Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 15.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-101468/84
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.05.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4709

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE10337120(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming

Viru Maakohus Tamara Šabarova 15. mai 2023, Narva 2-19-101468 (digitaalne menetlus) Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avaldus A S vastu võlgnevuse (küttekulude nõue) ja viivise väljamõistmiseks Avaldaja Aktsiaselts MEKE

SILLAMÄE

(registrikood 10337120), lepinguline esindaja Igor Sumarok Puudutatud isik A S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Meelis Jürma (e-post [email protected]) 15.05.2023, kirjalikus menetluses Hagita menetlus Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta tähelepanuta avaldaja poolt 25.04.2023 esitatud menetlusdokument koos lisadega, samuti puudutatud isiku poolt 04.05.2023 esitatud seisukoht ja 11.05.2023 täiendav seisukoht avaldaja poolt 25.04.2023 esitatud menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku poolt 11.05.2023 esitatud täiendav menetluskulude nimekiri. Kuna kõne all olevad menetlusdokumendid on esitatud elektroonselt, loeb kohus need menetlusosalistele tagastatuks.

2.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avaldus A S vastu võlgnevuse (küttekulude nõue) ja viivise väljamõistmiseks.

3.Jätta 38% AS MEKE SILLAMÄE menetluskuludest A S kanda ja 62% A S menetluskuludest AS MEKE SILLAMÄE kanda.

4.Käesolevas määruses kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega käesoleva kohtumääruse jõustumisest mõistliku aja jooksul.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE (avaldaja) esitas 17. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 9-11) A S (puudutatud isik) 2139 euro 96 sendi väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 22.03.2029 määrusega (dtl 1-2) lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses vastuväide (dtl 6-7) esitamisega ja andis avalduse üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. 2.Avaldaja palus Viru Maakohtule 2. aprillil 2019 esitatud avalduses (dtl 30-33) mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude (ülalpidamis- ja keskkütekulude) tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse jaanuari 2015 – 31. augusti 2018 eest ja viivise, kokku 2538 eurot 81 senti (sh põhivõlg 2139 eurot 95 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 398 eurot 86 senti). 26. juuni 2020 avalduse tervikteksti kohaselt palus avaldaja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 2139 eurot 95 senti, 26. juuni 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 565 eurot 76 senti ja jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata jäetud majandamiskulude võlgnevuselt alates 27. juunist 2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja on asutatud Sillamäe Linnavalitsuse varade baasil ja Sillamäe linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks. Enne 1. jaanuari 2018 XXX elamus korteriühistut asutatud ei olnud, korteriomanikud valitsesid kaasomandit korteriomanike ühisusena enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Elamu haldamiseks, majapidamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks nimetati korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks avaldaja, kes on esitanud korteriomanikele, sh XXX. korteri omanikule, igakuised arved majandus- ja kommunaalkulude eest, maksetähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Arvete koostamise aluseks oli tegelikult tarbitud kommunaalteenused. Kõik arved edastati korteriomanikele postkasti kaudu. Avaldaja jätkas tegevust kui korteriühistu valitseja korteriühistu moodustamise järel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 3 alusel, kuna korteriomanikud pikendasid valitseja ametiaja korteriomanike 5. aprilli 2017 üldkoosoleku otsusega viieks aastaks. Avaldaja kui korteriühistu valitseja jätkas korteriomanikele arvete esitamisega majandamiskulude eest samadel tingimustel ja maksetähtaegadega. Korteriühistu iseseisvale majandustegevusele ülemineku ajal esitas avaldaja arved oma nimel, kuna korteriühistul ei olnud ei pangakontot ega kehtivaid lepinguid kommunaalteenuseid osutavate äriühingutega, kõiki sellega seotud kulusid on avaldaja kandnud. Korteriühistu iseseisev majandustegevus sai alguse 1. septembrist 2018 saati uue juhatuse valimise järel. 1. septembri 2018 seisuga oli puudutatud isiku võlgnevus 2139 eurot 95 senti, millest 1698 eurot 37 senti on majandamiskulude võlg, mis tekkis enne 31. detsembrit 2017 ja 441 eurot 58 senti on võlg, mis tekkis pärast 1. jaanuari 2018. Nendest rahadest 846 eurot 63 senti on avaldaja teenuste tasu (hoone hooldamine) ja 1293 eurot 32 senti on tarbitud soojusenergia kulud. Puudutatud isik oli 6. augustist 2014 kuni 16. jaanuarini 2019 korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr 2650508) omanik, tasudes arveid alates jaanuarist 2015 korrapäratult, mistõttu tekkis võlgnevus. Avaldajale laekunud raha arvestati varasemate perioodide eest võlgnevuse katteks, lähtudes VÕS § 88 lg-s 2 ja lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõtetest, s.o kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tasutud rahast piisas vaid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks. Leping oli sõlmitud korteriomandi endise omaniku I Ž, puudutatud isikuga lepingut sõlmitud polnud. Puudutatud isik oli korteriomandi omanik KOS § 13 lg 1 järgi. Arved esitati I. Ž nimele, kuna avaldaja ei teadnud, et korteril on uus omanik. Arved pandi postkasti. Avaldaja arvestas 2(11)

viivised esmakordselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Puudutatud isiku esitatud korteriomandi ostu-müügilepingust nähtub, et I. Ž ja G. Ž kasuks seati isiklik kasutusõigus. Seega, korteris elati ja tarbiti teenuseid. Avaldaja saatis 2016. aastal posti teel korteriomanikele edasi meeldetuletused võlgnevuse kohta, mille tagajärjel võttis avaldajaga ühendust T S, kes tutvustas end korteriomanike I. Ž ja G. Ž tütrena. Ta selgitas, et I. Ž suri ning G. Ž viibib hooldusasutuses. T. S taotles tähtaega, et ta saanuks ema üle eestkoste seadmist vormistada, korter müüa ja müügist saadud rahast võlgnevus kustutada. T. S on eeldatavasti puudutatud isiku ema. Ta ei teavitanud avaldajat, et tegelikult kuulub korteriomand puudutatud isikule hoopis 2014. aastast alates. Hoone hooldamiskulu on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne). Tariife kehtestab avaldaja nõukogu ning need on kehtimas kõikidele klientidele Sillamäe linnas ja tehakse teatavaks igale korteriomanikule ja avaldatakse avaldaja veebilehel. Prügivedu on kulu, mis on seotud prügi äraveoga, mille korraldab OÜ E ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse kindlaks ühe inimese kohta kuus. Elamu elanike arvu alusel esitas OÜ E iga kuu avaldajale arved, milliseid on viimane tasunud oma rahalistest vahenditest hoolimata sellest, kas korteriomanikud on prügiveo eest avaldajale tasunud või mitte. Soojusenergia hindu kehtestab S AS (end. AS S), kes on soojusettevõtja Sillamäe linnas. Avaldaja sõlmis 1. juulil 2003 soojusettevõtjaga lepingu elamu XXX soojusenergiaga varustamiseks. Soojusettevõtja esitas maja soojusarvesti näitude alusel avaldajale igakuised arved, milliseid on viimane tasunud oma rahast. Korteriomaniku tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m ja 4. aprilli 2001. a määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Avaldaja viivisenõue põhineb seadusel. Asjaolu, et avaldaja ei nõudnud puudutatud isikult viivist enne kohtusse pöördumist, näitab avaldaja lojaalset käitumist ega tähenda, et tegemist oleks hea usu põhimõtte rikkumisega. 3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja esitatud võla arvestus on ebaõige. Puudutatud isik uuris korteriomandi müügi pärast korteriühistult korteriomandi võlgnevusi. Korteriühistu 8. jaanuari 2019. a tõendist nähtub, et kommunaalteenuste võlg on 264 eurot 18 senti. Võlg on ära makstud. Korteriühistu 12. juuni 2020. a avaldus nõudeõiguse kinnitamiseks ei ole usaldusväärne tõend mitte. Korteriühistu on kolmas isik avaldaja ja puudutatud isiku vahelises vaidluses ja teda ei olnud väidetava võlgnevuse tekkimise ajal lausa olemas. Avaldaja nõue on aegunud ning tõendamata. Avaldaja ei ole esitanud nõude suurust ja arvestuse alust tõendavaid dokumente. Arved ei tõenda kohustuse esinemist, puudutatud isik ei ole saanud neil märgitud teenuseid. Avaldaja esitas elumaja haldaja ja I. Ž vahel 26. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu, mille p-i 1.5.1 kohaselt peab arve osutatud teenuste eest tasuma mitte hiljem kui arvestuslikule kuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. Juhul kui arve on tähtajaks tasumata, on omanik kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates esimesest kuupäevast. Jääb arusaamatuks, millises ulatuses on avaldaja viiviseid sisse nõudmas. Puudutatud isik ei ole mitte kellegagi suhelnud väidetava võlgnevuse kohta. Puudutatud isikule pole teada, kelle nimel suhtles T. S. Avaldaja väide, et puudutatud isikule on saadetud meeldetuletused arvete tasumata jätmise kohta posti teel, ei vasta tõele. Avaldaja võtab omaks, et puudutatud isikuga ei ole enne avalduse esitamist suheldud, avaldaja avastas andmed kinnistusraamatust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Avaldaja väitel tehakse tariifid teatavaks igale korteriomanikule, kuid avaldaja ei ole tõendanud, et need tehti puudutatud isikule teatavaks, tariife ei ole avaldaja interneti kodulehel üleval. 3(11)

Avalduses toodud tariifid ei ühti arvetel märgitud tariifidega. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jaguneb tarnija esitatud soojusenergia arve korteriomanike vahel. Tõendatud ei ole, et elamus kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamine ja jaotamine korteriomanike vahel toimus Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m kohaselt. Sellekohast otsust ei ole vastu võetud. Avaldaja ei ole tõendanud, et nimetatud määrus kehtis vaidlusalusel ajavahemikul. Küttekulude ulatuse tuvastamiseks ei piisa ainuüksi soojusettevõtja arvetest, kuna need on väljastatud avaldaja kõigi valitsetavate objektide kohta. Avaldaja ei esitanud selgitust, milline osa soojusettevõtja arvetest on esitatud XXX elamu kohta. Avalduse kohaselt hooldatakse XXX elamu gaasiga, kuid gaasiarved on esitamata. Sellest tulenevalt puudub võimalus kontrollida avaldaja andmed hooldustasude suuruste kohta. OÜ E arved avaldajale ei tõenda prügiveo teenuse osutamist puudutatud isikule. 4.Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2022. a määrusega (dtl 558-582) Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avalduse osaliselt. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 2068,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 528,10 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt 2068,21 eurot alates 03.06.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis muus osas avalduse rahuldamata ja 96% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ning 4% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 5.Tartu Ringkonnakohus 12. detsembri 2022. a määrusega (dtl 945-959) rahuldas A S määruskaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 2. juuni 2022. a määruse osas, millega on maakohus mõistnud A S Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE kasuks välja põhivõlgnevuse suuremas ulatuses kui 803,47 eurot (hooldustasu ja prügivedu), maakohtu määruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 204,98 eurot, edasiulatuva viivise alates 03.06.2022 arvestatuna põhinõudelt, mis ületab 803,47 eurot ning saatis tsiviilasja tühistatud osas (küttekulude nõue) maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust. Puudutatud isik on kogu menetluse kestel vaielnud vastu avaldaja küttekulude nõudele, tuginedes eelkõige sellele, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arve alusel tasumine kõikide korteriomanike vahel. Avaldaja esitas maakohtu menetluses tabeli ning soojusettevõtja poolt avaldajale esitatud arved. Määruskaebuse vastusele on avaldaja lisanud täiendavad tabelid soojusenergia arvestuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja esitatud dokumentidest võimalik tuvastada puudutatud isikule arvete esitamise aluseks olevat arvutuskäiku ega metoodikat. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas puudutatud isikule esitatud arvete summad on kujunenud. Piisavaks selgituseks ei saa pidada avaldaja väidet, et soojusenergia kulude aluseks on maja soojusarvesti näidud, mis esitati igal kuul soojusettevõttele, kes tegi selle alusel arve avaldajale. Ka ei nähtu puudutatud isikule väljastatud arvete summa kujunemist määruskaebuse vastusele lisatud tabelitest. Jääb ebaselgeks, mida tähendavad alternatiivse kütte ja autonoomse kütte andmed avaldaja tabelites, mis andmed on tabeli „V“ lahtris, kust on võetud tabelites kajastatud koefitsient jms. Tabelid kajastavad tarbimist avaldaja klientide seas, mitte aga seda, kuidas jaotati kulud XXX elumaja korteriomanike vahel. Ringkonnakohus leiab, et üksnes viitest tabelile ja arvestamise metoodikale ei piisa selleks, et puudutatud isik ja kohus saaks kontrollida avaldaja poolt väljastatud arvete õigsust. Avaldaja ei ole esitanud konkreetset tehet, kuidas esitatud algandmetest on puudutatud isikult nõutavad summad kujunenud. Kohus ega puudutatud isik ei pea ise tuletama tehet ning sobitama algandmed puudutatud isikule väljastatud arvetega. Seega ei ole maakohus kontrollinud avaldaja nõuet ega hinnanud puudutatud isiku vastuväiteid. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega ning ringkonnakohus ei saa ise puudust kõrvaldada. 4(11)

8.Puudutatud isiku esindaja kohtule 04.05.2023 esitatud menetlusdokumendis (dtl 1089-1091) palus asja otsustamisel jätta tähelepanuta avaldaja poolt 25.04.2023 esitatud dokumendi (välja arvatud p 33) ja nimetatud dokumendiga koos esitatud lisad. Puudutatud isiku esindaja põhjenduste kohaselt kohtu 19.04.023 määrusest tulenevalt oli menetlusosalistele antud pärast määruse tegemist võimalus esitada menetluskulude nimekiri, võtta soovi korral seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja osas ning soovi korral esitada avaldus kohtumääruse põhjenduste osas. Kohtumääruse põhjendused, mille kohta kohus võimaldas avaldusi esitada, seisnesid põhiliselt kirjaliku menetluse määramise põhjendamises ja selles, kuidas teeb kohus kohtulahendi teatavaks. Määruse tekstist võib aru saada, et kohus ootas kuni 25.04.2023 pooltelt just nimelt selliseid avaldusi, mis puudutavad kohtu poolt valitud kirjalikku menetlust ja lahendi teatavakstegemist. Puudutatud isik leiab, et avaldaja on menetlusdokumendi koos lisadega esitanud hilinemisega ning palub kohtul asja lahendamisel nimetatud dokumentidega mitte arvestada. Puudutatud isiku arvamust mööda võib menetlusdokumendis asjakohane ja õigeaegselt esitatud olla ainult p 33, kus taotletakse kohtuistungi korraldamist kohtu äranägemisel juhul, kui kohus leiab, et see võiks vajalik olla soojusenergia kulude arvutuste kontrollimiseks, kuna see on poole avaldus seoses menetlusliigi valikuga kohtu poolt, millele kohus ootas vastust kuni 25.04.2023 (tulenevalt kohtumääruse resolutsiooni p 4 ja määruse viimasel leheküljel sisalduvatest kohtumääruse põhjendustest). Puudutatud isik leiab, et antud kohtuasjas on juba seljataga pikk menetlus (avaldus on esitatud enam, kui 4 aastat tagasi) ning avaldaja oleks saanud nimetatud dokumente menetlusse esitada ka varem. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud neid selgitusi ja valemeid käesolevas menetluses võimalik varem esitada. Seega puudutatud isik leiab, et võimalus menetlusdokumendi varasemaks esitamiseks oli, kuid mingil põhjusel ei soovinud, tahtnud või suutnud avaldaja seda teha.

Osa nõudest on tekkinud enne 31.12.2017, mil kehtis korteriomandiseadus (KOS) ja osa pärast 01.01.2018, mil hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriomaniku kohustus tasuda korteriomandi majandamise kulusid tuleneb nii kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg-st 1, kui ka alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 40 lg-st 1. Avaldaja väitel kehtestab soojusenergia hindu S AS (endine ärinimi AS S), kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes Sillamäe linna administratiivterritooriumil. Elamu XXX soojusenergiaga varustamiseks sõlmis hageja soojusettevõtja vastava lepingu 01.07.2003 (dtl 367-371, tõlge dtl 362-366). Maja soojusarvesti näitude alusel esitas soojusettevõtja valitsejale igakuised arved (dtl 392-433), milliseid viimane tasus oma rahast vaatamata sellele, kas korteriomanikud on soojusenergia eest tegelikult hagejale tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000. a määruse nr 642-m alusel (dtl 374), millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika (dtl 375-384) ning Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001. a määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Puudutatud isiku suhtes soojusenergia arvestused toodi vastavasisulistes tabelites esile (dtl 372, 384-390, 628–898). Arvestused tehti tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest tulenevalt. Et tõendada nõudeid, esitas avaldaja soojusettevõtja poolt avaldajale esitatud arved ka (dtl 392–433). Puudutatud isik ikka on kogu menetluse kestel vaielnud vastu avaldaja küttekulude nõudele, tuginedes eelkõige sellele, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arve alusel tasumine kõikide korteriomanike vahel. Tartu Ringkonnakohus 12. detsembri 2022. a määruse (dtl 945-959) punktis 11 leidis, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja poolt esitatud dokumentidest võimalik tuvastada puudutatud isikule arvete esitamise aluseks olevat arvutuskäiku ega metoodikat. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas puudutatud isikule esitatud arvete summad on kujunenud. Piisavaks selgituseks ei saa pidada avaldaja väidet, et soojusenergia kulude aluseks on maja soojusarvesti näidud, mis esitati igal kuul soojusettevõttele, kes tegi selle alusel arve avaldajale. Ka ei nähtu puudutatud isikule väljastatud arvete summa kujunemist määruskaebuse vastusele lisatud tabelitest (dtl 628 jj). Jääb ebaselgeks, mida tähendavad alternatiivse kütte ja autonoomse kütte andmed avaldaja tabelites, mis andmed on tabeli „V“ lahtris, kust on võetud tabelites kajastatud koefitsient jms (dtl 384jj). Tabelid kajastavad tarbimist avaldaja klientide seas, mitte aga seda, kuidas jaotati kulud XXX elumaja korteriomanike vahel. Ringkonnakohus leiab, et üksnes viitest tabelile ja arvestamise metoodikale (dtl 374–383) ei piisa selleks, et puudutatud isik ja kohus saaks kontrollida avaldaja poolt väljastatud arvete õigsust. Avaldaja ei ole esitanud konkreetset tehet, kuidas esitatud algandmetest on puudutatud isikult nõutavad summad kujunenud. Kohus ega puudutatud isik ei pea ise tuletama tehet ning sobitama algandmed puudutatud isikule väljastatud arvetega. Asja uuel läbivaatamisel pidi avaldaja selgitama, kuidas on puudutatud isikule väljastatud kütte arvete summad kujunenud. Seejärel saab puudutatud isik esitada oma vastuväiteid ning neid põhjendada. Kohtul tuleb hinnata arvutuste õigsust ning vajadusel nõuda täiendavate andmete ja selgituste esitamist. Vajadusel tuleb menetlusosalistele anda võimalus esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-169-10, p 11). Asja uuel läbivaatamisel tuli maakohtul võlgnevuse kujunemise 9(11)

8.märtsi 2023. a määrusega (dtl 1027-1028) avaldajal täiendada avalduse põhjendused küttekulude nõude osas. Vajadusel oli avaldajal võimalik esitada ka lisatõendeid. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tähtajal mitte midagi. Ainuüksi sellest, et avaldaja esitas puudutatud isikule arved majandamiskulude (küttekulud) tasumiseks, puudutatud isikule kohustusi ei teki. Avaldaja ei saanud puudutatud isikule arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi puudutatud isik küttekulude eest tasuma. Samuti ei tõenda avaldaja nõuet raamatupidaja poolt koostatud tabelid. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega väljendub nimetatud sätetes hagita menetlusele omane uurimispõhimõte. Kohus toonitab, et hagita menetluse uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Avaldaja tõendamiskoormist ja tõendamist vajavad asjaolud selgitasid avaldajale nii maa- kui ka ringkonnakohus. Kohtu ettepaneku täitmata jätmisel võttis avaldaja riski, et tema avaldus küttekulude nõude osas võib jääda tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et kuna avaldaja ei esitanud uusi tõendeid küttekulude suuruse kohta ja selgitusi arvutuskäigu kohta, avalduse ja asja materjalides olevate tõendite alusel ei ole aga võimalik hinnata puudutatud isiku vastu esitatud küttekulu nõude põhjendatust ja tõendatust, ei kuulu avaldus küttekulu nõude osas rahuldamisele tõendamatuse tõttu. Kohus jätab avaldus küttekulu ja sellest viivise nõude osas rahuldamata.