Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik
2-19-101468 (digitaalne menetlus) 2. juuni 2022, Narva kohtumaja Tamara Šabarova AS MEKE X avaldus A S ́ilt võla ja viivise väljamõistmise nõudes Avaldaja Aktsiaselts MEKE X (registrikood 10337120), lepinguline esindaja Igor Sumarok Puudutatud isik A S (isikukood x), lepingulised esindajad I B , O N 31.03.2022 kohtuistungil Hagita menetlus
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule X Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-19-101468
1.Aktsiaselts MEKE X esitas 17. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 9-11) A S’ilt 2139,96 euro saamiseks. 2.Pärnu Maakohus 22.03.2019 määrusega (dtl 1-3) lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Aktsiaseltsi MEKE X nõue A S vastu 2139,95 euro saamiseks üle X Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas avaldaja nõudele vastuväite. 3.X Maakohus 25. märtsi 2019. a määrusega (dtl 27-28) jättis Aktsiaseltsi MEKE X avaldus A Si vastu 2139,95 euro nõudes käiguta ning määras tähtaja järgmiste avalduse puuduste kõrvaldamiseks: esitada avaldus hagita menetluseks, avalduse aluseks olevad tõendid ja esindaja esindusõigust tõendav dokument. Määruse põhjenduste kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitas avaldaja võlgniku vastu nõuded, mis on korteriomanike ühisuse ja korteriomandi valitsemise (võlgnikul on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest), elamuhoone hooldamise ja tarbitud soojusenergia tasumise kohustusega seonduvad. TsMS § 613 lg 1 p-st 1 ja § 477 lg-st 1 lähtuvalt kuulub asi lahendamisele hagita menetluses. Kohus selgitas avaldajale muuhulgas, et avalduses peab ta välja tooma avalduse aluseks olevad asjaolud, sh majandamis- ja kommunaalkulude arvestamise aluseks olevad dokumendid (selle sisu). Kui majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt teenuste osutamine, tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on avaldajale sellest tekkinud. Avalduses tuleb esitada selge võlgnevuse ja viivise arvestus. Avaldusest peaks nähtuma kuidas on kujunenud põhivõlgnevuse summa, millise perioodi eest on põhivõlgnevust arvestatud ja peab olema esitatud üksikasjalik arvestuskäik. Avaldajal tuli esitada kohtule hagita menetluse avaldust, milles märkida selgeid asjaolusid, arvestusi ja lisada tuli tõendavaid dokumente. 4.AS MEKE X esitas 2. aprillil 2019 kohtule hagiavalduse (dtl 30-33), kus palub välja mõista A S’ilt korteriomandi majandamiskulude, so ülalpidamis- ja keskkütekulude tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse perioodi jaanuar 2015 – 31.08.2018 eest ja viivist, kokku summas 2538,81 eurot (sh põhiosa 2139,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 398,86 eurot). Nõue on esitatud perioodi eest, mil AS MEKE X oli Xl, X x 12 asuva elamumaja haldaja (korteriühistu polnud majas moodustatud) ning viimase kaheksa kuu vältel täitis ta korteriühistu juhatuse ülesandeid. 5.Kohus 17. aprilli 2019. a määrusega (dtl 75-77) võttis avalduse menetlusse.
Puudutatud isik teatas (dtl 86-89), et nõuded ei tunnista. Vastuväited on järgnevad: - seoses korteriomandi müügiga uuris kostja x Korteriühistult korteriomandi asukohaga x võlgnevusi KÜ ees. x Korteriühistu poolt 08.01.2019 väljastatud tõendist nähtub, et korteriomandi üüri ja kommunaalteenuste võlg on summas 264,18 eurot. Võlg on tänaseks tasutud. Võlgnevuse tasumist tõendab notariaalne korteriomandi ostu-müügileping, kust nähtub, et võlgnevus tasuti 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist; - hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole esitanud nõude suurust ja arvestuse alust tõendavaid dokumente. Esitatud dokumentidest ei ilmne mida nendega tõendada soovitakse; 2(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
-
-
-
-
-
kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut allkirjastanud. Ühtegi arvet ei ole hageja poolt kostjale esitatud ja ühtegi arvet kostja nimele ka hagimenetluse raames esitatud ei ole; kostja ei ole kellegagi suhelnud väidetava võlgnevuse osas, temaga keegi ühendust võtnud ei ole. Samuti ei ole kostja kellegagi kokku leppinud ega palunud enda nimel suhelda. Kostjale teadaolevalt suhtles T. Sa seoses 264,18 euro võlgnevusega, mida on juba ära tasutud; hageja ei ole tõendanud õigusjärglust tekkimist; kostja ei tunnista hageja poolt esitatud viivise nõuet summades 152,33 eurot ja 246,53 eurot, kuna viiviste arvestuse tabelites viiviste protsent erinev on ning viivise kohased selgitused puuduvad. Lisaks on hageja esitanud elumaja haldaja ja I X ́i vahel 26.10.2000 sõlmitud lepingu, mille punkt 1.5.1 esitatud arve/teate tasuma osutatud teenuste eest mitte hiljem kui arvestuslikule kuule järgneva kuu 25.kuupäevaks. Juhul kui arve on tähtajaks tasumata, on „omanik“ kohustatud tasuma viivist - 0,1% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates esimesest kuupäevast. Jääb arusaamatuks, millises summas hageja viiviseid nõuab ja seda millise põhivõlgnevuse katteks, kuna viiviste tabelitest ei ole nimetatud asjaolusid välja toodud; korteriomandil asukohaga x, Ida-Xmaa võlgnevust ei ole. Juhul kui möönda, et mingisugune võlgnevus oli, siis esitatud võlgnevuse summa on ülemäära suur, mistõttu esitatud nõue on kindlasti aegunud. Kostja taotleb hageja esitatud nõude osas kohaldada aegumist TsÜS § 154 lg 1 alusel; kostja taotleb nõuda hagejalt välja „eluruumi ülalpidamislepingu“ originaaldokument, millest oleks I. X ́i allkirja näha, kuna hetkel ei ole dokumendi koopiaga selgelt aru saada, kas isik on ise dokumendile alla kirjutanud ja kas dokument on ehtne; kostjale ei ole teada, millal hakkas x Korteriühistu ise majandama, kuna registrist nähtub, et KÜ loodi 12.01.2018. Hageja väide, et KÜ 01.09.2018 üldkoosolekul valiti juhatus ning läks üle isemajandamisele, on tõendamata. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ja pole ka esitatud üldkoosoleku protokolli. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja oleks pidanud korteriühistule üle andma kõik õigused kui ka kohustused ja vara, mis puudutavad x, Ida-Xmaa korteriomanikke kui teisiti kokku lepitud ei ole. Antud asjaolu on samuti tõendamata.
AS MEKE X ei esitanud arvamust A. Si vastuväidete kohta. 01.10.2019 KOHTUISTUNG (dtl 135-142) Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõuete ja põhjenduste juurde. Avaldaja kinnitas, et leping sai sõlmitud vaid I. X’iga (vaidlusaluse korteriomandi endine omanik) ja et A.Siga lepingut sõlmitud polnud. A.S pidi tasuma maksed, sest ta oli korteriomandi omanik korterimandiseaduse § 13 lg 1 alusel. Ka I. X’iga sõlmitud leping omab tähtsust. Arved esitati I. X ́i nimele, kuna hageja ei olnud teadlik, et korteriomandil on uus omanik. Arved pandi postkasti. Avaldaja arvestas esmakordselt viiviseid maksekäsu avalduse esitamisel. A.Si esitatud korteriomandi ostu-müügilepingust saab järeldada, et I. X ́i ja G. X ́i kasuks seati isiklik kasutusõigus. Seega elati ja kasutati teenuseid korteris. Puudutatud isik avalduse ei tunnistanud ning jäänud oma vastuväidete juurde. Puudutatud isik leiab, et nõue on tõendamata, nõude suuruse arvutuskäik ei ole arusaadav, osa nõudeid on aegunud. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata.
1.Kohus 20.05.2020 määrusega (dtl 155-163) korraldas menetluse ning andis menetlusosalistele võimalus esitada täiendavad seletused ja tõendid. 3(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Kohus tegi avaldajale ettepanekud: - esitada tõendi, millest tuleneb tema õigus valitseda x asuvat elumaja pärast 10.03.2014; - esitada tõendi, millest tuleneb AS MEKE X õigus hagi esitamisele enda nimelt ja õigus nõuda võlgnevus enda kasuks, samuti tõendi majahalduri kohta; - selgitada, mida käesolevas asjas I. X’iga 26. oktoobril 2000 sõlmitud lepinguga ta tõendada soovib, mis tähtsust omab see leping. Samuti selgitada avalduse aluseks olevaid asjaolusid ehk millest tuleneb A.Si vastu esitatud nõue; - täiendada põhjendusi ning esitada selge nõude suuruse kujunemist ja käiku ning selle tõendavaid dokumente; - selgitada, kuidas x asuvas elumajas korraldati korteriomanikele ja ka A.Sile edastatud arvete kättetoimetamine; - kaaluda nõude vähendamist, kuna 2015. a eest esitatud nõue saab olla aegunud; - arvestades täpsustamist ja esitamist vajavate asjaolude hulka nõudis kohus avalduse uue tervikteksti esitamist, lähtudes kohtu poolt antud selgitustest ja tehtud ettepanekutest. Kohus palus pooltel kaaluda vaidluse lahendamist kompromissiga ja pidada selles osas läbirääkimisi. Kohus leidis, et mõistlik ja osapoolte parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga või muu kokkuleppega.
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Seoses sellega tekkis ka võlgnevus korteri eest. X Sa palus hagejat anda temale tähtaja, et ta saaks vormistada ema suhtes eestkoste, müüa korteri maha ja müügist saadud rahast kustutada võlgnevuse. X Sa, kes on eeldatavasti kostja ema, ei teavitanud hagejat, et tegelikult korteriomand kuulub juba 2014. aastast kostjale, hageja ei olnud omaniku vahetamisest ka teadlik. 2016 sügisel jätkasid läbirääkimised X Saga korteriga seotud võlgnevuse kohta. 07.04.2017 kirjas teatas X Sa, et korteri x omanik X X suri 26.03.2017 ning lubas kustutada kiiresti võlgnevuse. Kuna võlgnevus ei vähenenud palus hageja oma 17.09.2018 kirjas X Sale anda teada, kuidas saab asjaga edasi minna. X Sa hageja kirjale ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel avastas hageja, et korteriomandi omanikuks on teine isik – kostja. Alates 12.01.2018 xxx asuvas elamus on sundmoodustatud x korteriühistu (rk x) korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) alusel. Alates korteriühistu moodustamisest sai kostja ka korteriühistu liikmeks. AS MEKE X jätkas oma tegevust korteriühistu valitsejaks KrtS § 66 lg 3 alusel, kuna korteriomanikud on pikendanud valitseja ametiaja korteriomanike 05.04.2017 üldkoosoleku otsusega, s.o kuni KrtS jõustumiseni, viieks aastaks. Majahalduriks oli määratud X X (ik x). Korteriühistu valitsejana jätkas AS MEKE X esitama korteriomanikele arved majandamiskulude eest samadel tingimustel ja maksetähtaegadega. Korteriühistu iseseisva majandustegevusele üleminekuajal esitas valitseja majandamiskulude arved oma nimel, kuna korteriühistul ei olnud ei panga kontot ega kehtivaid lepinguid kommunaalteenuste osutavate äriühingutega, lisaks sellele kandis kõik sellega seotud kulud valitseja ise. Korteriühistu hakkas iseseisev majandustegevus alates 01.09.2018 pärast uue juhatuse valimist. 8. Seisuga 01.09.2018, sh majandamiskulud 2018 augustikuu eest, moodustas kostja võlgnevus valitseja ees kokku 2139,95 eurot, millest 1698,37 eurot moodustas majandamisekulude võlg, mis tekkis enne 31.12.2017 ja 441,58 eurot on võlg, mis tekkis pärast 01.01.2018. Nendest summadest 846,63 eurot on valitseja teenused (hoone hooldamine) ja 1293,32 eurot on tarbitud soojusenergia kulud. Enne 01.01.2018 tekkinud nõuded Hageja leiab, et tema nõudeõigus majandamiskulude osas, mis tekkisid enne 01.01.2018, s.o korteriomanike ühisuse ajal, tuleneb nii KOS §-st 21, kui ka käsundita asjaajamise asjakohastest sätetest. Valitsejal on õigus esitada KOS § 21 lg 2 p-s 1 nimetatud hagiavaldus ilma selleks spetsiaalset volitust omamata. Lisaks, ei võinud korteriomanike ühisus hagi esitada, kuna see ei ole juriidiline isik ja temal puudub õigusvõime, mistõttu ei saa see kohtumenetluses osaleda. Kohtuotsust ei ole võimalik täita sellele, keda õiguslikus mõttes ei ole olemas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma praktikas leidnud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus oma nimel hagi esitada (RKTKo nr 3-2-1-132-05, p 10; RKTKo 3-2-1-163-14, p 15; RKTKo 2-17- 131006, p 12). Tõepoolest ei olnud pärast korteriomanike 10.03.2009 üldkoosolekuga antud ametiaja viieaastase kestuse möödumist valitseja volitused pikendatud, kuid see ei võta hagejalt ära õigust korteriomanikule nõude esitamiseks. Vaatamata sellele, et korteriomanike vastav otsus puudub, täitis hageja kõik valitseja funktsioonid, mis tulenevad KOS §-dest 15, 18, 21, 22, s.o korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine, ning kandis kõik sellega seotud kulusid oma arvel. Antud juhul on tegemist käsundita asjaajamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma 23.10.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-131006 (p 13), et hageja õigus nõuda kostjalt enda kantud kulutuste hüvitamist võib tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 jj), seda mh juhul, kui kantud kulutused ei ole kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused KOS § 13 mõttes või vajalikud kulutused KOS § 15 lg 2 mõttes (vt selle kohta Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29). Juhul kui hageja kantud kulutused tulid kostjale kasuks, tema tahe oli tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes ning esineb 5(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis on hagejal kostja vastu kulutuste hüvitamise ja tasu saamise nõue VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi nendes sätetes nimetatud ulatuses. Need nõuded saaksid olla VÕS § 1023 lg-st 3 tulenevalt välistatud üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et kulutuste tegemisele asumisel ei olnud hagejal kui asjaajajal kavatsust nõuda kostjalt kui soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Hageja leiab, et kui korteriomanikud tarbivad kommunaalteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Kahtlemata, et ehitise ja maatükki korrashoid ning elumaja kõikide vajalike kommunaalteenustega varustamise tagamine (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne) on kõikide korteriomanike, sh kostja, huvides. Lisaks sellele on hageja volitused valitsejana kinnitatud (pikendatud) korteriomanike 05.04.2017 üldkoosolekuga, millega sisuliselt on tema eelnev tegevus heaks kiidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses. Kulutused hüvitatakse võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (KOS § 13 lg-d 1 ja 2) (vt RKTKo 3-2-1-61-14, p 29). Hageja on asutatud X Linnavalitsuse varade baasil ja on loodud X linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks lähtudes ettevõtte eesmärkidest ja ülesannetest. Kuivõrd hageja tegutses tahtega kõikide X x 12 korteriomanike kasuks ja seega ka kostja kasuks, siis on käsundita asjaajamine kooskõlas VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatuga ja täielikult õigustatud. Siinjuures märgib hageja, et tema nõuded ei ole aegunud. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitab kohtule ka X linn, X x 12 korteriühistu poolt allkirjastatud nõude õiguse kinnitus, milles kinnitas korteriühistu, et hageja tegutses valitsejana alates korteriomandi esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade tekkimisest kuni 31.12.2017 KOS tähenduses ning KrtS tähenduses alates 01.01.2018 kuni 22.06.2018. Samuti kinnitas korteriühistu, et hageja kandis kulusid seoses korteriomandite ja korteriühistu haldamise ja kommunaalteenuste varustamisega oma vahenditest kuni 31.08.2018, mistõttu kõik sellega seotud nõuded kuuluvad hagejale ja need tuleb täita tema ees. Perioodil 01.01.2018-31.08.2018 tekkinud nõuded Hageja leiab, et tema nõudeõigus majandamiskulude osas, mis tekkisid perioodil 01.01.2018 – 31.08.2018 tulenevad ka käsundita asjaajamise asjakohastest sätetest. Vaatamata sellele, et alates 12.01.2018 x asuvas elamus oli moodustatud korteriühistu KrtS alusel, jätkas AS MEKE X oma tegevust valitsejana samadel tingimustel kuni 31.08.2018. Hageja esitas arved majandamisekulude eest otseselt korteriomanikele, mitte korteriühistule kui juriidilise isikule. Hageja nõudeõigus põhineb eelkõige sellel, et kuni 31.08.2018 uuele majandamise viisile ülemineku ajal kandis valitseja jätkuvalt maja hooldamise ja kommunaalteenusega seotud kulusid oma arvel. Samuti oli hageja ja korteriühistu vahel suuline kokkulepe, mis tulenes hageja ja korteriühistu suhete olemusest ja väljakujunenud praktikast, et kõik enne 31.08.2018 tekkinud majandamiskuludega seotud nõuded korteriomanike vastu kuuluvad hagejale, kuna korteriühistu majandamiskulusid enne seda aega ei kandnud. Antud asjaolu kinnitas korteriühistu ka 25.06.2020 allkirjastatud nõudeõiguse kinnitavas dokumendis. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja esitatud arvete alusel tasunud korteriga seotud majandamiskulusid ei korteriühistule ega hagejale, palub hageja välja mõista võlgnikult seisuga 6(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
31.08.2018.a tekkinud võlgnevus korteriomandi asukohaga xxx majandamiskulude eest kokku summas 2139,95 eurot. Hoone hooldamine (valitseja teenustasu) Hoone hooldamine on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne). Valitseja elamu majapidamisega seotud tariifid kehtestatakse hageja nõukogu poolt ja kehtivad kõikide klientide suhtes X linna administratiivterritooriumil. Tariifid tehakse teatavaks igale korteriomanikule ning avaldatakse hageja veebilehel aadressil http://meke.ee/normatiivsed-dokumentid/. Alates 01.06.2015 kehtisid järgmised AS MEKE X teenuste tariifid: hoone hooldamine - 0,3801 euro ilma käibemaksuta korteriomandi reaalosa ruutmeetri eest; hoone hooldamine (gaasiga) 0,4131 euro ilma käibemaksuta korteriomandi reaalosa ruutmeetri eest. x X majas kasutatakse maagaasi ja seega rakendati tariif 0,4131 euro ilma käibemaksuta. Võlgniku korteri pind on 40,7 m2. Seega valitseja teenuste tasu võlgniku jaoks on 16,81317 eurot (40,7 * 0,4131), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 20,17 eurot. Prügivedu Prügivedu on kulud, mis on seotud prügi äraveoga, mis korraldab OÜ X (rk x) ja mille hinda kooskõlastatakse X linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta kuus. Maja elanike arvu alusel esitas OÜ X igakuiselt hagejale arved, mida viimane tasus oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult hagejale tasunud või mitte. Prügiveo hind alates 01.06.2014 on 2,10 eurot ühe inimese kohta, ja alates 01.03.2017 on 2,82 eurot. Soojusenergia (kütte) Kütte on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hinnad kehtestatakse X AS (endine ärinimi x), rk x, poolt, kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes X linna administratiivterritooriumil. Elamu X x x soojusenergiaga varustamiseks sõlmis 01.07.2003 hageja soojusettevõtja vastava lepingu. Maja soojusarvesti näitude alusel esitas soojusettevõtja valitsejale igakuiselt arved, mida viimane tasus oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on soojusenergia eest tegelikult hagejale tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse X Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat ning X Linnavalitsuse 04.04.2001 määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat. Arvestused võlgniku suhtes on toodud vastavas tabelis. Arvestused on tehtud lähtudes tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest.
Puudutatud isiku seisukoht (dtl 448-453) Puudutatud isik avaldaja nõudeid ei tunnista (dtl 448-453), jääb varem esitatud vastuse juurde vaid täiendab seda lähtuvalt hageja esitatud hagiavaldusest. Hageja ja T. S’i vahel toimunud kirjavahetusega seoses jääb kostja varasema seisukoha juurde, et kostja ei ole kellegagi suhelnud väidetava võlgnevuse osas, temaga ei ole keegi ühendust võtnud. Kostjale on teadmata, kelle nimel suhtles X S, mistõttu palub ta jätta hageja esitatud kirjavahetus X Siga tähelepanuta. Kostja ei ole kellegagi kokku leppinud ega palunud enda nimel suhelda. Kirjavahetus tõendab seda, et hageja ei ole kunagi kostja poole pöördunud väidetava võlgnevuse osas. Hageja väide, et ta 2016. aastal on saatnud korteriomanikele meeldetuletused posti teel 7(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
võlgnevuse kustutamise kohta, on tõendamata, seda polnud ja kostja ei ole saanud ühtegi kirja. Kostja ei ole kunagi hagejale tasunud, kuna ei ole saanud hagejalt arveid ja kohustus kostja vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole selgitanud, millised arved jäid kostja poolt tasumata. Arvetega ei saa tõendada kostja kohustuste olemasolu. Hageja väidab, et nagu kostja on osaliselt arveid tasunud. Ühtegi tõendit selle kohta ei ole esitanud. Hageja esitatud arved ei tõenda seda, et kostja oleks reaalselt arvete eest tasunud. Samuti ei tõenda hageja esitatud arved seda, et need on justnimelt sellel kuupäeval nagu arvetel märgitud kostjale esitatud, kostja ei ole neid saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on esitatud arved kätte saanud. Ei ole tõendatud, et need on esitatud postkasti panekuga ja ei ole teada, mil viisil need on korteriomanikele edastatud. Teadmata, kust on võetud jaanuar 2015 tõendilt „teenustasu arveldustest ajavahemikul 01/2015 - 02/2019“ tulbas lahtris olev „jääk kuu alguses“ 20.82 eurot. Sama asi puudutab dokumenti nimega „tõend teenustasu arveldustest ajavahemikul 01/201502/2019.“ Kostja ei ole saanud hagejalt arvetelt toodud teenuseid. Hageja oma hagis p 26 märgib, et „tariifid tehakse teatavaks igale korteriomanikule,“ kuid ei ole tõendanud, et need tehti hageja poolt teatavaks kostjale. Samuti kui minna hageja veebiaadressile, mida märgib hageja eelnimetatud punktis, siis sellel lehel ei nähtu neid tariife, millele viitab hageja. Seega see dokument on tehtud niisama ja ei oma tõendi iseloomu. Samuti peavad tariifid olema kinnitatud ja vastu võetud üldkoosolekul. Ei ole tõendatud, et need tariifid on õiguspärased, põhjendatud ja seaduslikud veelgi enam kostja jaoks. Ei ole teada, kust hageja esitatud tariifid on võetud. Kui analüüsida hageja esitatud arveid lisa 4 ja lisa 5 hageja osutatud teenuste osas, siis võttes arve nr 0708040/1381 nähtub, et hoone hooldamiseks on arvestatud kokku 17.16 eurot. Ja kui võtta hageja p 28 märgitud tariif 0,4131 ilma käibemaksuta (teadmata kus see tariif võetud ja kuidas seadustatud) nähtub alljärgnev: 0,4131 korrutades seda korteriomandi üldpinnaga, milleks 40,7 m2, siis saame tulemuseks hoopiski 16,81317 ning kui sellele arvestada juurde käibemaks 20%, siis tuleb lõppsummaks 20,1758 eurot. Ei ole teada ja on tõendamata, mis tariif kehtis hoone hooldamise puhul tegelikult 2015, 2016, 2017 ja 2018 (kostja väidetava võla tekkimise perioodil), kuna hageja märgib oma hagiavalduse punktis 27 ja 28 ühte, aga esitatud arvetelt nähtub hoopiski miskit muud. Nt arvetel 070840/1381, 078040/1382, 078040/1383, 078040/1384, 078040/1385 on märgitud üks hind, milleks on 0,3513, teadmata kus kohast võetud ja alates 078040/1386, 070840/1387, 078040/1388, 078040/1389, 078040/1390, 078040/1391, 078040/1392 ja edasised arved on juba tariifiga 0,4131. Seega tõendamata on hagitav summa. Kui võtta arve nr 078040/1386, siis sellele arvele tekkis lisaks uus rida „remondifond“ hinnaga 0,0600, teadmata samuti kuidas ja kuskohast võetud. Arve nr 0708040/1411 märgitud lahter/rida „soojusarvesti paigaldamine“ osas ei ole samuti teada, kas korterisse paigaldati soojusarvesti, kuhu paigaldati, kellele paigaldati, kuidas hind kujunes. Arvetel olevad andmed/summad on tõendamata, võetud teadmata kohast. Hageja esitatud väited/selgitused hagis ei kattu kuidagi hageja esitatud arvetega. Seega võib öelda, et esitatud andmed on alusetud või loodud selleks, et tõendada ja näidata kohtule, et kostjal on võlgnevus hageja ees. Kahtluse alla seab hageja esitatud arvete õigsuse ja olemasolu, kuna hagi esitati kohtusse 2019. a., mis takistas hagejal esitada kõik 26.06.2020. a esitatud hagiavalduse lisad varasemalt kui nad olid alati olemas. Sama arve prügivedu kohta märgib hageja oma p 29, et prügiveo hind alates 01.06.2014 on 2,10 eurot, 01.03.2017 on 2,82 eurot, ei ole teada, kas nimetatud 2014. a hind kehtis kuni 01.03.2017 või ei ning ei ole teada, kus need summad on võetud. Tõendamata, et prügiveo hinnakiri kehtis ka sel perioodil, mil tekkis kostjal väidetav võlgnevus hageja ees. Arved, mis puudutavad korteriomandis x tarbitud kütte/soojusenergia teenust, siis samuti on teadmata esitatud arvete alusel kütte hinna kujunemine, sest kui võtta arvesse hageja esitatud kütte/soojusenergia tarbimise 8(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
arveid, siis sellest nähtuvalt ei ole teada kuidas toimus arvestamine, kuna hageja viidatud lisale nr 16 „leping nr 30“ punktis 4.6. arvestustel tarbitud soojusenergia eest rakendada elanikele (füüsilised isikud) hinda: -316,8 Eek 1 MWh eest (hinnale lisandub käibemaks). Seega sellest ei tulene arvetel toodud summad. Samuti on hageja poolt tõendamata, millise punkti alusel vastavalt X Linnavalitsuse 29.09.200. a määrusele nr 642-m hageja arvestas kostja tarbitud soojusenergia tarbimist/maksumust. Ei ole teada, kuidas arvetel näidatud summad 81,92; 62,11; 51,26; 41,01; 4.97 jne kujunesid või on arvestatud. Kas see toimus kostja korteri üldpinna järgi või majas oleva üldpinna järgi? Kui võtta arve kuupäevaga 31.07.2016, mis on summas 45 836,63 eurot. Majas eluruumide pinnaks 2511,5, siis tuleb 18,25 ja mida korrutada korteriomandi köetava pinnaga, milleks kostja puhul 40,7, siis tuleb 742,77 eurot. Kus hageja esitatud arvetel nähtuvad summad on võetud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas jagunes elumaja haldaja soojusenergia tarnija esitatud arve alusel tasumine kõikide korteriomanike vahel X Linnavolikogu kehtestatud metoodikale, nõue on tõendamata ja ebaselge. Ei ole tõendatud, et x elamus kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamine ja jaotamine korteriomanike vahel toimus justnimelt X Linnavalitsuse määruse 29.09.2000. a nr 642-m kohaselt. Sellist otsust ei ole vastu võetud. Hageja ei ole tõendanud, et see määrus kehtis vaidlusalusel perioodil. Hageja esitatud hagiavalduse lisa 4 ja lisa 5 esitatud arvetelt ei nähtu viiviseid, aga vastupidiselt viivise arvestuselt lisa 20 pealkirjaga „sissenõutavaks muutunud viivise arvestus seisuga 26.06.2020“ nõuab hageja viiviseid kostjalt justkui alates 2015.08 kuni 2018.08 eest. Kostjalt ei ole kordagi enne kohtusse pöördumist hageja poolt viiviseid nõutud ja samuti ei ole võlgnevusega seoses kordagi kostja poole pöördutud. Kostja leiab, et viiviseid ei ole alus nõuda, kuna mõistlik aeg viivise nõude esitamiseks on möödunud. Samuti tuleb vähendada nullini tulenevalt hea usu põhimõttest. Hageja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline. Nt. arvel nr 0708040/1381 ja ka teistel hageja esitatud (viide hagi lisa 4 ja 5) arvetel on lahtris „viivis“ märgitud 0.00. Seega ei plaaninud esitada viivisnõuet ja selle esitamine tagasiulatuvalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja arvamusel hageja poolt võla arvestus on ebaõige. Kostja seoses korteriomandi müügiga uuris X linn, x Korteriühistult korteriomandi asukohaga x linn, Ida-Xmaa võlgnevusi KÜ ees. Ainukene võlgnevus, mis kostjal oli korteriomandiga seoses on tänaseks päevaks tasutud. Võlgnevuse tasumist tõendab notariaalne korteriomandi ostu- müügileping (23.05.2019 esitatud vastuse lisa 2), kus nähtub, et võlgnevus tasuti 3 tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. X linn, x Korteriühistu poolt 08.01.2019 väljastatud tõendist (kostja 23.05.2019 vastuse lisa 1) nähtub, et korteriomandi üüri ja kommunaalteenuste võlg on summas 264,18 eurot, on tasutud. Kuna KÜ ise väljastas kostjale tõendi, et võlgnevus oli selles summas s.o 264,18 eurot, siis vastuoluline on esitada 12.06.2020 hagejale tõend nn nõudeõiguse kinnitamise osas teisele summale. Hageja esitatud X linn, x korteriühistu nõudeõiguse kinnitamise avaldus kuupäevaga 12.06.2020. a ei ole usaldusväärne nii toodud põhjendusel kui ka põhjusel, et KÜ on hageja ja kostja vaidluses kolmas isik, keda veel ei olnud väidetava võlgnevuse tekkimise ajal üldse olemas. KÜ ei ole ei audiitor ega hageja juhatuse liige, et teada võlgnevuse olemasulust või selle puudumisest. Veelgi enam korteri müügi ajal kostjale väljastati tõend, mis oli kostja korteriga seonduvalt tema kohustus ostja ees väljaselgitamaks võlgnevust. Seega esitatud lisa 11 pealkirjaga „nõudeõiguse kinnitamine“ on moonutatud tõend ja esitatud hageja palvel kohtu eksitamiseks. Äriregistri väljavõttest nähtub see, et kui hagejal oli mingi seos korteriühistuga, siis see oli ainult alates 26. märts 2018 kuni 05.04.2022. a ja varem ühtegi seost hagejaga ei ole olnud. Hageja väide, et kostjale on saadetud meeldetuletused arvete mitte tasumise osas/väidetavalt tekkinud võlgnevuste kohta posti teel, ei vasta tõele ja on paljasõnalised, kostjale ei ole 9(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
meeldetuletusi posti teel ega e-posti teel saadetud. Hageja ise võtab omaks selle, et kostjaga ei ole enne hagi esitamist suheldud ja et ta avastas andmed maksekäsu kiirmenetluse esitamisel kontrollides kinnistusraamatust kostja andmeid. Hageja ei ole kostja poole pöördunud andmete saamiseks. Esitamata on dokument „eluruumi ülalpidamislepingu“ ,kus oleks näha I. X allkiri. Vaatamata kostja ehtsuse vaidlustamisele, ei ole originaali esitatud, mistõttu palume jätta nimetatud dokument tähelepanuta. Kohtuistungil 01.09.2019.a. mainis hageja, et nimetatud leping omab asjas tähtsust, aga oma hagiga seda dokumenti ei esitanud. Juhul kui hageja tugineb oma nõudes sellele I. X allkirjastatud lepingule, siis millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt tekkinud kulutuste hüvitamist, kui kostjaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, millega oleks võetud vastu kohustuste üleminek kolmandatele isikutele sh neile, kes pole lepingupooleks. Hageja väide, et KÜ 01.09.2018 üldkoosolekul valiti juhatus ning läks üle isemajandamisele, on tõendamata. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja oleks pidanud kõik õigused kui ka kohustused ning vara üle andma korteriühistule, mis puudutavad x X korteriomanikke, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tõendamata on asjaolu, et oli teisiti. Hageja oma hagiavalduse lisa nr 3 on esitanud „Korduva 2017. a üldkoosoleku protokolli,“ jättes esitamata esimese protokolli. Seega nn lisa nr 3 on tühine. Lisaks ei ole teada seda, kui palju korteriomanike peab osalema üldkoosolekul, et võtta vastu otsused. Kuna korduv üldkoosolek toimus ilma esimese üldkoosolekuta, siis see on tühine. Samuti on hageja esitanud protokolli 2009. a kohta, millega on hageja haldaja volitusi pikendatud 5 aastaks. Järgmine protokoll on esitatud aga 2017. a. kohta, millega samuti on pikendatud haldaja volitusi 5 aastaks. Selgusetuks jääb, millisel õiguslikul alusel tegutses hageja vahepeal, kui korteriomanikud ei ole vahepeal võtnud vastu otsust haldaja volituste pikendamiseks. Hageja esitatud lisa nr 13 pealkirjaga „teenindustariifide alates 01.06.2015 tegutsedes EURO“ ei ole dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, ei ole viiteid kus välja trükitud, kust võetud, puuduvad andmed, millega on nimetatud teenuste eest tasumine vastu võetud. Ei ole teada, kas ja kuidas nõuti või arvestati esitatud dokumendiga korteriomanikel Meke X ASi poolt osutatud teenuste hindadega tasumist, kuidas see seotud hageja ja teiste äriühingute vahel sõlmitud lepingutega. Hagi lisa 15 ei ole asjakohane, kuna ei ole teada, keda nimetatud kiri puudutab, kes X OÜ kliendid, allkirjastamata ja ei ole teada, kellele see on saadetud ja millal. Asjasse ei puutu kostja korteriomandi omandamise viis. Nimetatu ei tõenda kostja kohustust hageja ees ega ka võlgnevuse tekkimist ning väljub hagieseme piiridest. Kostja ei pea tõendama seda, mil viisil ta sai korteriomandi omanikuks.
Avaldaja arvamus (dtl 463-466) Hagejale jääb arusaamatuks, kas kostja arvates ta ei pea oma korteri eest maksma? Vastuses kinnitas kostja, et ta ei ole kunagi hagejale tasunud. Kõik arved ja teatised edastati kostja korteri postkasti, mis on tavaline kättetoimetamise viis kogu Eestis. See, et kostja ei pidanud vajalikuks oma korrespondentsi kontrollida ega teatada valitsejale ja edaspidi korteriühistule omaniku vahetusest ja oma sidevahendite andmetest ei vabasta kostjat korteriga seotud kohustuste täitmisest ja kulude kandmisest. See aga selgelt näitab kostja hooletut ja ükskõikset suhtumist oma kohustustesse. Kahtlemata ei ela kostja vaakumis ja täisealise inimesena pidi ta teadma, et korteriga on seotud teatud kulud, mida kantakse selle omaniku poolt. Kirjavahetusega kostja emaga näitas hageja kohtule hagi esitamisele eelnenud asjaolusid ja see, et hageja oli viidud eksitusse tegelikku olukorra kohta ja miks hagi ei olnud esitatud varem. 10(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Väär on kostja väide, et hageja ei selgitanud, millised arved jäid tasumata. Hagiavalduse p-des 3 ja 8 on lahti kirjutatud, millest ajast hakkas võlgnevus kujunema ja mille perioodi eest kostjal on võlgu. Selguse mõttes selgitab hageja, et ta nõuab kostjalt võlgnevust valitseja teenuste / hoone hooldamise osas 2015 august – 2018 august perioodi eest ja soojusenergia osas 2015 aprill – 2018 august perioodi eest. Hageja tariifid avaldatakse eelkõige veebilehel ja tehakse teatavaks alati arvetel, samuti teates trepikodade infotahvlitel, kui toimub tariifide muudatus. Hageja veebilehel on alati avaldatud kehtivad tariifid. Arvetel, millele osutab kostja vastuse p-s 4, nr.nr. 078040/1381-078040/1385, on tõepoolest märgitud teine tariif, kuid hagis on selgitatud, et alates 01.06.2015 kehtis tariif 0,4131 euro/m2 ilma käibemaksuta. Kuna nimetatud arved on väljaspool võlaperioodi ja nende alusel nõuet ei esitata, ei pea hageja vajalikuks nende suhtes täpsemaid selgitusi andma. Arved on pigem informatiivse iseloomuga ja esitatud võla kujunemise illustreerimiseks. Remondifondi eraldised olid kehtestatud juba enne 2011. a tariifiga 0,08 EEK/m2 ja need koguti igakuiselt. Pärast eurole üleminekut tariifi eurodeks vahetusel saadud igakuine summa oli liiga väike, s.o 0,0051129 eurot/m2 (0,08/15,6466), mistõttu otsustati remondifond koguda üks kord aastas suvel lähtudes samast tariifist, mis sai 0,06 eurot/m2 (0,08:15,6466*12). Arve 078040/1411 ja soojusarvesti paigaldamise kohta selgitab hageja, et tegemist on maja soojusarvesti vahetamisega, kus arvesti summa oli jagatud korterite vahel. Prügiveo tariifide tõendamiseks esitab hageja X Linnavalitsuse 17.04.2014. a korralduse nr 234-k2, millega kehtestati prügiveo tasu summas 2,10 eurot (sh käibemaks) ühe inimese kohta kuus alates 01.06.2014 ning X Linnavalitsuse 29.11.2018.a korralduse nr 6263, millest tuleneb, et X Linnavalitsuse 26.01.2017.a korralduse nr 26 alusel tõsteti prügiveo tasu kuni 2,82 euroni ja see kehtis kuni 01.01.2019.a. Soojusenergia arvestused koos vastava arvutusvalemite ja lähteandmetega on esitatud koos hagiga (vt lisad 17-19). Kostja võib kontrollida iga arvutus iseseisvalt kasutades esitatud kehtivat metoodikat, andmeid ja matemaatikat. Soojusenergia müügileping on esitatud mitte hindade vaid hageja kulude kandmise kohustuse soojusettevõtja ees tõendamiseks ja selleks, et näidata, miks soojusenergia arved on esitatud hageja poolt mitte aga vahetult soojusettevõtja poolt. Üldteada, et soojusenergia hinna regulaatoriks on Konkurentsiamet, kes kooskõlastab hinnavalemid ja soojuse piirhinnad. Hind on märgitud X AS arvetel (lisa nr 19). Hagejale jääb arusaamatuks, kas kostja vaidleb soojusettevõtja hindadele vastu või hagejal siiski puudub vajadus esitada Konkurentsiametile päringu vastavate otsuste saamiseks. Kostja vastuväited viivisenõude kohta on kummalised ja asjakohatud. Hageja viivisenõude põhineb seadusel. See, et hageja ei nõudnud kostjalt viivist enne kohtusse pöördumist räägib vaid hageja lojaalse käitumisest, mitte sellest, et tegu on hea usu põhimõtte rikkumisega. Kuna kostja ei tunne huvi ei oma kohustuste täitmise ega vaidluse rahumeelse lahendamise vastu, rakendab ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Ei või nõustuda kostja vastuväitega, et hageja võlgnevuse arvestus on ebaõige. Hageja on võlgnevuse summa põhistanud ja põhjendanud. Hageja on hagis selgitanud, esitades ka nõudeõiguse kinnitust, et tegelikult alustas korteriühistu iseseisvat korteriomandite ja kaasomandi teenindamisega seotud tegevust vaid alates 01.09.2018 ja ei kandnud selle ajani majandamiskulusid seoses valitsemise ja kommunaalteenustega. Kuni 31.08.2018 uuele majandamise viisile ülemineku ajal kandis valitseja jätkuvalt maja hooldamise ja 11(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
kommunaalteenusega seotud kulusid oma arvel. Just seetõttu kostja võlgnevus korteriühistu ees oli väiksem. Kõikides kostja vastuväidetest tuleneb, et korteriga seotud alalhoidmise kulud peaaegu 5 aasta jooksul on vaid 264,18 eurot, mis on täiesti absurdne. Hageja leiab, et ülejäänud kostja vastuväited on asjakohatud. Puudutatud isiku täiendav seisukoht (dtl 502-507) Hageja esitas koos 26.06.2020. a hagiavalduse terviktekstiga väljavõtted hageja raamatupidamise programmist (hagi tervikteksti lisad 6 ja 7) näitamaks kuidas kostja võlg kujunes. Kostja leiab, et nimetatud väljavõtete puhul on tegemist nn tuletatud teabega, mida ei ole võimalik käsitleda iseseisva tõendina. Väidetava võlgnevuse aluseks saavad olla ikkagi hagejale esitatud majandamiskulude alusdokumendid – arved, lepingud jms. Hagiavalduse tervikteksti lisas 18 (küttekulude arvestus) kasutatavad numbrid on kas tundmatu päritoluga või on otseses vastuolus objektiivselt kontrollitavate andmetega. Nii näiteks ei klapi lisa 18 sisalduv korterite pind kokku ehitisregistri andmetega. Samuti pole lisas 18 olev teave selge ega kontrollitav. Selles puuduvad viited hageja kuludokumentidele (arvetele, lepingule jms). Kostjal puudub võimalus kontrollida majandamiskulude arvestamist, kuna hageja ei esitanud adekvaatseid jälgitavaid lähteandmeid. Kostja küttekulude summa tuvastamiseks ei piisa AS-i X SEJ arvetest juba seetõttu, et need arved on väljastatud hageja kõigi valitsetavate objektide kohta. Hageja ei esitanud selgitust, milline osa x arvetest käib x X maja kohta lisades ka vastavad objektiivsed tõendid nt soojusenergia arvestimõõturi näidud. Ühtlasi ei kirjutanud hageja lahti, kuidas kasutatakse „isikustatud“ soojusenergia summat lisas 18 kostja soojusenergia osa tuvastamiseks. Teisisõnu hageja ei tõendanud, kust ja kuidas tekkisid numbrid hageja lisadesse, mitte lihtsalt jätma mulje, et kostjal on võimalus iseseisvalt tuletada hageja esitatud tabelitest ja üldarvetest kostjat puudutavat summat. Hageja ei põhjendanud ega selgitanud, millisel alusdokumendil (arvel, lepingul) põhineb konkreetne tuletatud number, summa ning milliste operatsioonide tulemusena see number ja/või summa saadi. Eeltoodu käib nii soojusenergia kui ka hooldustasude kohta. Hageja selgitab hagiavalduse terviktekstis, et x elamu hooldatakse gaasiga, kuid gaasi arved on esitamata. Sellest tulenevalt puudub isegi hüpoteetiline võimalus kontrollida hageja andmeid hooldustasude suuruste osas, mis samuti viitab nõuete tõendamatusele. Analoogselt soojusenergiaga ei esitanud hageja selgitust milline osa gaasi kuludest käib x maja kohta lisades ka vastavad objektiivsed tõendid nt gaasi arvesti-mõõturi näidud. Samuti ei põhjendanud hageja, kuidas hageja gaasi üldarvest sai kostja käest nõutava hooldustasu osa. Hageja pole tõendanud arvete esitamist ei kostjale ega kostja eelnejale. Arved esitati alles kohtumenetluse ajal koos hagiavalduse terviktekstiga. Seega hageja ei esitanud arveid kostjale mõistliku aja jooksul. Hageja pole põhjendanud asjas teatud dokumentide esitamist. Näiteks jääb arusaamatuks X Linnavalitsuse 2000. a määruse esitamine. Millist asjaolu soovib hageja sellega tõendada olukorras, kus hageja nõuded on perioodist 2015-2018. a. Sama käib ka 2003. a. lepingu nr 30 kohta. Puudub seos X OÜ teatiste, hagejale esitatud X OÜ arvete ja kostjale esitatud prügiveo nõuete vahel. Ühtlasi ei tõenda X OÜ arved hagejale prügiveo teenuse osutamist kostjale. Esitatud 05.04.2017. a korteriomanike korduskoosoleku protokollilised otsused on tühised, kuna pole esitatud esmase koosoleku dokumente. Samuti jääb selgusetuks asjasse puutumatu 10.03.2009. a protokolli esitamine. Hagiavalduse tervikteksti lisad 13, 7, 6 on allkirjastamata, ei vasta tõendi nõuetele, ning juba seetõttu tuleb jätta tähelepanuta. Hagiavalduse tervikteksti lisana 12 esitatud Nõudeõiguse kinnitus samuti ei vasta tõendi kriteeriumitele ning seega pole usaldusväärne. Käsundita asjaajamine 12(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Analüüsides hageja poolt esitatud materjali, jääb ebaselgeks hagi alus. Millest tuleneb hagi nõue – lepingust või seadusest. Sellest tulenevalt kostjal puudub võimalus määratlemata alusega hagile vastata. Hagiavalduse tervikteksti punktis hageja leidis, et tema nõudeõigus majandamiskulude osas, mis tekkisid enne 01.01.2018, s.o korteriomanike ühisuse ajal, tuleneb nii KOS §-st 21, kui ka käsundita asjaajamise asjakohastest sätetest. Hageja seejuures viitab Riigikohtu 23.10.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-131006 punktile 12, mille kohaselt „KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 koostoimest nähtuvalt on valitsejal korteriomanike ühiste asjade puhul õigus ja kohustus mh sisse nõuda nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud Riigikohtu seisukoha kohaldamise eelduseks on ikkagi valitseja volituste olemasolu hagejal, mida hagejale tema enda kinnituse järgi tal alates 10.03.2014. a ei olnud. Korteriomanike volituste puudumise faktist tegi hageja ennatliku järelduse, et tema tegutses käsundita asjaajamise sätete alusel. Selle seisukoha kinnituseks hageja refereerib Riigikohtu 23.10.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-131006 punkti 13 kahte lõiku olukorras, kus on olemas ka sama 13. punkti kolmas lõik, mille kohaselt: „Juhul aga kui hageja kantud kulutused tulid kostjale kasuks ning tema tahe oli tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, võib hagejal siiski olla kostja vastu nõue VÕS § 1024 lg-st 4 ja §-st 1042 tulenevalt (vt selle kohta Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 19.2)“. Sõlmides lepingud otse kommunaalteenuste osutajatega, säästaks kostja raha. See ongi kostja tegelik soov ja tahe. Kuna käesoleval juhul VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldused kostja arvates puuduvad, peaks hageja põhjendama ja tõendama tahte olemasolu tegutseda kostja kasuks vastavalt VÕS § 1024 lg-le 4 ja §-le 1042. Hageja tegelik tahe aga ei olnud suunatud tegutsemisele kostja kasuks, vaid kasumi teenimisele majandamiskulude vahendamise pealt. Lepingute sõlmimine X x x X maja kohta kommunaalteenuste osutajatega hageja poolt ei võimaldanud kostjal sõlmida nn otselepingud kommunaalteenuste osutajatega. Aegumine Hageja leiab, et tema nõuded kostja vastu pole aegunud, kuna tegemist on käsundita asjaajamisest tekkinud suhtega. Kostja on seisukohal, et hageja peaks põhjendama oma positsiooni nõuete aegumise osas. Seda enam, et kostja palub kohaldada aegumist nõuete osas mis sisalduvad arvetes nr: 078040/1381, 078040/1381, 078040/1382, 078040/1383, 078040/1384, 078040/1385, 078040/1386, 078040/1387, 078040/1388, 078040/1389, 078040/1390, 078040/1391, SEJ078040/1381, SEJ078040/1385, SEJ078040/1382, SEJ078040/1386, SEJ078040/1383, SEJ078040/1387, SEJ078040/1384, SEJ078040/1388, SEJ078040/1389, SEJ078040/1390, SEJ078040/1391, tuginedes kolmeaastasele aegumistähtajale. Seejuures viitab kostja Riigikohtu lahendi 2-14-53081 punktile 17, mille kohaselt: „TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumise nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Ringkonnakohus on õigesti viidanud, et korteriühistu liikme suhe korteriühistuga on tehingulaadne suhe. Sellisele seisukohale on varem asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (vt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17, p 11). Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine) ning korteriühistu liikmetel on õigus nõuda ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist. Ainuüksi asjaolu, et kostja on väidetavalt rikkunud KOS-ist ja KÜS-ist tulenevaid kohustusi, ei muuda õigussuhet tervikuna seaduse alusel tekkinud õigussuhteks. Hageja korteriomanikuna on 13(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
korteriühistu liige ning kostja kohustused hageja vastu tulenevad just asjaolust, et kostja on korteriomanike loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kuivõrd praegusel juhul on hageja ja kostja vaheline õigussuhe tehingulaadne, siis ei ole kohaldatav seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg”. Kaudselt kinnitab kostja loogikat kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise osas ka hagiavalduse tervikteksti punktis 18 sisalduv väide, et „hageja ja korteriühistu vahel oli suuline kokkulepe, mis tulenes hageja ja korteriühistu suhete olemusest ja väljakujunenud praktikast, et kõik enne 31.08.2018 tekkinud majandamiskuludega seotud nõuded korteriomanike vastu kuuluvad hagejale, kuna korteriühistu majandamiskulusid enne seda aega ei kandnud“. Eeltoodust tulenevalt palub puudutatud isik kohaldada aegumist nõuete osas mis sisalduvad arvetes nr: 078040/1381, 078040/1381, 078040/1382, 078040/1383, 078040/1384, 078040/1385, 078040/1386, 078040/1387, SEJ078040/1381, SEJ078040/1385, 078040/1388, SEJ078040/1382, SEJ078040/1386, 078040/1389, SEJ078040/1383, SEJ078040/1387, 078040/1390, 078040/1391, SEJ078040/1384, SEJ078040/1388, SEJ078040/1389, SEJ078040/1390, SEJ078040/1391; jätta hagi rahuldamata. 31.03.2022 kohtuistung (dtl 518-525) Kohtuistungil teatasid osapooled kohtule, et arutasid kompromissi, kuid kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Avaldaja jäi hagiavalduses, s.h hagiavalduse terviktekstis esitatud nõuete, nendes ja asja menetluse käigus esitatud väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Puudutatud isik avalduse ei tunnista ja palub jätta rahuldamata põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu, kohaldada aegumist. Puudutatud isik jäi asja menetluse käigus esitatud väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja lõpliku nõude sisuks on seisuga 01.09.2020. a majandamiskulude, so ülalpidamis- ja keskkütekulude tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus perioodi jaanuar 2015 – 31.08.2018 eest summas 2139,95 eurot; 26.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 565,76 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata jäetud majandamiskulude võlgnevusest alates 27.06.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku (A. S) omandis oli ajavahemikul 06.08.2014 – 16.01.2019 (dtl 67, 196-197) korteri(eri)omand (registriosa nr x) asukohaga X x x X üldpinnaga 41,77 m2, mis moodustab kinnistu 407/25115 mõttelist osa. Avaldus on esitatud Xl, X x 12 asuva elumaja valitseja poolt sama elumaja korteriomaniku vastu korteriomandite kaasomandi osa valitsemisest tulenevate majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 14(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Kohus selgitab, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 01. jaanuari 2018, mil (korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) asemel hakkas kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS). Seega on enne 01. jaanuari 2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 01. jaanuarist 2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) (KrtS § 65). Avaldaja õigus avalduse esitamiseks ja kulude nõudmiseks enda kasuks Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole õigustatud esitada tema vastu nõuet ja nõuda kulusid enda kasuks.
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Eeltoodu kogumis hinnates leiab kohus, et avaldajal on õigus esitada nõue puudutatud isiku vastu enda nimelt ning nõuda kulude tasumist enda kasuks. Puudutatud isiku väide, et ta polevat saanud avaldaja arveid kätte Avaldaja väitel on ta puudutatud isikule esitanud igakuised arved postkasti paneku teel. Puudutatud isik ei ole kõne all olevaid arveid tasunud. Ta eitab arvete kättesaamist. Puudutatud isiku väitel ta korteris ei elanud. Korteris ei elanud mitte keegi pärast varasema omaniku ja tema pereliikme surma. Kohus leiab, et puudutatud isiku väide, et ta polevat saanud avaldaja arveid kätte, ikka võib osaliselt vastata tegelikkusele. Avaldaja seletuste kohaselt pannakse arved iga kuu korterite postkastidesse, tegemist on tavapärase praktikaga. Kohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et kõigile korteriomanikele jäetakse arved postkasti, küll aga puudutatud isikule mitte. Arveid ikkagi ei pea kätte toimetama allkirja vastu. Ühtlasi väljastati avaldaja poolt kohtule tõenditena esitatud arved ajavahemikul 31.01.2015– 31.08.2018 (dtl 215–258 ja 259–302) puudutatud isiku nimele, küll aga avaldaja ise väitis, et sai teada, et puudutatud isik on vaidlusaluse korteriomandi omanik alates 06.08.2014, alles maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 17.01.2019. Järelikult ei saanud ajavahemikul 31.01.2015–31.08.2018 (dtl 215–258 ja 259–302) olla väljastatud arveid puudutatud isiku nimele, mistõttu on ilmne, et kohtule tõenditena esitatud arved on koostatud tagantjärgi. Ent kohus leiab, et see asjaolu ei tõesta, et avaldaja ei esitanud arveid puudutatud isikule kuuluva korteriomandi pärast. Kohtu seisukohalt tõestab kaudselt arvete saamist hagiavalduses sisalduv faktiline asjaolu, et enne 2015. a jaanuari tasuti hageja esitatud kaasomandi ülalpidamis- ja keskkütekulude arved korrapäraselt (dtl 50-51, 52-53). Alates jaanuarist 2015 tasus kostja arveid korrapäratult ja osade kaupa (dtl 50-51, 52-53). Kui avaldaja ei oleks esitanud arveid, siis ei oleks selge, kust on võimalik teada saada, kui palju tuleb tasuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Puudutatud isiku väide, et ta korteris ei elanud ja keegi korteris ei elanud pärast varasema omaniku ja tema pereliikme surma, ei vabasta puudutatud isikut kui omanikku kohustuste täitmisest. Heas usus tegutsev korteriomanik peab juhul, kui tõesti mingitel põhjustel arvet ei tule, võtma ühendust võimaliku arve esitajaga ja teavitama arve saamata jäämisest. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 46 lg 2 ja lg 3 järgi kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. 16(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Aegumine Puudutatud isik leiab, et avaldaja osa nõudest on aegunud ning taotleb aegumist kohaldada nõuete osas, mis sisalduvad arvetes nr 078040/1381, 078040/1382, 078040/1383, 078040/1384, 078040/1385, 078040/1386, 078040/1387, 078040/1388, 078040/1389, 078040/1390, 078040/1391 ning SEJ078040/1381, SEJ078040/1382, SEJ078040/1383, SEJ078040/1384, SEJ078040/1385, SEJ078040/1386, SEJ078040/1387, SEJ078040/1388, SEJ078040/1389, SEJ078040/1390, SEJ078040/1391. Kohtule esitatud vaidlusalustest arvetest (dtl 215-225 ja 259-269) tulenevalt esitas avaldaja iga kuu ajavahemikul 31.01.2015–30.11.2015 puudutatud isiku nimele arved majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Avaldaja leiab, et tema vaidlusalustest arvetest tulenevad nõuded ei ole aegunud. Tõepoolest ei olnud pärast korteriomanike 10.03.2009 üldkoosolekuga antud ametiaja viieaastase kestuse möödumist valitseja volitused pikendatud. Vaatamata sellele, et korteriomanike vastav otsus puudub, täitis hageja kõike valitseja funktsioone, mis tulenevad KOS §-dest 15, 18, 21, 22, s.o korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine, ning kandis kõik sellega seotud kulusid oma arvel. Avaldaja leiab, et antud juhul on tegemist käsundita asjaajamisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 23.10.2019. a otsuses nr 2-17-131006 (p 13), et hageja õigus nõuda kostjalt enda kantud kulutuste hüvitamist võib tuleneda ka käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018 jj), seda mh juhul, kui kantud kulutused ei ole kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise vajalikud kulutused KOS § 13 mõttes või vajalikud kulutused KOS § 15 lg 2 mõttes (vt selle kohta Riigikohtu 8.10.2014. a otsuse nr 3-2-1-61-14 p 29). Juhul kui hageja kantud kulutused tulid kostjale kasuks, tema tahe oli tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes ning esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis on hagejal kostja vastu kulutuste hüvitamise ja tasu saamise nõue VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi nendes sätetes nimetatud ulatuses. Need nõuded saaksid olla VÕS § 1023 lg-st 3 tulenevalt välistatud üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et kulutuste tegemisele asumisel ei olnud hagejal kui asjaajajal kavatsust nõuda kostjalt kui soodustatult isikult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Avaldaja leiab, et kui korteriomanikud tarbivad kommunaalteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Kahtlemata, et ehitise ja maatükki korrashoid ning elumaja kõikide vajalike kommunaalteenustega varustamise tagamine (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne) on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides. Lisaks on avaldaja volitused valitsejana kinnitatud (pikendatud) korteriomanike 05.04.2017 üldkoosoleku otsusega, millega sisuliselt on tema eelnev tegevus heaks kiidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses. Kulutused hüvitatakse võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (KOS § 13 lg-d 1 ja 2) (vt RKTKo 3-2-1-61-14, p 29). Avaldaja on asutatud X Linnavalitsuse varade baasil ja on loodud X linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks, lähtudes ettevõtte eesmärkidest ja ülesannetest. Kuivõrd tegutses avaldaja tahtega kõikide X x 12 korteriomanike kasuks ja seega ka puudutatud isiku kasuks, siis on käsundita asjaajamine kooskõlas VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatuga ja täielikult õigustatud. Kohus nõustub avaldaja käsitlusega käsundita asjaajamise kohta. Kohus on seisukohal, et vaidlusalustes arvetes esitatud nõuded tulenevad avaldaja käsundita asjaajamisest puudutatud isiku kasuks. Kohus ikka ei nõustu puudutatud isiku käsitlusega. 17(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Kohus tegi juba kindlaks, et korteriomanikud on 02.04.2009 üldkoosoleku (dtl 34-40, 203-209; tõlge dtl 41-44, 199-202) ja 05.04.2017 üldkoosoleku (dtl 210-214) otsustega kinnitanud AS MEKE X, kui X x 12 elumaja haldaja volituste pikendamise viieks aastaks. Seetõttu tulenevad avaldaja nõuded kulude tasumiseks tehingust (korteriomanike otsustest). Ajavahemikul 02.04.2014–05.04.2017, mille hulka kuulub ka vaidlusaluste arvete ajavahemik (31.01.2015–30.11.2015), puuduvad korteriomanike otsused valitsejana AS MEKE X volituste pikendamise kohta. Seetõttu peab kohus analüüsima, kas avaldaja nõuded saavad tuleneda käsundita asjaajamisest nagu väidab avaldaja ja millega puudutatud isik ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 alusel ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus kontrollib kas on täidetud käsundita asjaajamise VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused ehk kas osapoolte vahel oli käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses. AS MEKE X on asutatud X Linnavalitsuse varade baasil ja on loodud X linnaosa territooriumil füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks, lähtudes ettevõtte eesmärkidest ja ülesannetest. Avaldaja teostas muuhulgas puudutatud isiku korteri(eri)omandi asukohaks oleva elamu esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majapidamise ning kandis kõik sellega seotud kulud oma arvel. Need asjaolud leidsid tõendamist 12.06.2020. a dokumendis „Nõudeõiguse kinnitamine“ (dtl 439) X linn, X x 12 korteriühistu kinnitusega, et AS MEKE X tegutses valitsejana alates korteriomandi esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade tekkimisest kuni 31.12.2017 KOS tähenduses ning KrtS tähenduses 01.01.2018 kuni 22.06.2018. Samuti kinnitas korteriühistu, et avaldaja on kandnud kulusid korteriomandite ja korteriühistu haldamise ja kommunaalteenuste varustamise tõttu oma vahenditest kuni 31.08.2018. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et avaldaja on ajanud puudutatud isiku asja, kuivõrd avaldaja teostas Xl asuva X x 12 elamu, sh puudutatud isiku korteri(eri)omandi esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade majapidamise ning kandis sellega seonduvad kulud. AS-ile MEKE X esitasid arved kommunaalteenuse (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne) osutajad (dtl 320–359, 392–433). Kohtule pole esitatud ei tõendeid ega väiteid, et teenuste osutajate esitatud arved oleks avaldaja tasumata jäetud. Korteriomanikud olid kommunaalteenuseid tarbimas (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne), s.t kiitsid avaldaja asjaajamise heaks. Ehitise ja maatükki korrashoid ning elumaja kõikide vajalike kommunaalteenustega (vesi, soojus, elekter, kanalisatsioon, prügivedu jne) varustamise tagamine on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides ning vastab nende 18(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
eelduslikule tahtele ikka, kuna kohtule tõendeid, et avaldaja olevat loobunud asjaajamast, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt on käsundita asjaajamise eeldused täidetud küll. VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. VÕS § 1023 lg 3 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 1 ja 2 ettenähtud nõuded saaksid olla välistatud üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et kulutuste tegemisele asumisel ei olnud avaldajal kui asjaajajal kavatsust nõuda puudutatud isikult kui soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arved (dtl 215–225 ja 259–269) tõestavad, et küll oli avaldajal kavatsus nõuda puudutatud isikult välja kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. Puudutatud isik sai korteriomandi omanikuks 06.08.2014, s.o ajal, mil korterite omanike otsustus avaldaja volituste pikendamise kohta puudus. Enne 2015. a jaanuari maksti avaldaja esitatud kaasomandi ülalpidamis- ja keskkütekulude arveid korrapäraselt (dtl 50-51, 52-53). Need asjaolud tõestavad, et avaldajal ikka oli kavatsus kantud kulud puudutatud isikult välja nõuda ja puudutatud isikul ei olnud alust selleski kahelda. Kohus peab tõendatuks, et vaidlusaluste arvete esitamise ajal tegutses avaldaja kui käsundita asjaajaja puudutatud isiku kasuks. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Käsundita asjaajamise korras avaldajapoolne puudutatud isikule teenuse osutamine toimus vaidlustatud arvete põhjalt ajavahemikul 01.01.2015–30.11.2015, maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 17.01.2019. Seega, puudutatud isiku vastu esitatud nõuded aegunud pole. Ka ei ole vaidlusaluste arvete alusel olevad nõuded seega aegunud. Kohus leiab, et avaldaja öeldu võla tasumise teemal puudutatud isiku ema X Sa väidetava suhtlemise kohta (dtl 54, 56, tõlge tl 55, 57, 309–312) ning osapoolte öeldu endiste omanike kohta ja hagiavaldusele lisatud 26. oktoobri 2000 eluruumi ülalpidamisleping (dtl 45-46, tõlge tl 47-48) ei oma tsiviilasja arutades tähtsust ja kohus jätab need tähelepanuta. Asjas puuduvad tõendid millest saaks järeldada, et T. Sa suhtles avaldajaga X x c, X asuva korteriomandi omaniku esindajana ja et tal oleksid volitused anda lubadusi võlgnevuse tunnustamise ja selle tasumise ajatamise kohta. 26. oktoobri 2000 eluruumi ülalpidamislepingu kohaselt sai leping sõlmitud ühelt poolt haldajaks oleva AS MEKE X ja teiselt poolt eluruumi X x 12-35 omaniku I. X’i vahel. Lepingu alapunktist 3.1 tulenevalt kehtib leping kuni elumaja üleandmiseni korteriühistule või üleviimisel mitteeluruumiks või omaniku muutumisel korteri müügi puhul. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x andmete kohaselt kanti kostja A S registriosa II. jäkku omanikuna 06.08.2014. 19(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Seega on kõne all olev leping kehtinud kuni 06.08.2014. Majandamiskulud Avaldaja väitel X x 12 X asuva elamu valitsemise tõttu esitas AS MEKE X valitsejana puudutatud isikule kui korteriomanikule, igakuised arved majandamiskulude (hoone hoolduse (valitseja teenustasu), prügiveo, soojusenergia (kütte)) tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Hoolimata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikust saamisest ja selle kohta iga kuu saadetud arvetest alates 2015 jaanuarist tasus puudutatud isik arveid korrapäratult (dtl 50-51, 52-53) ja osade kaupa, mille tõttu on majandamiskulude osas võlgnevus tekkima hakanud. Valitsejale laekunud raha arvestati varasemate perioodide eest võlgnevuse katteks, lähtudes VÕS § 88 lg 2 ja lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõtetest, s.o kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tasutud raha oli piisav vaid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, siinjuures on valitseja teenuste arve 2015 augusti eest summas 21,92 eurot ja tarbitud soojusenergia arve 2015 aprilli eest summas 35,03 eurot osaliselt tasumata jäänud. Peale nimetatud summade kostja valitsejale mitte midagi ei tasunud. Osapooltel puudub vaidlus, et puudutatud isik ega keegi kolmas isik pole alates 2015. a jaanuarist arveid korrapäraselt tasunud (dtl 50-51, 52-53). Avaldaja nõuab elamu valitsejana puudutatud isikult välja tema ees ajavahemikul 01.01.2015– 31.08.2018, sh majandamiskulud 2018 augustikuu eest, tekkinud võlgnevus 2139,95 euro ulatuses, millest 1698,37 eurot on majandamisekulude võlg, mis tekkis enne 31.12.2017 ja 441,58 eurot on võlg, mis tekkis pärast 01.01.2018. Nendest summadest on valitseja teenused (hoone hooldamine) 846,63 eurot ja tarbitud soojusenergia kulud 1293,32 eurot. Samuti nõuab avaldaja välja seisuga 26.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 565,76 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata jäetud majandamiskulude võlgnevusest alates 27.06.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni. KOS (kehtis kuni 31.12.2017) § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. KrtS (kehtib alates 01.01.2018) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Küll puudutatud isik oli avalduses märgitud perioodil, mille eest on nõuet esitatud, vaidlusaluse korteriomandi omanik. Puudutatud isik ei esitanud ühtegi tõendit ega väidetki, et ta täitis korteriomaniku kohustusi korrapäraselt. Seega, avaldus on esitatud põhjendatult ja õige isiku vastu. Kohus on seisukohal, et asjakohatu on puudutatud isiku esitatud X linn, X x x Korteriühistu 08.01.2019 tõend (dtl 92), et korteriomandi üüri ja kommunaalteenuste võlg on seisuga 08.09.2019 summas 264,18 eurot. Käesolevas asjas on avaldajaks AS MEKE X, kes valitses X linnas, X x x asuvat elamut kuni 31.08.2018. X linn, X x x korteriühistule oleval puudutatud isiku võlal pole käesoleva asjaga pistmist. X linn, X x 12 korteriühistu 12.06.2020. a dokumendis „Nõudeõiguse kinnitamine“ (dtl 439) kinnitas, et mistahes nõuded, mis tekkisid korteriomanike kohustustest seoses korteriühistu ja korteriomandite teenindamisega valitseja (AS MEKE X) poolt ning seoses tarbitud kommunaalteenustega, mis olid osutatud valitseja arvel või tema vahendusel kuni 31.08.2018 (kaasa arvatud), kuuluvad valitsejale ja peavad olema täidetud tema ees (punkt 4). Mistahes nõuded, mis tekkisid korteriomanike kohustustest seoses korteriomandite ja kaasomandi 20(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
teenindamisega valitseja poolt ning seoses tarbitud kommunaalteenustega, mis olid osutatud valitseja arvel või tema vahendusel kuni 31.12.2017 (kaasa arvatud), kuuluvad valitsejale ja peavad olema täidetud tema ees (punkt 5). Seega jätab kohus osundatud puudutatud isiku tõendi (X linn, X x x korteriühistu 08.01.2019 tõend, dtl 92) tähelepanuta, kuna see on asjakohatu. Avaldaja nõuab puudutatud isikult välja majandamiskulud (soojusenergia (küte), prügivedu, hoone hooldamine (valitseja teenustasu)), mille hulka kuuluvad elamu majapidamisega seotud kulud (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne). Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõude suurus on tõendamata. Kohus nõustub puudutatud isiku arvamusega, et arvetega ikka ei saa tõendada kostja kohustuste olemasolu ja selle suurust. Kohus arvestab ühtlasi Riigikohtu 10.06.2010. a otsuse 3-2-1-53-10 ps 14 väljendatud seisukohaga, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Kohus leiab, et Riigikohtupoolne viidatud seisukoht on käsitatav kõnealuseski asjas. Seega leiab kohus, et ainuüksi arvete esitamisega ei saa tõendada puudutatud isiku kohustuse tekkimist ja selle suurust. Hoone hooldamine (valitseja teenustasu) Elamu majapidamisega seotud tariifid kehtestatakse avaldaja nõukogu poolt ja need kehtivad kõikide klientide suhtes X linna administratiivterritooriumil. Tariifid tehakse teatavaks igale korteriomanikule ning avaldatakse hageja veebilehel aadressil http://meke.ee/normatiivseddokumentid/. Alates 01.06.2015 kehtisid järgmised AS MEKE X teenuste tariifid (dtl 319): hoone hooldamine – 0,3801 eurot ilma käibemaksuta korteriomandi reaalosa ruutmeetri eest; hoone hooldamine (gaasiga) – 0,4131 eurot ilma käibemaksuta korteriomandi reaalosa ruutmeetri eest. X x x X majas tarbitakse maagaasi ja seega rakendati tariif 0,4131 eurot ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku korteri(eri)omandi pindala on 40,7 m2. Seega, alates 01.06.2015 on valitseja teenuste tasu puudutatud isiku jaoks kokku 20,17 eurot kuus (16,81 eurot (40,7 * 0,4131), millele lisandub 20% käibemaks (3,36 eurot)). Kohtule ei esitatud andmeid valitseja teenuste tasu suuruse kohta enne 01.06.2015, mistõttu jätab kohus selles osas avalduse rahuldamata. Seega on valitseja teenuste tasu puudutatud isiku jaoks ajavahemiku 01.06.2015–31.08.2018 eest kokku 786,63 eurot (20,17 eurot * 39 kuud). Avaldaja tõendi (dtl 303) kohaselt on tasutud teenustasu arveldustest ajavahemikul 01/2015– 02/2019 korteri 35 eest teenustasuna 38,52 eurot 09.07.2015 ja 50 eurot 22.09.2015. Eelnevast nähtub, et põhjendatud on valitseja teenuste tasu 698,11 eurot (786,63 – 38,52 – 50) puudutatud isiku jaoks. Selles suuruses rahuldab kohus avaldaja nõuet teenustasu osas. Kohus on seisukohal, et asjakohatud on puudutatud isiku väited osas, et gaasi arved on esitamata, millest tulenevalt puudub isegi hüpoteetiline võimalus kontrollida hageja andmeid hooldustasude suuruste osas, mis viitab nõuete tõendamatusele. 21(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Olles valitseja, avaldaja on kehtestanud tariifid X x x elamu puhul, kus asub ka puudutatud isiku korter, seega pidi puudutatud isik kulud kandma. Prügivedu Prügivedu korraldab OÜ X ja selle hinda kooskõlastatakse X linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta kuus (dtl 319, 360). Maja elanike arvu alusel esitas OÜ X igakuiselt avaldajale arved (dtl 320-359), mida viimane tasus oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult hagejale tasunud või mitte. Prügiveo hind alates 01.06.2014 on 2,10 eurot koos käibemaksuga ühe inimese kohta (dtl 360), ja alates 01.03.2017 on 2,82 eurot koos käibemaksuga (dtl 361). Täpsustatud hagiavaldusele lisatud arvetest (dtl 215-258) tulenevalt, millised küll olid väidetavalt esitatud puudtatud isikule ja kohus leidis varasemalt, et on alust arvata, et need arved olid koostatud tagajärjel, kuid kohus leiab, et arvetes sisaldub vajalik informatsioon seoses puudutatud isikule kuuluva korteri(eri)omandiga. Arvetest nähtub, et tasu prügiveo eest arvutati lähtudes ühikust „inimene“ ja kogusest „1“. Puudutatud isiku väited, et korteris keegi, s.h tema, ei elanud, ei ole millegagi tõendatud. Seega on põhjendatud avaldaja nõude prügiveo eest kokku summas 105,36 eurot, millest 54,60 eurot on ajavahemiku 01.01.2015-28.02.2017 eest arvestades 2,10 eurot koos käibemaksuga kuus ühe inimese kohta ja alavahemiku 01.03.2017-31.08.2018 (2018 august kaasarvatud) eest 50,76 eurot arvestades 2,82 eurot koos käibemaksuga ühe inimese kohta. Soojusenergia (kütte) Soojusenergia hinnad kehtestatakse X AS (endine ärinimi x) poolt, kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes X linna administratiivterritooriumil. Elamu X x x X soojusenergiaga varustamiseks sõlmis 01.07.2003 hageja soojusettevõtja vastava lepingu (dtl 367-371, tõlge dtl 362-366). Maja soojusarvesti näitude alusel esitas soojusettevõtja valitsejale igakuiselt arved (dtl 392-433), mida viimane tasus oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on soojusenergia eest tegelikult hagejale tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse X Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m alusel (dtl 374), millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat (dtl 375-384) ning X Linnavalitsuse 04.04.2001 määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat. Arvestused puudutatud isiku suhtes on toodud vastavas tabelis (dtl 386-391). Arvestused on tehtud lähtudes tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest. Nendest dokumentidest tulenevalt puudutatud isiku poolt kuuluvad tasumisele järgnevad summad eurodes: 2015. a jaanuari eest 81.92, oli tasutud 78,53 veebruari eest 62.11, oli tasutud 81,92 märtsi eest 51.26 aprilli eest 41.01, oli tasutud 82 mai eest 4.97 juuni eest 1.55 juuli eest 0, oli tasutud 37,35 augusti eest 0 septembri eest 0 oktoobri eest 24,91 22(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
novembri eest 43,95 detsembri eest 49,78 Kokku jäi tasumata 2015. a eest (tasutud summad on välja arvatud) 131,61 eurot. 2016. a jaanuari eest 100.98 veebruari eest 68.98 märtsi eest 63.03 aprilli eest 45.88 mai eest 5.26 juuni eest 0 juuli eest 0 augusti eest 0.49 septembri eest 0.75 oktoobri eest 37.94 novembri eest 65.63 detsembri eest 64.49 Kokku 453,43 eurot. 2017. a jaanuari eest 76.85 veebruari eest 69.26 märtsi eest 56.20 aprilli eest 47.86 mai eest 21.60 juuni eest 0.63 juuli eest 1.21 augusti eest 0 septembri eest 0 oktoobri eest 38.14 novembri eest 50.09 detsembri eest 60.20 Kokku 422,04 eurot. 2018. a jaanuari eest 67.89 veebruari eest 76.75 märtsi eest 65.43 aprilli eest 45.64 mai eest 1.79 juuni eest 0.16 juuli eest 0 augusti eest 0 Kokku 257,66 eurot. Kohus leiab, et lähtudes avaldaja poolt esitatud dokumentidest on põhjendatud nõude suurus soojusenergia eest ajavahemiku 01.2015 – 08.2018 eest on kokku 1264,74 eurot. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et avaldaja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus leiab, et kohtumääruses viidatud tõenditega on tõendatud avalduse põhjendatus ja tõendatus kohtu poolt tunnustatud suuruses. Puudutatud isiku vastuväidetest võib järeldada, et ta ei pea avaldajale midagi maksta, see aga on vastuolus puudutatud isiku kui korteriomaniku seadusest tulenevate kohustustega. 23(25)
Tsiviilasi nr 2-19-101468
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna puudutatud isik on rikkunud kulude tasumise kohustus, on avaldajal õigus nõuda kulude väljamõistmist. Kõigest eeltoodust tulenevalt kokku on põhjendatud avaldaja nõude suuruses kokku 2068,21 eurot, millest 698,11 eurot on teenuste tasu, 105,36 eurot on tasu prügiveo eest ja 1264,74 eurot on tasu soojusenergia eest. Seega rahuldab kohus avalduse osaliselt. Viivis Avaldaja nõuab ka viivist. Seoses kohustuse rikkumisega on põhjendatud ka viivise nõue. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta nõudis puudutatud isikult viivise tasumist enne kohtusse pöördumist. Kõikides kohtule esitatud arvetes viivised on suurusega
Tsiviilasi nr 2-19-101468
Kohus juhib osapoolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtumääruses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumine ning et kohus rahuldas avalduse ligikaudu 96% ulatuses, leiab kohus, et on õiglane jätta 96% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 4% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2022 kohtumäärusega.
25(25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.