päevas alates 30.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Krediidiandja ei järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal olid laenulepingu sõlmimise ajal kohustused mitmete teiste krediidiandjate ees ja nimetatud asjaolu oli nähtav ka kostja pangakonto väljavõttelt. Kostja kinnisasi oli koormatud hüpoteegiga. Kostja sissetulek kokku oli 495,60 eurot kuus, mis koosnes pensionist ja sotsiaaltoetusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et Xxxx Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 02.04.2021 väikelaenu lepingu, mille alusel sai kostja laenu 3 000 eurot intressimääraga 29,90% aastas tagasimakse perioodiga 36 kuud ning maksepäevaga iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Tagasimakse täpne igakuine makse arvutatakse laenu väljamaksmise hetkel ja see kajastub esimesel arvel. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 75 eurot, mis lisatakse laenusummale juurde. Samuti kohustus kostja tasuma laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 39,15% aastas (leping dtl 53, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 56-57).
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on Xxxx Eesti filiaal ilt eespool nimetatud väikelaenu lepingu alusel saanud 3 000 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et Xxxx Eesti filiaal loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 23.09.2021.
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 02.04.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,15% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
8.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
-
hindama tarbija krediidivõimelisust.
9.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (221-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
11.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
12.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise
regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
13.Hageja selgituste kohaselt hinnati väikelepingu sõlmimisel 02.04.2021 kostja krediidivõimekust kostja esitatud andmete, kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Esialgne võlausaldaja on laenu andmisel lähtunud sellest, et kostja kõikide kohustuste kuumaksed on edaspidi kokku 160 eurot, suhtarv on 34,67, nominaalselt kätte jääb 301,59 eurot ning leidis, et see on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, kuna elatusmiinimum 2021.a oli ligikaudu 234 eurot ja seega jäi kostjale kätte rohkem kui elatusmiinimum. Kostja väitis, et tema ja ta abikaasa töötavad.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 02.04.2021 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kostja on laenutaotluses (dtl 143) märkinud, et on pensionär, kelle sissetulekuks on 850 eurot kuus ning igakuised kohustused on 150 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttest (dtl 146-155) nähtuvad laekumised Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt kokku summas 480,71 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttest (dtl 138-141) nähtuvalt on viidatud kontole ajavahemikul 01.11.2020 – 27.04.2021 laekunud keskmiselt 589,34 eurot kuus, kuid tegemist on kostja enda poolt tehtud ülekannetega teiselt kontolt, teistelt kiirlaenu pakkuvatelt ettevõtetelt saadud laenudega (B OÜ) ja kolmandatelt isikutelt (N. L.) laekunud rahaga. Hageja esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Samuti nähtub kostja kontoväljavõttest (dtl 138) 04.12.2020 makse Võlast Vabaks OÜ-le summas 300 eurot, mille selgituseks on märgitud „Juriidiline konsultatsioon ja laenulepingu analüüs“, mis viitab samuti probleemsetele laenukohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selle kohta selgitust küsinud. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 02.04.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et kostjale ei ole etteheidetav puudulike andmete esitamine olukorras, kus krediidiandja ei ole kõiki olulisi andmeid lepingu sõlmimisel küsinud ja/või vastuolulisi andmeid täpsustanud. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja konto väljavõttelt ja taotluselt nähtuvate vastuoluliste ja puudulike andmete osas selgitusi küsinud, vaid otsustanud
vaatamata nendele lepingu sõlmida. Seetõttu ei ole krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt tinginud kostja ning kohaldub VÕS § 403 4 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg. Hageja nõue lepinguhaldustasu väljamõistmiseks jääb rahuldamata.
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu ning sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%. Seoses sellega jääb ka hageja nõue intressivõlgnevuse välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
18.Esitatu kohaselt oli 02.04.2021 leping sõlmitud tähtajaga 36 kuud, igakuiseid tagasimakseid tuli tasuda alates 10.06.2021 iga kuu 10. kuupäeval. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles alates 23.09.2021 (dtl 58). Pooled ei vaidle, et kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna kostja ei tasunud laenu tagastamiseks ühtegi makset, siis oli kostja alates 11.08.2021 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumisele kuuluvad põhiosa maksed). 20.08.2021 kirjaga (dtl 60) hoiatas krediidiandja kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei asu 14 päeva jooksul võlgnevust tasuma. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud 23.09.2021.
19.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjale üle antud laenusumma oli 3 000 eurot ning laenusummat 75 euro ulatuses välja ei makstud, see arvestati vastavalt lepingule lepingutasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 02.04.2021 väikelaenu lepingu järgse tagastamata krediidisumma 3 000 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Kuivõrd kohus rahuldas põhinõude 3 000 euro ulatuses, siis on hagejal õigus saada VÕS § 113 lg 1 II lause järgset viivist 3 000 eurolt arvestatuna perioodi 23.09.2021 – 29.03.2023 eest summas 381,70 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
23.Perioodi eest alates 30.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus välja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõlg.
24.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses sissenõudmisteenuse kasutamisega 47,45 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 5 383,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 3 696,70 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 31,33% ning kostja kanda 68,67% menetluskuludest.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 870 eurot lepingulisele esindajale ning kulu riigilõivule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 605 eurot riigilõivu. RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 5 383,06 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
27.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud: - maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot; - nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite kogumine ja kliendiga nõupidamine) ja koostamine ning hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimiseks) 1 tund; - kostja vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 h, kliendiga nõupidamine 0,5 h, hageja 13.06.2023 kirjalikud seisukohad 1 tund, kokku 2 tundi; - kostja vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 h, kliendiga nõupidamine 0,5 h, hageja 20.05.2024 kirjalikud seisukohad 3 tund, kokku 4 tundi; - kostja 06.06.2024 vastusega tutvumine ja analüüs 0,5 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1 tund.
28.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Võttes arvesse kostja 31.05.2023, 08.08.2023 ja 06.06.2024 seisukohtade sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja 13.06.2023 vastus kordab osaliselt hagiavalduses esitatud asjaolusid ja hageja 20.05.2024 vastus kordab olulises ulatuses hageja 13.06.2023 vastust, siis peab kohus kõigi kostja vastustele seisukohtade koostamisele koos seonduvate toimingutega kokku 3 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 0,5 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku on seega kohtu hinnangul 4,5 tundi. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 100 eurot tund, mis vastab kohtu hinnangul keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on kohtu hinnangul 450 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 1045 eurot.
29.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
30.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 717,60 eurot (1045 x 68,67%).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.