Tallinn, Pärnu mnt 68 // Uue Maailma tn 19 korteriühistu hagi K. K. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
142 200,64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinn, Pärnu mnt 68 // Uue Maailma tn 19 korteriühistu (registrikood 80017641), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja: K. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
Asja läbivaatamine
30.08.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 5267,50 eurot ja mõista see summa Tallinn, Pärnu mnt 68 // Uue Maailma tn 19 korteriühistult K. K. kasuks välja. Välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-16411 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Tallinn, Pärnu mnt 68 // Uue Maailma tn 19 korteriühistu (hageja) esitas 20.11.2023 Harju maakohtule hagi K. K. (K., kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi pärast seda takistavate asjaolude äralangemist menetlusse 11.03.2024.
2.Kohus selgitas 11.07.2024 määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Kostja esitas 01.08.2024 täiendavad seisukohad ja tõendid, hageja vastas neile 15.08.2024. Kohus kuulas pooled ära 30.08.2024 kohtuistungil.
3.Hageja nõuab kostjalt: (1) kahju 126 400,56 eurot; (2) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hageja peamised väited on järgmised: −
Kostja oli hageja juhatuse liige 06.07.2010−22.11.2018.
−
Hageja tellijana ja Wolkar OÜ ning Ehitus5Eco töövõtjatena sõlmisid 01.02.2017 töövõtulepingu (edaspidi: TVL) korterelamu välispiirete ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Tööde algusajaks oli 15.03.2017 ning tähtajaks 8 kuud. TVL kohaselt oli tellija esindajaks kostja.
−
Tööde lõppedes allkirjastasid hageja juhatuse liikmed J. S. ja kostja 21.02.2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi: 21.02.2018 akt). 26.02.2018 allkirjastati ehitise ülevaatuse akt, milles kostja hageja juhatuse liikmena, omanikujärelevalve teostaja, OÜ Wolkar ja projekteerija kinnitasid teostatud tööde ja esitatud dokumentatsiooni nõuetekohasust.
−
18.10.2018 saatis rekonstrueerimist finantseerinud SA Kredex korteriühistule auditi, milles osundati, et (a) fassaadi lisasoojustuse paigaldus ei ole teostatud vastavalt ehitusprojektile ja krohvitud soojustuse paigalduseeskirjadele, (b) ehitatud parapeti lahendus ei vasta toetuse taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja ka hiljem esitatud projekteerija poolt kooskõlastatud muudatusjoonisele. Kostja infot teistele juhatuse liikmetele ei edastanud.
−
19.11.2018 allkirjastas kostja hageja juhatuse liikmena 13.11.2018 kuupäevaga dateeritud teostatud tööde akti nr 9 (edaspidi: 19.11.2018 akt), lugedes kõik teostatud tööd nõuetekohaselt teostatuks. Akti alusel väljastas Wolkar OÜ hagejale arve summas 126 400,56 eurot maksetähtajaga 30.11.2018. Kostja arvet hageja raamatupidajale ega teistele juhatuse liikmetele ei edastanud.
−
Kostjal ei olnud õigust 19.11.2018 akti ainuisikuliselt allkirjastada. 2 (11)
2-23-16411 −
TVL alusel teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Tsiviilasjas nr xxxx teostatud ekspertiisi käigus leidis ekspert mh, et töödes esineb rida puuduseid, mida pidanuks pädev ehitaja suutma vältida ja pädev omanikujärelevalve märkama ning nõudma vigade parandamist. Osa vigu on sellised, mida pole ehitist lammutamata võimalik parandada. Ka pärast parandustöid jääb lõpptulemus kesisem kui õigesti ehitades.
−
Wolkar OÜ on tööde vastuvõtmisele tuginedes keeldunud parandustööde teotamisest. Wolkar OÜ ja hageja sõlmisid tsiviilasjas nr xxxx kohtuliku kompromissi, millega hageja oli kohustatud tasuma 126 400,56 eurot ja viivise 10 000 eurot. Sellele lisaks tuleb hagejal ehituse puudused omal kulud kõrvaldada. Hageja ei nõustunud OÜ Wolkar pakkumistega, kuna OÜ Wolkar pakkus üksnes osalist heastamist.
−
Kostja oli mõistlikul määral töös esinevatest puudustest informeeritud, kuid jättis teisi juhatuse liikmeid sellest teavitamata, mistõttu ei saanud hageja mõistliku aja jooksul töövõtjale lepingule mittevastavusest teatada. Seetõttu kaotas hageja võimaluse ja õiguse esitada vastuväide töövõtja teostatud töödele. 19.11.2018 akti allkirjastamisega võttis kostja selgelt ülemäärase riski ega järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit. Kostjaga sarnases olukorras olev mõistlik isik ei usuks ratsionaalselt, et selline tegevus on hageja parimates huvides.
−
Kostja rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna SA Kredex 18.10.2018 auditis leitud puudustest informeerimata jätmine ja 19.11.2018 akti allkirjastamine tekitas hagejale kahju töövõtja poolt esitatud arve ulatuses – summas 126 400,56 eurot. Kahju suurus tuleneb ebakvaliteetse töö vastuvõtmisest. Hagejale tekitatud tegeliku kahju suurus (puuduste kõrvaldamise maksumus) on 188 090,28 eurot, mida tõendab Nuckö Ehitus OÜ pakkumine.
−
M. S. 24.11.2022 ekspertarvamuses olid hinnastatud ainult need puudused, mida oleks saanud kõrvaldada ilma lammutustöid tegemata. Puudused, mille kõrvaldamiseks oleks pidanud lammutama osa hoonest, M. S. ei hinnastanud.
−
22.12.2017 koostatud ülevaatusaktid on koostatud korteriomanike poolt, kes ei ole töövõtulepingu osapooleks, lisaks vaadati üle vaid konkreetse korteri küttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, akende paigaldus ja viimistluse taastamine. A. K. arvamus on koostatud 22.06.2018, s.o enne SA Kredex auditit ja M. S. poolt läbi viidud ekspertiisi. Lisaks ei vasta arvamuse sisuline tase ka minimaalselt eriteadmistega isiku arvamusele.
−
Hageja üldkoosolek on 04.03.2024 otsustanud kostja vastu hagi esitamise ja määranud õigusvaidluses esindajateks hageja juhatuse liikmed.
−
Hageja nõude aegumine peatus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega, mitte selle menetlusse võtmisega.
4.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: −
Hageja ei võtnud Wolkar OÜ-lt töid vastu 19.11.2018 aktiga, vaid kahe hageja juhatuse liikme poolt 21.02.2018 allkirjastatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (21.02.2018 akt). 19.11.2018 aktist ei nähtu, et Wolkar OÜ oleks sellega andnud töö hagejale üle. Töö üleandmise tahe nähtub ühemõtteliselt hoopis 21.02.2018 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. See tulenes ka TVL p-st 12.1.
−
Hageja nõue on aegunud. Hageja väitel seisneb kostja hoolsuskohustuse rikkumine selles, et ta võttis hageja nimel Wolkar OÜ-lt töö vastu, kuigi töös ilmnesid puudused. Töö vastuvõtmine toimus 21.02.2018. Kostja kui juhatuse liikme vastu esitatavate 3 (11)
2-23-16411 nõuete viie aastane aegumisperiood möödus seega veebruaris 2023. Kui pidada kostja rikkumiseks 19.11.2018 akti allkirjastamist, aegusid nõuded novembris 2023. −
Hageja nõude aegumine ei peatunud 20.11.2023 hagi esitamisega, kuna (i) hagi ei olnud esitatud õigustatud isiku poolt, (ii) hagi ei vastanud nõuetele − kohus ei võtnud seda menetlusse ega toimetanud kostjale kätte. Nõuetekohane hagi esitati kohtusse alles 29.02.2024.
−
Kostja pole juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud. Hagist pole aru saada, kuidas tekitas Wolkar OÜ arve raamatupidajale edastamata jätmine hagejale kahju (tõi kaasa kohustuse tasuda Wolkar OÜ-le lepingu järgne viimane osamakse). Tööde vastuvõtmine ega finantsakti allkirjastamine ei võta hagejalt õigust nõuda ehitajalt puuduste likvideerimist. Lisaks andis Wolkar OÜ tööle viie aastase garantii, mille vältel sai hageja samuti esitada töö puudustest tulenevaid nõudeid. Töö vastuvõtmine ei mõjuta töövõtja vastutust töö puuduste ees, vaid mõjutab tõendamiskoormuse jaotust. Kehtiva õiguse kohaselt tuligi hagejal töö vastu võtta, kui töös ei esinenud töö kasutamist takistavaid olulisi puuduseid. Seega käitus kostja hageja nimel töid vastu võttes nõuetekohaselt kooskõlas kehtiva õigusega, kuivõrd töö oli vastuvõtmise hetkeks lõpetatud ja see oli eesmärgipäraselt kasutatav.
−
Ehitustööde käigus ilmnes ehitaja töös mõningaid kvaliteediprobleeme, kuid ehitaja parandas kostja teada probleemsed kohad, mida kinnitas kostjale omanikujärelevalvet teostav isik. Ekspert M. S. tuvastas, et katuse parapeti sõlme projektimuudatus, mille alusel parapet ehitati, oli ise nõuetekohane (samaväärne põhiprojektis kajastatud lahendusega).
−
Kostja on järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit. Töö võeti vastu kahe hageja juhatuse liikme poolt 21.02.2018 allkirjastatud ehitustööde üleandmisevastuvõtmise aktiga. Omanikujärelevalve T. K. poolt esitatud arvamus, A. K. poolt koostatud eksperthinnang ja korteriomanike poolt tööle antud heakskiidud andsid kostjale mõistliku aluse uskuda, et töö on teostanud nõuetekohaselt. Kostjal puuduvad ehitustehnilised eriteadmised.
−
Vale on hageja väide, et kostja ei edastanud SA Kredexi saadetud kirju teistele juhatuse liikmetele. SA Kredex saatis vastavad kirjad hageja juhatuse e-mailile, mida lugesid kõik juhatuse liikmed. 22.11.2018 üldkoosolekul teavitas juhatus korteriomanikke, et hageja juhatus võttis ehitajalt tööd vastu ja esitas SA Kredexile väljamakse taotluse, sest hageja on ehitajale võlgu 136 440 eurot. Juhatus selgitas, et hageja riskid seoses võimalike puudustega on maandatud ehitaja poolt tööle antud 5-aastase garantiiga.
−
Üldkoosolek otsustas 22.11.2018 ära oodata SA Kredex otsuse, kas väljamakset vähendatakse või mitte. 19.11.2018 akti allkirjastamine oli vajalik viimase väljamakse taotlemiseks. Kostja esindusõigus ei olnud piiratud, mistõttu oli kostja õigustatud akti allkirjastama. 19.11.2018 akti oli enne kostja poolt allkirjastamist seejuures üle kontrollinud omanikujärelevalvet teostanud isik, kes eelnevalt akti ka ise allkirjastas.
−
Väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Wolkar OÜ vastutust töö puuduste eest ei mõjutanud töö vastuvõtmine ega ka töö üleandmisevastuvõtmise akti või finantsakti allkirjastamine kostja poolt.
−
Hageja uued juhatuse liikmed M. M. ja M. S. võtsid tagasi hageja juhatuse poolt Kredexile esitatud avalduse viimase toetuse osamakse väljamaksmiseks, mille arvelt oleks saanud hageja ehitajale tasuda, samuti keeldusid Wolkar OÜ-le ehitustööde viimase osamakse tasumisest enam kui nelja aasta jooksul. Wolkar OÜ pakkus kompromissi korras korduvalt, et kui hagejal on ehitustööde kvaliteedi osas kahtlusi, võiksid pooled tellida sõltumatu ekspertiisi – kui töös tuvastatakse puuduseid, oli 4 (11)
2-23-16411 Wolkar OÜ nõus puudused likvideerima. Hageja uus juhatus keeldus kompromissi sõlmimisest, mistõttu esitas Wolkar OÜ hageja vastu hagi ja nõudis võla tasumist. Hageja ja Wolkar OÜ sõlmisid apellatsioonmenetluses kompromissi. Hagejal on põhjust kaasnevad kulud sisse nõuda uuelt hageja juhatuselt. −
Kahju suurus on tõendamata. Jääb ebaselgeks, miks hageja käsitleb summat, mida Wolkar OÜ nõudis tsiviilasjas nr xxxx hagejalt põhinõudena, hagejale tekkinud kahjuna VÕS § 128 mõistes, mille eest peaks vastutama kostja. Nimetatud summa tasumise kohustus ei ole seotud kostja ametikohustuste väidetava rikkumisega, vaid selle tasumise kohustus tulenes hagejale Wolkar OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingust. Ekspert M. S. hindas tuvastatud puuduste likvideerimise maksumuseks 24 475 eurot. Nuckö Ehitus OÜ pakkumisel puudub tõenduslik väärtus, sest selles on pakutud puuduste likvideerimiseks mittevajalikke töid ja mahtusid ning pakutud hinnad ei kajasta tööde turuhinda.
−
Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka hageja viivise nõue.
Menetluskuludega seonduvad taotlused
5.Pooled paluvad menetluskulud jätta vastastikku teise poole kanda.
5.1.Hageja nõuab menetluskuluna 8416,75 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 183 eurot (käibemaksuga) 30 tunni ja 35 minuti eest ning määraga 180 eurot (käibemaksuga) 4 tunni eest (istungi ajakulu), lisaks riigilõivust summas 2100 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Hageja taotleb kulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
5.2.Kostja nõuab menetluskuluna 6210,43 euro hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga 205 eurot tunnis (koos käibemaksuga 250,10 eurot) 24 tunni ja 50 minuti eest. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, taotleb ta kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Kostja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
5.3.Hageja menetluskulude nimekirja osas kostja seisukohta ei esitanud.
5.4.Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud ülepaisutatud ja tunnitasu ei vasta kohtupraktikale. Põhjendatud oleks tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga), ajakulu hagile vastamiseks 5 tundi ja 01.08.2024 menetlusdokumendile selle kordusi arvestades 4 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.
7.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: −
Kostja oli hageja juhatuse liige 06.07.2010−22.11.2018 ja 19.11.2018 seejuures üheks kolmest hageja juhatuse liikmest. Juhatusse kuulusid samal lisaks kostjale J. S. ja T. L.. 5 (11)
2-23-16411 −
Hageja tellijana ja Wolkar OÜ ning Ehitus5Eco töövõtjatena sõlmisid 01.02.2017 TVL korterelamu rekonstrueerimiseks (dtl 162−175). TVL kohaselt oli tellija esindajaks kostja.
−
Tööde lõppedes allkirjastasid hageja juhatuse liikmed J. S. ja kostja 21.02.2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (dtl 63–64).
−
26.02.2018 allkirjastati ehitise ülevaatuse akt, milles kostja hageja juhatuse liikmena, omanikujärelevalve teostaja, OÜ Wolkar ja projekteerija kinnitasid teostatud tööde ja esitatud dokumentatsiooni nõuetekohasust (dtl 65–66).
−
18.10.2018 saatis rekonstrueerimist finantseerinud SA Kredex hageja auditi, milles osundati, et (a) fassaadi lisasoojustuse paigaldus ei ole teostatud vastavalt ehitusprojektile ja krohvitud soojustuse paigalduseeskirjadele, (b) ehitatud parapeti lahendus ei vasta toetuse taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja ka hiljem esitatud projekteerija poolt kooskõlastatud muudatusjoonisele (dtl 67–68, 69–70).
−
19.11.2018 allkirjastas kostja hageja juhatuse liikmena ainuisikuliselt 13.11.2018 kuupäevaga dateeritud teostatud tööde akti. 19.11.2018 akti oli enne kostja poolt allkirjastamist allkirjastanud omanikujärelevalvet teostanud isik (dtl 71–74).
−
Akti alusel väljastas Wolkar OÜ hagejale arve summas 126 400,56 eurot maksetähtajaga 30.11.2018 (dtl 75).
−
22.11.2018 üldkoosolekul teavitas juhatus korteriomanikke, et hageja juhatus võttis ehitajalt tööd vastu ja esitas SA Kredexile väljamakse taotluse, sest hageja on ehitajale võlgu 136 440 eurot. Üldkoosolek otsustas 22.11.2018 ära oodata SA Kredex otsuse, kas väljamakset vähendatakse või mitte (dtl 284−287).
−
Tsiviilasjas nr xxxx teostatud ekspertiisi käigus leidis ekspert, et töödes esines rida puuduseid, mida pidanuks pädev ehitaja suutma vältida ja pädev omanikujärelevalve märkama ning nõudma vigade parandamist. Osa vigu on sellised, mida pole ehitist lammutamata võimalik parandada. M. S. ekspertarvamuses olid hinnastatud ainult need puudused, mida oleks saanud kõrvaldada ilma lammutustöid tegemata. Puudused, mille kõrvaldamiseks oleks pidanud lammutama osa hoonest, M. S. ei hinnastanud (dtl 92–119).
−
Wolkar OÜ ja hageja sõlmisid tsiviilasjas nr xxxx kohtuliku kompromissi, millega hageja oli kohustatud tasuma 126 400,56 eurot ja viivise 10 000 eurot (dtl 120–123).
−
Hageja üldkoosolek on 04.03.2024 otsustanud kostja vastu hagi esitamise ja määranud õigusvaidluses esindajateks hageja juhatuse liikmed.
8.Korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koostoimes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-ga 2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg-ga 1. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause) (vt nt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478, p 12).
9.Nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (ibid). 6 (11)
2-23-16411
10.Esmalt lahendab kohus kostja aegumise vastuväite. MTÜS § 32 lg 3 ja TsÜS § 37 lg 5 kohaselt koostoimes KrtS § 24 lg-ga 1 on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest, kui põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Hageja väitel rikkus kostja oma kohustusi 19.11.2018. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue aegunud, kuna nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega 20.11.2023 (19.11.2023 oli pühapäev).
10.1.Vaatamata sellele, et õigustamata isiku esitatud hagi nõude aegumist ei peata, saab aegumise lugeda peatunuks ex nunc, kui õigustatud isik kiidab sellise hagi siiski heaks (TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.3.a). Hageja üldkoosolek on vaidlustamata asjaoludel 04.03.2024 otsustanud kostja vastu hagi esitamise ja määranud õigusvaidluses esindajateks hageja juhatuse liikmed, seega on hagi esitatud õigustatud isiku poolt.
10.2.Hagi võib olla esitatud algselt puudusega, kuid aegumise peatumiseks ei ole siiski piisav hagi esitamine selliselt, et hagist ei ole võimalik piisavalt aru saada (TsÜS komm (2023), § 160, p 3.2.2.b). 20.11.2023 hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu oli piisavalt selgesti mõistetav, et tuua kaasa aegumise peatumise toime. Hagi esitamise ajaks on TsMS § 362 lg 1 järgi hagi kohtusse jõudmise aeg eeldusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Kohus võttis hagi 11.03.2024 määrusega menetlusse ja toimetas selle kostjale kätte.
11.Kohtu hinnangul ei ole hagi rahuldamise eeldused täidetud ja põhjendab seda alljärgnevalt.
12.Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 15 ja seal viidatud praktika).
13.Hageja heidab kostjale ette 19.11.2018 akti allkirjastamist ilma, et ta oleks kontrollinud, kas SA Kredexi auditis märgitud puudused on kõrvaldatud (puudustega töö vastuvõtmist), teisi juhatuse liikmeid puudustest informeerimata jätmist ja arve edastamata jätmist. Lisaks ei olnud hageja hinnangul kostjal õigust 19.11.2018 akti ainuisikuliselt allkirjastada.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööde lõppedes allkirjastasid hageja juhatuse liikmed J. S. ja kostja 21.02.2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning 26.02.2018 allkirjastasid kostja, omanikujärelevalve teostaja, OÜ Wolkar ja projekteerija ehitise ülevaatuse akti, milles kinnitasid teostatud tööde ja esitatud dokumentatsiooni nõuetekohasust. Nende aktidega seonduvalt hageja kostjale etteheiteid ei tee. Hageja käsituses oli tööde nn lõpliku vastuvõtmise aktiga tegemist 19.11.2018 akti puhul. Kohus hageja käsitusega ei nõustu. 21.02.2018 kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (dtl 63–64) ja Ehitise ülevaatuse aktist (dtl 65–66) nähtub, et tööd võeti juhatuse liikmete 7 (11)
2-23-16411 poolt vastu 21.02.2018. Hageja ei ole tõendanud, et tööd olid pärast veebruari 2018 nn lõplikult vastu võtmata või et pärast 21.02.2018 akti allkirjastamist oleksid tööd objektil jätkunud. Sellisele järeldusele ei ole võimalik jõuda hageja väite kinnituseks esitatud 19.11.2018 akti (dtl 71–74) põhjal, mis ei kinnita, et tööd oleksid pärast 21.02.2018 akti allkirjastamist jätkunud või pooled ei soovinud 21.02.2018 aktiga töid lõplikult üle anda. TVL (dtl 162−175) p 12.1 kohaselt toimub tööde (lõplik) vastuvõtmine sellekohase kirjaliku üleandmis-vastuvõtu aktiga (...). 19.11.2018 aktist ei nähtu, et OÜ Wolkar oleks sellega andnud töö hagejale üle. Töö üleandmise tahe nähtub ühemõtteliselt 21.02.2018 ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kostja selgitus (dtl 332, 333), mille kohaselt 19.11.2018 akt koostati hiljem SA Kredexi toetuse väljamakse taotlusele lisamiseks, on kooskõlas tsiviilasjas esitatud teiste tõenditega. Pelk viide hagejale esitatud arvel (dtl 75) 19.11.2018 aktile ei võimalda teha järeldust, et töid poolte selgesõnalistest kinnitustest vaatamata veebruaris 2018 vastu ei võetud. Arve näol on tegemist eelkõige raamatupidamisliku dokumendiga, mis ei muuda olematuks lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi. Järelikult ei saa kostjale ette heita 19.11.2018 puudustega töö vastuvõtmist. Kui töös esinesid puudused, võeti need puudustega vastu juba veebruaris 2018, mille osas hageja kostjale hagis etteheiteid ei tee.
15.Hageja pole tõendanud, et kostja oleks 18.10.2018 auditi ja arve osas teisi juhatuse liikmeid teadmatuses hoidnud. Audit edastati vaidlustamata asjaoludel 18.10.2018 e-kirjaga ühistu e-posti aadressile (dtl 69–70). Hageja ei ole tõendanud, et teistel juhatuse liikmetel ühistu e-postile juurdepääs puudus (dtl 335). Niisamuti pole hageja tõendanud, et kostja arvet hageja raamatupidajale ega teistele juhatuse liikmetele ei edastanud. 22.11.2018 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekut on informeeritud, et hageja on ehitajale võlgu 136 440 eurot (sisuliselt viimase osamakse sissenõutavusest) ning eksisteerib oht, et SA Kredex vähendab toetuse summat. Üldkoosolekul otsustati oodata ära SA Kredexi otsus (p 6, dtl 285).
16.KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatusele lisaks KrtS-s sätestatule ka MTÜS § 26 lg 2 ja § 27–29 ja 32 regulatsiooni. Vastavalt MTÜS § 27 lg-le 1 on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli 19.11.2018 üheks kolmest hageja juhatuse liikmest, 19.11.2018 akti allkirjastas kostja ainuisikuliselt ning hageja põhikirja p-st 35 tulenevalt oli ühistu esindamise õigus juhatuse esimehel üksi või kahel juhatuse liikmel ühiselt. Kostja ei ole tuginenud sellele, et mõne juhatuse otsusega oleks teda valitud juhatuse esimeheks, kel oleks õigus esindaja juhatust ainuisikuliselt. Tõendamata on väide, et juhatuses oli kokku lepitud töökorralduses, mille kohaselt esindab kostja hagejat suhetes ehitajaga. Juhatuse sellist otsust ei tõenda TVL, mille on hageja nimel sõlminud kostja (dtl 175), 22.11.2018 üldkoosoleku protokoll (dtl 284−287) ega ükski teine asjas esitatud tõend. Seega tulenes hageja põhikirja p-st 35 piirang MTÜS § 27 lg 2 tähenduses, mille kohaselt oli ühistu esindamise õigus kahel juhatuse liikmel ühiselt. Hageja ja kostja vahelises suhtes ei oma tähendust, et ehitajaga sõlmitud TVL p 18.2.1 järgi esindas hagejat õiguslikes küsimustes, täiendustes, muudatustes, tehnilistes küsimustes kostja. Kuna piirang ei olnud vaidlustamata asjaoludel registrisse kantud, see kolmandate isikute suhtes ei kehtinud. MTÜS § 27 lg 3 esimene lause näeb ette, et juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingute suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kostja 19.11.2018 akti allkirjastades kõnealusest põhikirja nõudest kinni ei pidanud.
17.1.22.11.2018 üldkoosoleku protokoll (dtl 284−287) ei tõenda ka seda, et kostja oleks 19.11.2018 akti allkirjastamise teiste juhatuse liikmetega eelnevalt kooskõlastanud. Sellist 8 (11)
2-23-16411 järeldust ei ole võimalik teha protokolli sõnastusest, mille kohaselt „juhatus on ehitustööd vastu võtnud“. Protokolli sõnastus võib mh tähendada nii viidet tööde vastuvõtmisele 21.02.2018 (mida toetaks protokolli järgmine lause, kuivõrd kasutusloa taotlemisega seondub ajaliselt eelkõige 26.02.2018 ehitise ülevaatuse akt) kui ka võimalikku tõdemust, et juhatuse nimel on kostja poolt tööd (ehitaja kui kolmanda isiku suhtes siduvalt) vastu võetud. J. S. 14.06.2018 ekiri (dtl 288) ei tõenda, et 19.11.2018 akti allkirjastamine oleks tema poolt heaks kiidetud. Seejuures 21.02.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastasid kaks juhatuse liiget ühiselt.
18.Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 19). Korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard mingi töö tellimiseks lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel ei saa üldjuhul olla samasugune, nagu selles valdkonnas tegutseva ettevõtja hoolsusstandard (ibid). Kuigi korteriühistu juhatuse liikme ja äriühingu juhatuse liikme vastutuse struktuur on sama, võib korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustuse määra hinnata väiksemaks. Seda seetõttu, et tavapäraselt ei ole korteriühistu juhatusse kuulumine inimese põhitöö ning sageli on see pigem kogukondlikust vastutustundest lähtuv kõrvaltegevus (TlnRnKo 23.09.2022, 2-21-9840 p 9.3).
19.Majandusliku tegutsemisega, sh lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks võib pidada vaid selgelt ülemäärase riski võtmist (RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-16914, p 21). Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt 19.11.2018 akti allkirjastamist alljärgnevatel põhjustel pidada juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumiseks, mis tooks endaga kaasa juhatuse liikme vastutuse.
20.19.11.2018 akti on vaidlustamata asjaoludel eelnevalt allkirjastanud omanikujärelevalve T. K.. Kohtu hinnangul ei ole kostja 19.11.2018 akti allkirjastamisel võtnud selgelt ülemäärast riski. Ehkki 18.10.2018 saatis SA Kredex hagejale ja omanikujärelevalve teostajale 18.10.2018 auditi, on omanikujärelevalve 15.11.2018 kinnitanud tööde nõuetekohasust. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard ei ulatu selleni, et ehituslikke ekspertteadmisi omamata pidanuks kostja veenduma tööde nõuetekohasuses ka pärast seda, kui eriteadmistega isik (omanikujärelevalve) oli töö aktsepteerinud. Ehkki hageja on tõendanud, et M. S. 24.11.2022 ehitustehnilise ekspertiisiga tuvastati hiljem töös esinenud puudused, ei ole hageja tõendanud, et 19.11.2018 oleksid esinenud puudused olnud ilmselged. Kostja rikkumist ja selle vabandatavust tuleb hinnata etteheidetava teo tegemise seisuga. Kui hiljem selgub, et tööd olid osaliselt tehtud ebakvaliteetselt või jäi osa töid tegemata ja seda ei saanud vastuvõtmisel tavalise tähelepanelikkuse juures märgata, on ühistul õigus esitada töövõtulepingust tulenev nõue töövõtja vastu, eelkõige nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (vt RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 22).
21.Hageja väitel leidis tsiviilasjas nr xxxx teostatud ekspertiisi käigus ekspert 24.11.2022, et töödes esineb rida puuduseid, mida pidanuks pädev ehitaja suutma vältida ja pädev omanikujärelevalve märkama ning nõudma vigade parandamist. Sellest ei saa aga järeldada, et vigu, mida omanikujärelevalve ei suutnud tuvastada, pidi märkama kostja, kes täitis juhatuse liikme ülesandeid kõrvaltegevusena. Kostja täitis enda hoolsuskohustuse valdkonna asjatundja (omanikujärelevalve) kaasamisega. Seejuures olid tööd juba 21.02.2018 aktiga vastu võetud, mistõttu 19.11.2018 akti allkirjastamist ei saa pidada ülemäärase riski võtmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hageja juhatuse liikmena Wolkar OÜ 16.11.2018 arvet ei tasunud. 22.11.2018 üldkoosoleku protokollist nähtub korteriomanike otsus oodata esmalt ära SA Kredex otsus toetuse osas ning seejärel otsustada edasised sammud (p 6, dtl 285). Seejuures on teine juhatuse liige J. S. avaldanud skepsist, kas tööde ringitegemise nõudmine on mõistlik. 9 (11)
2-23-16411 Ehitaja oli valmis kokkuleppel viimast arvet vähendama, kui SA Kredex toetuse summat vähendab (dtl 280−282, 327). Seega vastas SA-lt Kredex väljamakse taotlemine ja selle raames 19.11.2018 akti allkirjastamine lõppastmes hageja üldkoosoleku suunisele.
22.Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostjapoolse rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise ning kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
23.Ekslik on väide, mille kohaselt kaotas hageja kostjale ette heidetava tegevuse tulemusena võimaluse ja õiguse esitada vastuväiteid töövõtja teostatud töödele. Tööd võeti vastu 21.02.2018, mistõttu töövõtja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Vastupidiselt hageja väidetele ei mõjuta töö vastuvõtmine töövõtja vastutust töö puuduste eest, vaid mõjutab tõendamiskoormuse jaotust. Tööde vastuvõtmine ei võtnud hagejalt õigust nõuda puuduste kõrvaldamist, mis võinuks anda alust keelduda VÕS § 111 alusel tasu maksmisest ka pärast tööde vastuvõtmist. Tellija saab keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Hageja (sh uus juhatus) saanuks tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega. Lisaks andis töövõtja TVL p 15.1 kohaselt töödele 60-kuulise garantii, mille käigus kohustus ta tagama, et tööd vastavad lepingu tingimustele.
24.22.11.2018 koosolekul valiti vaidlustamata asjaoludel hagejale uus juhatus ja kostja juhatuse liikme ametisuhe lõppes. 22.11.2018 üldkoosoleku protokollist (dtl 284−287) nähtub, et üldkoosolekut on informeeritud, et hageja on ehitajale võlgu 136 440 eurot ning eksisteerib oht, et SA Kredex vähendab toetuse summat. Otsustati oodata ära SA Kredexi otsus (p 6). Uued juhatuse liikmed M. M. ja M. S. võtsid tagasi hageja varasema juhatuse poolt SA Kredexile esitatud avalduse viimase toetuse osamakse väljamaksmiseks, mille arvelt oleks saanud hageja ehitajale tasuda (dtl 179; 276−279, 283). Niisiis pidid hageja uued juhatuse liikmed olema teadlikud, et nende tegevuse tulemusena lükkub viimase osamakse väljamakse ja ehitajale arve tasumine edasi, ehkki tööd on vastu võetud. Hagejale võis seega tekkida kahju juhatuse edasisest tegevusest, mille eest kostja ei vastuta.
25.Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ei saanud hageja uus juhatus mõistliku aja jooksul töövõtjale tööde lepingule mittevastavusest teatada ning millest tulenevalt vastutab selle eest kostja. Hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist hiljemalt jaanuaris 2019 (dtl 307−308), kuid pole tõendanud, et kahju tekkis talle sellest, et puudused jäid kõrvaldamata ümberpööratud tõendamiskoormisest tingituna. Hageja väitel on ekspertiisiga puudused tuvastatud ja nende kõrvaldamist töövõtjalt nõutud. Tõendamata on väide, mille kohaselt on töövõtja keeldunud parandustööde teostamisest tulenevalt kostja tegevusest 19.11.2018 akti allkirjastamisel. Sellisele järeldusele ei võimalda jõuda hageja 10.10.2023 garantiinõue seoses ventilatsioonsüsteemiga, mida töövõtja ei täitnud garantii lõppemisele viidates.
26.Põhinõude ebaedu tõttu puudub võimalus viivise nõude rahuldamiseks ja kohus ei käsitle lähemalt sellega seonduvaid poolte väiteid.
27.Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3). 10 (11)
2-23-16411 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
29.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
30.Kostja esindaja tasumäär on 205 eurot (koos käibemaksuga 250,10 eurot) tunnis. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 215 eurot (käibemaksuga).
31.Kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga, menetluses tehtud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning toimingute ajakulu ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Kohus vähendab üksnes kostja 01.08.2024 seisukoha koostamise ajakulu 20 min võrra (põhjendatud osa 6 tundi) tulenevalt sellest, et dokumendi esimest osa ei saanud pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kogumis kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 24 tundi ja 30 min (sh istungi ajakulu 4 tundi). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud.
32.Kohus määrab eelneva põhjal kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 5267,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 24,5 tunni eest tasumääraga 215 eurot, käibemaksuga). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga. Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
33.TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.