lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-12815/37

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-12815/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Viking Security AS10026845(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12815

Tsiviilasi

X hagi Viking Security AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

10000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, Viibimiskoht: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kostja: Viking Security AS (registrikood 10026845, Registrijärgne aadress: Pärnu mnt 186, Tallinn, Harju maakond). Lepinguline esindaja: Liis Miller, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta X hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 (4)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X esitas 08.09.2023 hagiavalduse Viking Security AS vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 15.03.2023 kell 15:23 peeti hageja XXX Selveris toimunud intsidendil kostja turvatöötaja poolt kinni. Turvatöötaja lasi hagejale gaasi näkku ning tiris ta paremast käest kinni hoides turvaruumi. Kostja turvatöötaja agressiivse käitumise tõttu käeraudade kasutamisel, purunes kinnipidamise käigus hageja käeluu. Hageja leiab, et kostja töötaja on käitunud hageja suhtes diskrimineerivalt ja üleolevalt, hageja tundis turvaruumi toimetamise käigus hirmu. Hageja ei osutanud turvatöötajale vastupanu. Oma vägivaldse käitumisega on kostja turvamees hagejat solvanud ja alandanud tema väärikust. Hageja väitel ei austanud Viking Security AS turvamees hageja põhiseaduslikku õigust oodata politseid kassade juures. Hagejal tekkis intsidendi käigus paanika, käeluumurru tõttu ei saanud ta asuda tööle mitme kuu jooksul. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 10 000 eurot.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh turvatöötaja vägivaldset käitumist tema kinnipidamisel, käeraudade kasutamist või gaasipihustiga ähvardamist. Kostja turvatöötaja ei ole hageja õigusi ega seadust rikkunud. Kostja turvatöötaja täitis ametiülesandeid vastavalt turvaseadusele (TurvaS), et kaitsta kaupluse töötajaid ja külastajaid ning kaupluses asuvat vara. Seejuures ei kasutatud hageja vastu vägivalda ega ähvardust ning hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks vägivalla või ähvarduse toimumist. Hageja on märkinud hagiavalduses üksnes asjakohatuid viiteid Eesti Vabariigi põhiseadusele, korrakaitseseadusele, KarS-ile ja TurvaSile ning seda, et hagejale tekitati moraalset kahju ja suurt füüsilist valu, mille tõttu hindab mittevaralise kahju suuruseks 10 000 eurot. Avaldusest ei nähtu hageja nõude alus, puudub usutav põhjendus nõude olemasolu kohta ning sellest tulenevalt jääb selgusetuks ka hageja nõue.
3.Kohus vaatas läbi asja kohtuistungil 21.08.2024. Kohus selgitas pooltele, et kohus on juba hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 91 p 5) selgitanud tõendite ja seisukohtade õigeaegse esitamise vajadust ning et kohus võtab hilinemisega esitatud tõendeid vastu üksnes siis, kui hilinemisega esitamiseks on mõjuv põhjus või tõendite vastu võtmine ei põhjusta menetluse venimist. Samuti on kohus selgitanud hagejale kirjalikult tõendite esitamise vajadust (dtl 28 ja dtl 91 p 2), sama on teinud ka kostja enda hagivastuses (dtl 104 p 2.1.2, 2.1.3, dtl 105 p 2.2.2, dtl 106 p 2.5.2). Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 329 lõikest 1 tulenevalt peavad menetlusosalised esitama menetluses oma taotlused ja tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Eelduslikult tuleb hagejal kõik oma taotlused esitada juba hagiavalduses. Samuti selgitab kohus, et TsMS § 331 lõike 1 kohaselt arvestab kohus hilinemisega esitatud tõenditega üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või kui hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja palus kohtul ära kuulata tunnistajatena turvamees ja tunnistaja. Hageja ei soovinud avaldada kohtule neid asjaolusid, mida hageja soovib tunnistajate ütlustega tõendada. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistajate (hageja väidetel tunnistaja ja turvamehe) ülekuulamiseks, kuna tegemist on hilinemisega esitatud taotlusega ning hageja ei ole põhjendanud, millist enda väidet ta tunnistajate ütlustega tõendada soovib.

2 (4)

Kohus tagastas menetlusosalistele kohtuistungil kõik tõendid, ainsa tõendina jäi kohtumenetlusse hagiavaldusega koos esitatud epikriis. Kohus uuris pooltega epikriisi, mille kohta hageja avaldas, et epikriisiga soovib ta tõendada, et turvamees lõhkus tema käeluu. Samuti soovib hageja epikriisiga tõendada, et hageja käis vahejuhtumi päeval traumapunktis. Kostja avaldas, et epikriisiga on meditsiiniliselt tõestatud ja anamneesist nähtub, et hagejale tekkinud vigastuse on põhjustanud 3 päeva varem aset leidnud sündmus ning epikriisi kohaselt ei ole meditsiiniline personal värsket murdu tuvastanud. Kostja võttis omaks, et kostja töötajast turvamees oli hagis nimetatud päeval ja hagis väidetud kohas tööl ning tal oli kokkupuude hagejaga. Kostja jäi oma vastuväite juurde, et kostja töötaja ei käitunud hageja poolt etteheidetud viisil, s.t väiteid hageja õiguste rikkumise kohta kostja omaks ei võta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 10 000 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele mittevaraline kahju, milleks lõike 5 kohaselt on eelkõige kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Viimati nimetatud sätte alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab hagejale kehavigastuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb aga kehavigastuse raskusest või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 11 kolmas ja neljas lõik). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. See tähendab, et hageja peab kirjeldama ja tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 13). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus märgib, et hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Seega on hageja huvides välja tuua asjaolud ja tõendada, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus (RKTK 31.05.2007, 3-2-1-54-07, p 13). VÕS § 1054 lg 1 kohaselt isik, kes kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja on kinnitanud, et hagiavalduses märgitud turvatöötaja on kostja töötaja. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja turvatöötaja tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagejale oleks tekkinud kostja töötaja tegevuse tagajärjel tervisekahju (füüsiline või vaimne). Kohtule on esitatud epikriis, mille kohaselt 3 (4)

15.03.2023 on Põhja-Tallinna Regionaalhaiglas patsiendi antud anamneesi järgi avaldatud, et X sai 3 päeva tagasi peksa, mille käigus purunes tema käeluu. 15.03.2023 toimunud kinnipidamise käigus sai isik korduvalt vigastada. Hageja luumurd paremas käes ei ole põhjuslikus seoses hageja kinnipidamisega ning see nähtub ka hageja esitatud ravikaardist, mille kohaselt värsket murdu ei tuvastatud ning hagejat olevat pekstud 3 päeva varem. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et viidatud füüsiline vigastus on tekitatud kostja turvatöötaja poolt. Hageja ei ole esitanud tõendeid temale tekkinud moraalse kahju osas. Hageja ei ole asjas esile toonud ega tõendanud seda, et hageja on vajanud kinnipidamise tõttu psühholoogilist abi. Hageja ei ole tõendanud, et turvatöötaja käitus hageja suhtes diskrimineerivalt või au ja väärikust alandavalt. Hageja ei ole tõendanud, et turvatöötaja käitus hageja suhtes mistahes viisil õigusvastaselt. Kostja turvatöötaja täitis ametiülesandeid vastavalt turvaseadusele (TurvaS1), et kaitsta kaupluse töötajaid ja külastajaid ning kaupluses asuvat vara. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et turvatöötaja on kasutanud hageja vastu vägivalda või ähvardust ning hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaks vägivalla või ähvarduse toimumist.

5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja ei taotle menetluskulude väljamõistmist hagejalt, mistõttu märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik

TurvaS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja