Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (4)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos lisadega ning kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte (aadressil xxxxxxxxxxx keskus xxxx, xxxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald,xxxxxxxxxxxxx maakond) isiklikult 02.05.2024. a. Menetlusdokumendid anti politsei poolt üle Txxx Txxxxxxe, kuid isik keeldus väljastusteadet allkirjastamast (dtl 192-193). Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt võttis kohus 28.02.2023. a menetlusse Üxxx Kxxxxxx maksejõuetuse avalduse. Kohus kuulutas 17.05.2023. a välja Üxxx Kxxxxxxx pankroti ning määras pankrotihalduriks Urmas Trossi. Ajavahemikus 09.05 kuni 19.06.2022. a tegi Üxxx KxxxxxxxTxxx Txxxxxxx ülekandeid kokku summas 29 572 eurot, peamiselt märkega ülekanne. Poolte vahel lepingut ei olnud. Üxxx Kxxxxxxx selgituste kohaselt lubas kostja raha kasumlikult investeerida ning tagasi maksta, kuid tagasimakseid tehtud ei ole. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga ja tehingul on kinke iseloom tulenevalt selle ühepoolsusest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 26.05.2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-23-104185 mõisteti Txxx Txxxxxxx Üxxx Kxxxxxxx kasuks välja 8260 eurot (8000 eurot on võlgnikult väljapetetud summa). Seega kujuneb nõude summaks 21 572 eurot (29 572-8000). Kostja rahalisi vahendeid tagastanud ei ole. Tagasinõutavad rahalised vahendid on olulised Üxxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kostja on tekitanud Üxxx Kxxxxxxxx õigusvastaselt kahju, omandades tagastamata rahalised vahendid summas 21 52 eurot (VÕS § 1043). Pankrotihaldur viitab PankrS § 111 lg-tele 1-3. 28.02.2023. a võttis kohus menetlusse Üxxx Kxxxxxxx maksejõuetuse avalduse ning nimetas usaldusisiku. Kinkeiseloomuga ühepoolsed ülekanded tehti ajavahemikul 09.05 kuni 19.06.2022. a. Seega kinkeiseloomuga tehing,

2 (4)

millega tekitati õigusvastaselt kahju, tehti aasta enne usaldusisiku nimetamist ja kahjustati Üxxx Kxxxxxxx võlausaldajate huve. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole tagastanud rahalisi vahendeid summas 21 572 eurot, on põhjendatud arvestada viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni võla tasumiseni. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ja vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg-d 2, 4) alusel tuvastatuks asjaolud, mille kohaselt on Üxxx Kxxxxxx (pankrotis) AS Swedbank arvelduskontolt nr EE082200221051513891 tehtud perioodil 09.05.2022. a kuni 19.06.2022.a. Txxx Txxxxx arvelduskontole nr EE392200221078571968 rahaülekandeid kogusummas 29 572 eurot. Ülekanded tehti peamiselt märkega ülekanne. Poolte vahel kirjalikku lepingut ei olnud. Pärnu Maakohtu 26.05.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-104185 kohustati Txxx Txxxxxx tasuma ÜxxxxKxxxxxxxxx põhinõuded summas 8000 eurot, hüvitama riigilõivu 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. VÕS § 259 lg 1 sätestab, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kohus võttis 28.02.2023. a määrusega menetluse Üxxx Kxxxxxxx maksejõuetusavalduse ning nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Ülekanded Üxxx Kxxxxxxxt Txxx Txxxxxxx tehti ajavahemikul 09.05.2022. a kuni 19.06.2022. a, seega aasta enne usaldusisiku nimetamist. Vaidlust ei saa olla ka selles, et Tartu Maakohtu 17.05.2023. a määrusega kuulutati välja Üxxx Kxxxxxxx pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. PankrS § 111 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, samuti ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Samas sätte lõike 2 kohaselt, kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 3 PankrS § 111 lg 3 alusel kohus võib PankrS § 111 lg 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Txxx TxxxxxÜxxxxKxxxxxxxxx rahalisi vahendeid tagastanud ei ole. Seega kujuneb nõude summaks 21 572 eurot (29 572-8000). TsMS § 438 lg.1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja ka hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et esitatud asjaolude kohaselt on raha andja ÜxxxxxKxxxxxxx ja raha saaja Txxx Txxxxx vahel tegemist krediidilepingust tuleneva võlaga VÕS § 401 lg.1 tähenduses, milles poolte kohustused on kostja kasuks ebavõrdsed. Nii ei ole poolte vahel

3 (4)

fikseeritud hagejale krediidi andmisest tulenevat raha tagasi saamise võimalust, selle tagatisi, aega ega hagejale krediidi andmisest saadavat kasu. Tehingul on kinke iseloom ja see kuulub tagasivõitmisele PankrS § 111 lg.1 p.1, lg.2, lg.3 alusel. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole rahalisi vahendeid (21 572 eurot) tagastanud, on põhjendatud on arvutada viivist alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusjärgseks viiviseks summalt 21 572 eurot alates hagiavalduse esitamisest 15.12.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 09.09.2024. a kujuneb 1977,44 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 07.09.2024. a viivise põhivõlalt (21 572 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. PankrS § 65 lg 14 sätestab, et kui haldur vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1, 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Hagiavalduses on hageja esitanud menetluskulude nimekirja, s.h. viitega PankrS §-le 65 lg.14, kuid selles puuduvad nii tema kulupositsioonide nimekiri kui ka õigusabikulude suurus numbriliselt ja taotlus nende väljamõistmiseks. Seega loeb kohus, et haldurist hageja ei ole kasutanud õigust nõuda õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.