Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 10. september 2024
Tsiviilasja number
2-19-101468
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avaldus Artjom Sokolovi vastu võla (küttekulude nõue) ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE (registrikood 10337120), lepinguline esindaja Igor Sumarok Puudutatud isik Artjom Sokolov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis Jürma
Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE 30. mai 2023. a määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE (avaldaja) esitas 17. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Artjom Sokolovilt (puudutatud isik) 2139 euro 96 sendi väljamõistmiseks. Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja palus 2. aprillil 2019 Viru Maakohtule esitatud avalduses mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude (ülalpidamis- ja keskküttekulude) tasumata jätmisest tekkinud võla. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võla 2139 eurot 95 senti ajavahemiku jaanuar 2015 – 31. august 2018 eest, 26. juuni 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 565 eurot 76 senti ja alates 27. juunist 2020 sissenõutavaks muutuva viivise majandamiskulude võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja on asutatud Sillamäe Linnavalitsuse varade baasil ja Sillamäe linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks. Puudutatud isik oli alates 6. augustist 2014 kuni 16. jaanuarini 2019 Sillamäe linnas aadressil XXXXXXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXX korter) omanik. Enne 1. jaanuari 2018 Sillamäel XXXXXXX asuvas elamus korteriühistut asutatud ei olnud, korteriomanikud valitsesid kaasomandit korteriomanike ühisusena enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Elamu haldamiseks, majapidamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks nimetati korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks avaldaja, kes esitas korteriomanikele, sh korteri nr 35 omanikule, igakuiselt arveid majandus- ja kommunaalkulude eest, maksetähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Arvete koostamise aluseks oli tegelikult tarbitud kommunaalteenused. Kõik arved pandi korteriomanikele postkasti. Avaldaja jätkas tegevust korteriühistu valitsejana korteriühistu moodustamise järel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 3 alusel, kuna korteriomanikud pikendasid valitseja ametiaega korteriomanike 5. aprilli 2017. a üldkoosoleku otsusega viieks aastaks. Avaldaja jätkas korteriühistu valitsejana korteriomanikele arvete esitamist majandamiskulude eest samadel tingimustel ja maksetähtaegadega. Korteriühistu iseseisvale majandustegevusele ülemineku ajal esitas avaldaja arved oma nimel, kuna korteriühistul ei olnud ei pangakontot ega kehtivaid lepinguid kommunaalteenuseid osutavate äriühingutega, kõik sellega seotud kulud kandis avaldaja. Korteriühistu iseseisev majandustegevus algas
1.septembrist 2018, pärast uue juhatuse valimist. 1. septembri 2018 seisuga moodustas puudutatud isiku võlg 2139 eurot 95 senti, millest 1698 eurot 37 senti on majandamisekulude võlg, mis tekkis enne 31. detsembrit 2017, ja 441 eurot 58 senti on võlg, mis tekkis pärast
1.jaanuari 2018. Nendest summadest 846 eurot 63 senti on avaldaja teenuste tasu (hoone hooldamine) ja 1293 eurot 32 senti tarbitud soojusenergia kulud.
Puudutatud isik tasus arveid alates jaanuarist 2015 ebaregulaarselt, mistõttu tekkis võlgnevus. Avaldajale laekunud raha oli arvestatud eelmiste perioodide eest võlgnevuse katteks. Avaldajale tasutud rahast piisas vaid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks. Avaldajal oli leping sõlmitud korteriomandi endise omaniku Ivan Žukiga, puudutatud isikuga avaldajal leping puudus. Puudutatud isik oli korteriomandi omanik KOS § 13 lg 1 järgi. Arved esitati I. Žuki nimele, kuna avaldaja ei teadnud, et korteril on uus omanik. Arved pandi korteriomanikule postkasti. Kui korteriomanikud tarbivad kommunaalteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega. Avaldaja volitused valitsejana on kinnitatud (pikendatud) korteriomanike
5.aprilli 2017. a üldkoosoleku otsusega, millega on tema eelnev tegevus sisuliselt heaks kiidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses. Kulutused hüvitatakse võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Soojusenergia hinnad kehtestatakse Silpower AS-i (end AS Sillamäe SEJ) poolt, kes on soojusettevõtja Sillamäe linnas. Avaldaja sõlmis 1. juulil 2003 soojusettevõtjaga lepingu Sillamäel XXXXXXX asuva elamu soojusenergiaga varustamiseks. Soojusettevõtja esitas maja soojusarvesti näitude alusel avaldajale igakuiselt arved, mida viimane tasus omavahenditest. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m ja 4. aprilli 2001. a määruse nr 238m alusel. Avaldaja viivisenõue põhineb seadusel.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja poolt esitatud võlaarvestus on ebaõige ja nõue tõendamata. Avaldaja ei ole esitanud nõude suurust ja arvestuse alust tõendavaid dokumente. Arved ei tõenda kohustuse olemasolu, puudutatud isik ei ole saanud neil märgitud teenuseid. Jääb arusaamatuks, millises summas avaldaja viivist nõuab. Avaldaja ei ole tõendanud õigusjärgluse tekkimist. Puudutatud isik ei ole kellegagi suhelnud väidetava võlgnevuse osas. Avalduses toodud tariifid ei ühti arvetel märgitud tariifidega. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jagunes tarnija esitatud soojusenergia arve korteriomanike vahel. Tõendatud ei ole, et elamus kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamine ja jaotamine korteriomanike vahel toimus Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m kohaselt. Avaldaja ei ole tõendanud, et nimetatud määrus vaidlusalusel ajavahemikul kehtis. Küttekulude summa tuvastamiseks ei piisa ainuüksi soojusettevõtja arvetest, kuna need on väljastatud avaldaja kõigi valitsetavate objektide kohta. Avaldaja ei esitanud selgitust, milline osa soojusettevõtja arvetest on esitatud XXXXXXX, Sillamäe elamu kohta. Avaldaja ei ole puudutatud isikult kordagi enne kohtusse pöördumist viivist nõudnud. Mõistlik aeg viivisenõude esitamiseks on möödunud. Viivisenõude esitamine tagasiulatuvalt on vastuolus hea usu põhimõttega.
3.Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2022. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2068 eurot 21 senti, sissenõutavaks muutunud viivise kohtulahendi tegemise seisuga 528 eurot 10 senti ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 2068 eurot 21 senti alates 3. juunist 2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis muus osas avalduse rahuldamata ning 96% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 4% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda.
Maakohus leidis, et hooldustasu nõue on põhjendatud 698 euro 11 sendi ulatuses ja nõue prügiveo eest 105 euro 36 sendi ulatuses. Soojusenergia hinnad kehtestatakse Sillamäe linna soojusettevõtja Silpower AS-i (endine AS Sillamäe SEJ) poolt. Avaldaja sõlmis 1. juulil 2003 XXXXXXX, Sillamäe elamu soojusenergiaga varustamiseks soojusettevõtjaga lepingu. Soojusettevõtja esitas maja soojusarvesti näitude alusel avaldajale igakuiselt arved, mida viimane tasus. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika, ning Sillamäe Linnavalitsuse 4. aprilli 2001. a määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Maakohus, lähtudes avaldaja poolt esitatud dokumentidest, leidis, et põhjendatud nõude suurus soojusenergia eest ajavahemiku jaanuar 2015 – august 2018 eest on 1264 eurot 74 senti. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus avaldaja põhjendatud nõudeks kokku 2068 eurot 21 senti. Põhjendatud on viivise arvestamine alates 25. märtsist 2019, kui avaldaja esitas esimest korda viivisenõude.
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas puudutatud isiku määruskaebuse alusel 12. detsembri 2022. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla suuremas ulatuses kui 803 eurot 47 senti (hooldustasu ja prügivedu), maakohtu määruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 204 eurot 98 senti, edasiulatuva viivise alates 3. juunist 2022 arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 803 eurot 47 senti ning saatis tsiviilasja tühistatud osas (küttekulude nõue) maakohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldas ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määrus on nõude osalise rahuldamata jätmise osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust selles osas ei kontrolli. Kuigi avaldaja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti avaldaja viivisenõude osaliselt rahuldamata, ei ole avaldaja määruskaebust esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldaja tõendanud oma nõudeid hoone hooldamise ja prügiveo tasu osas. Avaldaja elamu majandamisega seotud kulud on arvestatud avaldaja poolt kehtestatud tariifide järgi. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust. Avaldaja esitas maakohtu menetluses tabeli ning soojusettevõtja poolt avaldajale esitatud arved. Määruskaebuse vastusele on avaldaja lisanud täiendavad tabelid soojusenergia arvestuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud avaldaja esitatud dokumentidest võimalik tuvastada puudutatud isikule arvete esitamise aluseks olevat arvutuskäiku ega metoodikat. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas puudutatud isikule esitatud arvete summad on kujunenud. Piisavaks selgituseks ei saa pidada avaldaja väidet, et soojusenergia kulude aluseks on maja soojusarvesti näidud, mis esitati igal kuul soojusettevõttele, kes tegi selle alusel arve avaldajale. Ka ei nähtu puudutatud isikule väljastatud arvete summa kujunemist määruskaebuse vastusele lisatud tabelitest. Jääb ebaselgeks, mida tähendavad alternatiivse kütte ja autonoomse kütte andmed avaldaja tabelites, mis andmed on tabeli lahtris "V", kust on võetud tabelites kajastatud koefitsient jms. Tabelid kajastavad tarbimist avaldaja klientide seas, mitte aga seda, kuidas jaotati kulud XXXXXXX elumaja korteriomanike vahel. Ringkonnakohus leiab, et üksnes viitest tabelile ja arvestamise metoodikale ei piisa selleks, et puudutatud isik ja kohus saaks kontrollida avaldaja poolt väljastatud arvete õigsust.
Avaldaja ei ole esitanud konkreetset tehet, kuidas esitatud algandmetest on puudutatud isikult nõutavad summad kujunenud. Kohus ega puudutatud isik ei pea ise tuletama tehet ning sobitama algandmed puudutatud isikule väljastatud arvetega. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus, et maakohus ei ole kontrollinud avaldaja nõuet ega hinnanud puudutatud isiku vastuväiteid. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega ning ringkonnakohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata. Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata hooldustasu ja prügiveo kulude väljamõistmise osas ning tühistas küttekulu väljamõistmise osas, tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ka küttekuludelt väljamõistetud viivise osas.
5.Avaldaja teatas maakohtule 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis, et jääb varem esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Avaldaja esitas selgitused puudutatud isiku korteri poolt tarbitud soojusenergia arvutuste kontrollimiseks. Avaldaja oli seisukohal, et tegemist ei ole uue asjaolu ega tõendiga. Selgitused on tehtud kohtu jaoks eesmärgil lihtsustada kohtu kontrolli ja arvutusi. Kõik arvutused on avaldaja poolt varem esitatud nii maakohtus, kui ka ringkonnakohtus vastavates Exceli tabelites, sh iga kuu kohta, kus kõik arvutused on jälgitavad Exceli tabelite valemite kaudu.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus jättis 15. mai 2023. a määrusega avaldaja avalduse põhivõla (küttekulude nõue) ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning 38% AS MEKE SILLAMÄE menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 62% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja poolt 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega, samuti puudutatud isiku poolt 4. mail 2023 esitatud seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava seisukoha avaldaja poolt 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku 11. mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja. Kuna kõne all olevad menetlusdokumendid on esitatud elektroonselt, luges maakohus need menetlusosalistele tagastatuks. Kohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest. Maakohus selgitas, et andis avaldajale 8. märtsi 2023. a määrusega tähtaja, põhjendamaks täiendavalt küttekulude nõuet ja esitamaks vajadusel tõendeid. Tähtaega on avaldaja taotlusel pikendatud kuni 7. aprillini 2023. Avaldaja ei ole õigel ajal esitanud kohtule midagi ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Maakohus teatas 19. aprilli 2023. a määrusega menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg menetluskulude nimekirja ja vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks. Kohus ei andnud viidatud määrusega menetlusosalistele aega avalduste esitamiseks. Avaldaja esitas 25. aprillil 2023 kohtule menetlusdokumendi koos selgitustega, kontrollimaks puudutatud isiku korteri tarbitud soojusenergia arvutuskäiku. Puudutatud isik palus 4. mail 2023 jätta avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisad tähelepanuta, kuna avaldaja esitas need hilinemisega. Puudutatud isik esitas täiendavad seisukohad 11. mail 2023 seoses avaldaja 25. aprilli 2023 menetlusdokumendiga ja menetluskulude nimekirja. Maakohus leidis, et avaldaja ei põhistanud, miks ei saanud ta esitada oma selgitusi ja tõendeid
7.aprilliks 2023. Kohtu 19. aprilli 2023. a määrusega jõudis eelmenetlus asja uuel läbivaatamisel lõpule. Seadus ei sätesta korteriomandi ja kaasomandi asjades kohtuistungi korraldamise kohustust ning avaldaja ei ole taotlenud õigeaegselt kohtuistungi määramist.
Kohus ei küsinud puudutatud isikult seisukohta avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud avalduse ja lisade kohta, samuti lõppes menetluskulu nimekirjade esitamise tähtaeg 19. aprilli 2023. a määrusest tulenevalt 27. aprillil 2023. Lähtuvalt eelnevast, jättis maakohus tähelepanuta avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega, samuti puudutatud isiku 4. mai 2023. a seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava seisukoha avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku 11. mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja. Kuna kõnealused menetlusdokumendid on esitatud elektroonselt, luges maakohus need menetlusosalistele tagastatuks. Maakohus selgitas, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2022. a määruse jõustumist jäi avaldaja nõudeks küttekulude võlgnevuse 1293 euro 32 sendi nõue ajavahemiku jaanuar 2015 kuni august 2018 eest ja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata jäetud küttekulude võlalt. Maakohus võimaldas ringkonnakohtu poolt maakohtule antud suunistest juhindudes 8. märtsi 2023. a määrusega avaldajal täiendada avalduse põhjendusi küttekulude nõude osas. Vajadusel oli avaldajal võimalik esitada lisatõendeid. Ainuüksi sellest, et avaldaja esitas puudutatud isikule arveid majandamiskulude (küttekulud) tasumiseks, puudutatud isikule kohustusi ei teki. Avaldaja ei saanud puudutatud isikule arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi puudutatud isik küttekulude eest tasuma. Samuti ei tõenda avaldaja nõuet raamatupidaja poolt koostatud tabelid. Kuna avaldaja ei esitanud uusi tõendeid küttekulude suuruse kohta ega selgitusi arvutuskäigu kohta, ei ole avalduse ja asja materjalides olevate tõendite alusel võimalik hinnata puudutatud isiku vastu esitatud küttekulu nõude põhjendatust ja tõendatust. Seetõttu jääb avaldus küttekulu nõude ja sellelt arvestatud viivise osas tõendamatuse tõttu rahuldamata. Avaldus on rahuldatud ca 38% ulatuses (2139,95 ÷ (803,47 × 100)). Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumine ning kohus rahuldas avalduse 38% ulatuses, on õiglane jätta 38% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 62% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas maakohtu 15. mai 2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega rahuldada avaldus (küttekulude ja viivise nõuete osas) ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub asja läbi vaadata kohtuistungil ja võtta asja materjalide juurde maakohtule 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega. Avaldaja leiab, et maakohus rikkus asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust hagita asjades. Maakohus rikkus ka uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole ringkonnakohtu
12.detsembri 2022. a määruses osutatud puudusi kõrvaldanud. Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel sisuliselt hindamata arvutuste õigsuse ja võlgnevuse kujunemise aluseks olevad esitatud tõendid ning on rikkunud seega lahendi põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Avaldaja on esitanud tabelid arvutustega ning selgitused arvutuskäigu ja metoodika rakendamise kohta. Lahendi põhjendustest tulenevalt ei ole kohus metoodikaga tutvunud ega seda analüüsinud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta avaldaja selgitused arvutuste kohta. Maakohtu 8. märtsi 2023. a avalduse menetlusse uueks läbivaatamiseks võtmise määruses ei ole kohus hoiatanud avaldajat, et kui avaldaja määratud tähtajaks täiendavaid põhjendusi või tõendeid ei esita jätab maakohus need tähelepanuta. Samuti ei hoiatanud maakohus
menetlusosalisi, et kavatseb asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Esimesel läbivaatamisel korraldas kohus istungid ja avaldajal oli põhjendatud ootus, et ka uuel läbivaatamisel toimub asjas vähemalt üks kohtuistung. Tõendite ja seisukohtade esitamiseks tähtaja määramata jätmine menetluses, kus ei toimunud ühtegi istungit, on menetluse normi oluline rikkumine. Avaldaja palub lisada ringkonnakohtul 25. aprillil 2023 maakohtule esitatud dokumendid asja materjalide juurde. Avaldaja rõhutab, et 25. aprillil 2023 esitatud arvutuste ja selgituste puhul ei ole tegemist uue asjaolu ega tõendiga. Selgitused on tehtud kohtu jaoks eesmärgil lihtsustada kohtu kontrolli ja arvutusi. Kõik arvutused on avaldaja poolt varem esitatud nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule vastavates Exceli tabelites, sh iga kuu kohta, kus kõik arvutused on jälgitavad Exceli tabelite valemite kaudu. Pangakonto väljavõtetega soovib avaldaja täiendavalt tõendada küttekulude tegelikku kandmist. Arvestades, et soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika rakendamine võib tõesti olla väga keeruline ja raskelt arusaadav, palub avaldaja kohtul määrata istung, et avaldaja saaks anda kohtule kõikvõimalikud selgitused.
8.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Puudutatud isik leiab, et maakohus andis avaldajale nõude põhjendamiseks ja lisatõendite esitamiseks piisava tähtaja. Avaldaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud esitada selgitusi ja tõendeid kohtu määratud tähtajaks. Kohtuistungi korraldamise kohustust hagita asjas ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
10.Tartu Ringkonnakohtu tühistas asjas 12. detsembril 2022 tehtud määrusega maakohtu 2. juuni 2022. a määruse puudutatud isikult küttekulude võla 1293 euro 32 sendi (ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest) ja sellelt summalt arvestatud viivise väljamõistmise osas (alates 25. märsist 2019). Nende nõuete osas saatis ringkonnakohus avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus rahuldas avaldaja nõude 803 euro 47 sendi ulatuses (hooldustasu ja prügivedu) ning sellelt summalt arvestatud viivisenõude, sh 2. juuni 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 204 eurot 98 senti, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu 12. detsembril 2022. a määrus jõustus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 478 lg 1 teise lause järgi Riigikohtu 27. veebruari 2023. a määrusega, millega Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust menetlusse. Avalduse uuel läbivaatamisel jättis maakohus avaldaja küttekulude võlgnevuse nõude ja sellega seonduva viivisenõude täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse. Praeguses menetlusstaadiumis on seega jätkuvalt vaidluse all avaldaja küttekulude võlgnevuse nõue ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest 1293 euro 32 sendi ja sellelt summalt alates 25. märsist 2019 arvestatud viivisenõue.
11.Avaldaja on esitanud määruskaebusega kohtuistungi korraldamise taotluse. Avaldaja on samuti seisukohal, et maakohus jättis istungi põhjendamatult korraldamata. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Samuti saab
ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (TsMS § 667 lg 3 esimene lause). Määruskaebuses sisalduvad viited menetlusseadustiku hagimenetluse sätetele ei ole asjakohased. Maakohtul ei olnud seega kohustust korraldada avalduse läbivaatamiseks kohtuistungit ning avaldajal ei saanud olla vastavat põhjendatud ootust. TsMS § 477 lg 4 järgi peab kohus menetlusosalised nende taotlusel ära kuulama ning võib lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kirjalikud seisukohad on piisavad, et hinnata tsiviilasja aluseks olevaid andmeid ja menetlusosaliste seisukohti. Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses ning jätab avaldaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
12.Ringkonnakohus leidis 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja õigus nõuda puudutatud isikult enda kantud kulutuste hüvitamist saab tuleneda käsundita asjaajamise sätetest, s.o VÕS § 1018 jj, mh tegutses avaldaja käsundita asjaajajana ka pärast 5. aprilli 2017. a. XXXXXXX elamu vajalike kommunaalteenustega (sh vesi, soojus jne) varustamise tagamine on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides ning vastab nende eelduslikule tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Asjaolu, et puudutatud isik väidetavalt ei elanud korteris vaidlusalusel perioodil ei anna talle iseenesest õigust korteriomandiga seotud kulude tasumata jätmiseks. Samuti ei välista arvete väidetav esitamata jätmine puudutatud isikule tema kohustust kulusid tasuda. Ringkonnakohus jääb kõigi nende varasemas lahendid esitatud seisukohtade juurde.
13.Samuti märkis ringkonnakohus 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja peab tõendama, kui suured olid tervikuna elamu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli avaldaja kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab avaldaja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud liikmete vahel, nt kui suur on kokku kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriomaniku eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. Ringkonnakohus jääb ka nende seisukohtade juurde.
14.Ringkonnakohus leidis 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust. Kuna maakohus ei olnud küttekulude nõuet puudutavaid asjaolusid piisavalt välja selgitanud, saatis ringkonnakohus avalduse selle nõude osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt pidi avaldaja asja uuel läbivaatamisel selgitama, kuidas on puudutatud isikule väljastatud kütte arvete summad kujunenud. Seejärel pidi kohus andma puudutatud isikule võimaluse esitada oma vastuväiteid ning neid põhjendada. Maakohtul tuli hinnata arvutuste õigsust ning vajadusel nõuda täiendavate andmete ja selgituste esitamist. Vajadusel pidi kohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid. Maakohtul tuli asja uuel läbivaatamisel võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata.
15.Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus asja uuel läbivaatamisel 8. märtsi 2023. a määrusega avaldajale tähtaja küttekulude nõude täiendavaks põhjendamiseks ja vajadusel tõendite esitamiseks (dtl 1027–1028). Avaldaja taotlusel pikendas maakohus seda tähtaega
7.aprillini 2023 (dtl 1031–1033). Selle tähtaja jooksul avaldaja kohtule midagi ei esitanud
ega taotlenud ka tähtaja (teistkordset) pikendamist. Seejärel teatas maakohus 19. aprilli 2023. a määrusega menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirja ja vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks (dtl 1039–1043). Puudutatud isiku esindaja esitas
20.aprillil 2023 kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega (dtl 1046–1047). Avaldaja teatas 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis, et jääb varem esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Samas menetlusdokumendis esitas avaldaja selgitused puudutatud isiku korteri poolt tarbitud soojusenergia arvutuste kontrollimiseks. Avaldaja leidis, et tegemist ei ole asjas uue asjaolu ega tõendiga. Avaldaja tegi ka ettepaneku kohtuistungi läbiviimiseks (dtl 1072–1077).
15.1.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos selle lisadega tähelepanuta. Maakohus leidis, et menetlusdokument on esitatud hilinenult, pärast kohtu määratud tähtaega, ning avaldaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud esitada selgitusi ja tõendeid 7. aprilliks 2023, ning menetlusdokumendi ja selle lisade menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Kuna maakohus ei küsinud puudutatud isikult seisukohta avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi ja selle lisade kohta ning kuna menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg lõppes 19. aprilli 2023. a kohtumäärusest tulenevalt 27. aprillil 2023, jättis maakohus tähelepanuta ka puudutatud isiku 4. mai 2023. a seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava seisukoha avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku poolt
11.mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja.
15.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei esitatud kohtu määratud tähtajaks (7. aprill 2023) täiendavaid küttekulude nõude põhjendusi ega uusi tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks aga maakohtul avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi endaga TsMS § 331 lg-st 1 lähtudes arvestada (menetlusdokumendile lisatud tõendite kohta vt määruse põhjenduste punkt 18 ja selle alapunktid). TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja ei ole küll põhjendanud, miks ta ei saanud esitada küttekulude kujunemise selgitusi kohtu määratud tähtpäevaks, asjakohaseid põhjendusi ei ole avaldaja esitanud ka määruskaebuses. Samas nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et 25. aprillil 2023 esitatud küttekulude arvutuste selgituses ei ole uusi asjaolusid ning et selgitustes esitatud arvutused on tegelikult juba varasemas menetluses esitatud. Avaldaja on 26. juuni 2020. a avalduse tervikteksti lisas nr 18 esitanud Exceli tabeli XXXXXXX KÜ korteri nr 35 küttekulude arvestuse kohta. Kui avada nimetatud tabel Exceli arvutiprogrammis, on võimalik näha ka valemeid, mille põhjal arvestused on tehtud. Kõnealuse tabeli lõppu on lisatud tabelis kasutatud lühendite selgitused ning tabelis valikuliselt soovitud lahtri aktiviseerimisel näeb, kuidas selles olev arv on sinna tekkinud (st kuvatakse ka valem). Avaldaja on 25. aprilli 2023 selgitustes esitanud juba varem Exceli tabelis esitatud valemeid ja lühendeid. Lisaks nähtub avaldaja esitanud 25. augustil 2022 määruskaebuse vastusele lisadest 6–9 samuti XXXXXXX korteri küttekulude arvestus kuude kaupa. Järelikult ei ole 25. aprilli 2023. a selgitused olemuselt midagi uut, vaid juba varem esitatud arvestuste selgitus. Puudutatud isik on 11. mail 2023 avaldanud arvamust 25. aprilli 2023
menetlusdokumendile ja leidnud samuti, et avaldaja see menetlusdokument oma sisult dubleerib juba varem kohtule esitatud dokumente.
15.3.Kuna 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendiga soovis avaldaja selgitada asjas juba varem esitatut ning puudutatud isik on saanud avaldada enda arvamuse, puudus maakohtul alus 25. aprilli 2023. a selgituste ja sellele antud vastuste tähelepanuta jätmiseks ning tagastamiseks.
15.4.Avaldaja on määruskaebuses taotlenud 25. aprilli 2023. a selgituse asja juurde võtmist. Kuna tegemist ei ole tõendiga vaid juba maakohtule esitatud selgitusega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks selgituste asja juurde võtmist määruse resolutsiooniga eraldi otsustada. Selgitused ja puudutatud isiku vastused on tsiviilasja toimikus olemas. Ringkonnakohus arvestab selgitustega ja sellele antud vastustega asja lahendamisel. Lähtuvalt eelnevast oli maakohtu poolt põhjendamatu jätta tähelepanuta ka 11. mail 2023 puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekiri.
16.Maakohtu poolt avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi arvestamata (tähelepanuta) jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski menetlusnormi oluline rikkumine, kuna see ei saanud iseenesest mõjutada asja lahendust. Ka avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendis esitatud selgitusi arvestades tuleb nõustuda maakohtu lõppjäreldusega, et avaldaja ei ole küttekuludega seotud nõude suurust tõendanud.
16.1.Eespool osutatud avalduse tervikteksti lisas nr 18 oleva Exceli tabeli, 25. augustil 2022 määruskaebuse vastuse lisade 6–9 ja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendis esitatud selgituste põhjal on põhimõtteliselt võimalik jälgida, kuidas (st milliste tehete põhjal) on avaldaja on XXXXXXX korteri küttekulusid arvestanud. Vastavad arvestused on avaldaja teinud Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m ning Sillamäe Linnavalitsuse 4. aprilli 2001. a määruse nr 238-m alusel.
16.2.Samas ei ole mitmete arvutustes kasutatud algandmete õigsus asja materjalide põhjal kontrollitav. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendanud kõiki asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud XXXXXXX elamu korteriomanike vahel. Nii näiteks ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, palju XXXXXXX elamu on igal vaidlusalusel kuul soojusenergiat tarbinud. Avaldaja on viidanud soojusarvesti näitudele, kuid avaldaja ei ole isegi selgitanud, kuidas XXXXXXX elamu soojusarvesti näite igakuiselt fikseeriti, rääkimata asjakohaste tõendite esitamisest. Samuti ei ole teada, kust pärinevad avaldaja arvutustes kasutatavad veemõõtja näidud, palju on elamus üldisest küttesüsteemist köetavaid kortereid ning palju autonoomsele küttele üleviidud kortereid. Sarnaselt jääb ebaselgeks, miks on arvestuses lähtutud kõikide keskküttega korterite kasulikust pinnast 2387,7 m2, kuigi ehitisregistri andmete põhjal on elamu suletud netopind on 2964,5 m2 ning eluruumide pind 2511,5 m2 (dtl 445–446).
16.3.Ringkonnakohus märgib, et avaldaja enda poolt koostatud arvestustel ja tabelitel ei ole iseseisvat tõendiväärtust. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tõendamata andmete põhjal ei ole võimalik arvestuste õiguspärasust kontrollida. Seda ei olnud võimalik teha ka maakohtul. Avaldaja arvestuste metoodika eraldiseisev analüüs oleks sellises olukorras sisutu.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu avaldaja etteheide, nagu oleks maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Hagita menetlusele on küll omane uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7), kuid see tähendab eelkõige kohtu kohustust tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Praeguses asjas on kohtud avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid on vajalik nõude rahuldamise eeldusena
tõendada. Maakohus on õigesti märkinud, et hagita menetluse uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Liiatigi on korteriomandi asjad (TsMS § 475 lg 1 p 13) sisulised vaidlusasjad, mis on seadusandja otsusega allutatud hagita menetluse regulatsioonile üksnes otstarbekuse kaalutlustel.
18.Maakohus jättis tähelepanuta ja luges tagastatuks ka avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud soojusettevõtja arvete tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted aastate 2015, 2016, 2017, 2018 kohta. Nendega soovib avaldaja tõendada, et ta on soojusettevõtjale arved tasutud. Avaldaja palub määruskaebuses nimetatud tõendid asja juurde võtta.
18.1.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kõnealused tõendid õigesti tähelepanuta ning ei rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust toimingut hiljem teha, kui kohus (enda määratud) tähtaega ei pikenda või ei menetle menetlusosalise esitatut TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Avaldaja esitas kõnealused tõendid pärast kohtu määratud tähtaega (7. aprill 2023) ning TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud aluseid hilinenult esitatud tõendite arvestamiseks asjast ei nähtu. Tõendite vastuvõtmine võinuks põhjustada asja lahendamise viibimise (ka puudutatud isikule tulnuks anda võimalus omalt poolt tõendeid esitada) ning avaldaja ei ole põhistanud, et tõendite hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus.
18.2.Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 järgi esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Praegusel juhul tuleb siiski arvestada, et ringkonnakohus saatis 12. detsembri 2022.a määrusega asja maakohtule tagasi just selleks, et avaldaja saaks selgitada ja vajadusel täiendavalt tõendada küttekuludega seotud nõude suurust. Maakohus andis avaldajale võimaluse küttekulude nõude kujunemist selgitada ja tõendeid esitada. Avaldaja seda võimalust maakohtu määratud tähtaja jooksul ei kasutanud. Ringkonnakohus rõhutab, et menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1) ning kohus ei saa lubada menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada (TsMS § 200 lg 2). Eelmärgitut arvestades ei saa praeguses asjas lubatavaks pidada küttekulude nõuet puudutavate uute tõendite esitamist koos määruskaebusega.
18.3.Lisaks võib puudutatud isiku 16. juuni 2023. a vastusest määruskaebusele järeldada, et praeguses menetlusfaasis ei ole enam vaidlust selle üle, et avaldaja on temale esitatud arved soojusettevõtjale tasunud. Sellisel juhul poleks küttearvete tasumist tõendavad kontoväljavõtted ka asjakohased tõendid (TsMS § 238 lg 1 p 1).
19.Eelmärgitust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud, kuidas jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arvete alusel kulu kõikide korteriomanike vahel ja kuidas on jaotatud küttekulu XXXXXXX elumaja korteriomanike vahel. Maakohus on jätnud küttekulude nõude (1293 eurot 32 senti) põhjendatult rahuldamata.
20.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka avaldaja nõue viivise saamiseks (VÕS § 113 lg 1) alates 25. märtsist 2019 (viivisenõue sellele kuupäevale eelnenud aja eest on jäetud maakohtu 2. juuni 2022. a määruse jõustunud osaga rahuldamata).
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad avaldaja määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.
22.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks määruskaebemenetluse menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab
menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes praeguse kohtumääruse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.