lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-142835/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-142835/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2158
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 1131 lg 1TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-142835/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.06.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts FECTOR10752385(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-142835

Kohtuasi

Osaühingu

EUROPARK

ESTONIA

hagi Aktsiaseltsi FECTOR vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi FECTOR 12.07.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja EUROPARK ESTONIA 10811490), lepinguline esindaja J.A

(registrikood

Kostja Aktsiaselts FECTOR (registrikood 10752385), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Aktsiaseltsi FECTOR Harju Maakohtu 12.06.2024 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud Aktsiaseltsi FECTOR kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja hagejalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

1(6)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 20.10.2023 Aktsiaseltsi FECTOR (kostja) vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõude 30 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro tasumise nõudes. Seoses kostja vastuväite esitamisega anti asi üle menetlemiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11.12.2023 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt pargiti 18.04.2022 sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) hageja opereeritavale parkimisalale Rävala pst 19 Tallinnas parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude 30 eurot maksetähtajaga 02.05.2022, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli 18.04.2022 sõiduki omanik / vastutav kasutaja, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Hageja saatis kohtueelselt kostjale nõudekirja tasumata võlgnevuse kohta e-kirja teel kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile XXX ning posti teel täiendavalt kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX . Kostja tasus 13.11.2023 võlgnevuse katteks 30 eurot. Hageja nõudeks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja kasutuses olev sõiduk parkis 18.04.2022 Rävala pst 19 asuvas hageja opereeritavas parklas. Kostjat teavitati korrektselt hageja leppetrahvinõudest alles kohtumenetluse käigus. Hageja väide, et leppetrahvinõue kinnitati kostja sõiduki kojamehe vahele, ei vasta tõele. Sõidukit tol päeval kasutanud kostja juhatuse liikme kinnitusel ei olnud autosse naastes kojamehe vahel leppetrahvinõuet ega ühtegi muud dokumenti. Seega ei pidanudki kostja leppetrahvinõuet enne kohtumenetlust tasuma. Õigusbüroo EFTA LEGAL OÜ saatis 13.05.2022 ja 28.09.2023 kostjale kirjad, milles väitis, et tema kliendiks on hageja, kellele kostja on võlgu ja võlgnevus tuleb tasuda EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele. Kirjadele ei olnud lisatud volitust hageja esindamiseks. Samuti ei sisaldanud kirjad väiteid ega tõendeid nõude loovutamise kohta, mis õigustaks väidetava leppetrahvi tasumist kolmandale isikule. Kirjade manusest puudus leppetrahvinõue, kust

2(6)

nähtuks, millest leppetrahv tuleneb. Eeltoodud põhjustel jättis kostja nimetatud kirjad tähelepanuta. Kuna kostja tasus maksekäsu kiiremenetluse käigus ära talle teatavaks saanud leppetrahvinõude, siis puudus hagejal vajadus hagimenetlusega jätkamiseks. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamise eeldused on täitmata. Maakohtu otsus ja põhjendused

4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 587,50 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.1.Maakohus tuvastas, et sõiduk parkis 18.04.2022 kell 11.08 aadressil Rävala pst 19 asuvas hageja poolt opereeritavas parklas; et hageja on viidatud parkimise eest koostanud kostjale leppetrahvinõude 30 euro ulatuses ning et kostja tasus leppetrahvi 13.11.2023.
4.2.Kostja juhatuse liikme kinnitust saab käsitada TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tõendina vaidlusaluse asjaolu kohta. Kirjalikust seletusest nähtuvalt oli kostja juhatuse liikmel antud piirkonnas kohtumine kell 11.00 ja kohtumiselt naastes ca 40 minuti möödudes ei olnud tema sõiduki kojamehe vahel kviitungit ega mingit muud teatist võimaliku leppetrahvi kohta. Üksnes kostja seletus ei ole piisavaks tõendiks hagi rahuldamata jätmiseks, kuna hagi asjaoludest ja tõenditest kogumis saab järeldada, et kostja teadis parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi nõudest enne kohtumenetluse algust. Sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et kostja oleks asetanud sõiduki armatuurlauale parkimiskella või parkimisõigust andva parkimiskaardi ning ta ei ole ka vaidlustanud hagiavalduses toodud asjaolu, et ta parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes - jättes parkimise eest tasumata. Fotoga sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla paigutatud leppetrahvinõudest saab lugeda tõendatuks, et hageja teavitas kostjat koheselt parkimistingimuste rikkumisest. Koopiatega 13.05.2022 ja 28.09.2023 kohtueelselt saadetud nõudekirjadest on tõendatud, et kostja sai leppetrahvi nõudest teada meeldetuletuskirjade saamisel, seega oluliselt varem kui algas käesolev kohtumenetlus. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei seostanud 18.04.2022 parkimist saadud meeldetuletuskirjadega. Seega sai kostja teada leppetrahvi määramisest ja sissenõudekulust varem kui 09.11.2023. Koopiaga leppetrahvist ja meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks kuni 02.05.2022 ning täiendavad tähtajad leppetrahvi ja sissenõudekulu tasumiseks vastavalt 20.05.2022 ja 05.10.2023. Kui kostja tasus leppetrahvi 13.11.2023, on selle tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust.
4.3.Sissenõudmiskulude hulka on hageja arvestanud transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ja meeldetuletuskirjade saatmiseks. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust.

3(6)

Meeldetuletuskirjadest nähtuvast teabest ja rikkumise kuupäevast sai kostja mõistlikult järeldada, et hageja esindajal on olemas volitus hageja nimel tegutsemiseks. Samuti on meeldetuletuskirjas välja toodud, et vaideportaalis http://vaie.europark.ee on võimalik tutvuda leppetrahvi ja tehtud fotodega. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, mistõttu on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 40 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele.

4.4.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 587,50 eurot, mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja ning märkis TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjalt tuleb välja mõista ka viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt saab sissenõudmiskulude nõue olla põhjendatud üksnes juhul, kui hagejal oleks olnud õigus nõuda leppetrahvinõudelt viivist. Maakohus on korrektselt lugenud kostja juhatuse liikme selgituse tõendiks ning seeläbi tõendatuks, et kostja ei saanud leppetrahvinõuet 18.04.2022 kätte. Seega ei ole leppetrahvinõue muutunud 18.04.2022 sissenõutavaks, mistõttu ei saanud sellelt arvestada viivist ega sissenõudmisekulusid. Leppetrahvinõue toimetati kostjale kätte 09.11.2023, misjärel ta leppetrahvi paari päeva ehk mõistliku aja jooksul tasus.
5.2.Maakohus pole tuvastanud, millal kostja leppetrahvi enne menetluse algust kätte sai. Seda määratlemata ei saa teha järeldusi sissenõudmiskulu põhjendatuse üle. Kolmanda isiku poolt saadetud meeldetuletus ei sisaldanud leppetrahvi (ega ka kolmanda isiku volitust). Seega ei ole meeldetuletuskirjade saatmine käsitatav leppetrahvi kättetoimetamisena. Kolmanda isiku poolt sellise kirja saamine ei pidanud tekitama kostjas mälestusi kuu aega varem toimunud sündmustest ega tema käitumise väidetavast õigusvastasusest. Kostja parkis enda meelest korrektselt ega saanud leppetrahvinõuet kojamehe vahelt. Seetõttu ei pidanud talle selline juhuslik parkimine meelde jääma. Isikul, kes saab kolmandalt isikult volituse ja leppetrahvinõudeta meeldetuletuskirja, ei teki kohustust asuda ise uurima, kas ja millise õigusrikkumise on ta võibolla toime pannud. Nõude omaja peab oma nõude korrektselt esitama ning oma esindusõigust tõendama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

4(6)

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 40 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
8.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
9.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
9.1.Kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud asjaolu, et ta parkis 18.04.2022 ca kell 11.00 hageja opereeritaval parkimisalal ilma selle eest tasu maksmata. Pooled vaidlevad, millal kostja leppetrahvist teada sai. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist (dtl 34 ja 36) on tõendatud, et hageja teavitas 18.04.2022 kell 11.08 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes ning selle kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Praegusel juhul ei ole selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastatud, mistõttu on hageja leppetrahvi kostjale 18.04.2022 mõistlikul viisil edastanud ja kostja ei ole erandlikele asjaoludele tuginenud ega nende esinemist tõendanud. Maakohus märkis õigesti, et kostja juhatuse liikme seletus on lihtmenetluse asjas tõendiks. Samas hindas maakohus seda tõendit koosmõjus asjas esitatud tõenditega ega tuvastanud, et sõiduki kojamehe vahel ei olnud leppetrahvi nõuet.

5(6)

9.2.Kuna kostja sai leppetrahvist teada selle väljastamise päeval, ei oma praegusel juhul ka tähtsust, kas hageja teda täiendavalt sellest teavitas ning kas EFTA LEGAL OÜ omas 13.05.2022 ja 28.09.2023 kostjale meeldetuletuskirju saates hageja esindamiseks volitust.
9.3.VÕS § 1131 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot eeldusel, et ta võib võlausaldajalt nõuda kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja sai leppetrahvi kätte 18.04.2022 ning leppetrahvis märgitud tähtajaks, s.o hiljemalt 02.05.2022, ta seda ei tasunud. Seega tekkis hagejal õigus nõuda viivist ning VÕS § 1131 lg 1 alusel ka sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Viidatud sätte alusel nõutava sissenõudmiskulu eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine ning võlausaldaja ei pea kulude kandmist tõendama.
9.4.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et kostja sai leppetrahvist teada enne kohtumenetluse algust, mistõttu on VÕS § 1131 lg-st 1 tulenev sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
11.Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Olukorras, kus apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole vaja muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus otsustas jätta menetluskulud vastavalt kostja kanda, mis on kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust sellisest menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda (sh TsMS § 162 lg 4 alusel).
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist on tal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja