Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: Dmitri Santašev (e-post xxx) Kostja: R.S. (isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxx) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Jätta R.S. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OK Incure OÜ esitas 02.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.S.lt 2145,37 euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 16.05.2023 aadressil xxx. Võlgnik esitas 25.05.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei nõustu ta nõudega. 13.06.2023 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.06.2023 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 04.07.2023 esitas OK Incure OÜ (hageja) hagi R.S. (kostja) vastu võla nõudes.
2.04.07.2023 esitatud hagiavalduse ja 24.01.2024 hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital AS (edaspidi krediidiandja) läbi credit24.ee platvormi 20.03.2020 krediidikontolepingu nr 4805643 krediidilimiidiga 1100 eurot. Limiiti tõsteti 09.07.2020 lepinguga nr 4859930 summani 1250 eurot, 29.10.2020 lepinguga nr 4922084 summani 1400 eurot ja 14.06.2021 lepinguga nr 5097897 summani 1600 eurot. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 20.03.2020 kuni 14.07.2022 kogusummas 1838,85 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja saadud raha kasutanud, kuid tagasimaksmise kohutust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. 20.03.2020 lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,88% aastas ning krediidi kulukuse määras 60,96%. 14.06.20231 lepingu muutmisel lepiti kokku aastases intressimääras 47,16% aastas ning krediidi kulukuse määras 59,84%. Vastavalt lepingu tingimustele punktile 7.1. pidi klient maksma krediiti tagasi ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Kostja jättis täielikult tasumata septembri, oktoobri ja novembri arved. Krediidiandja andis 22.11.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 13.12.2022 lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhivõlgnevuse katteks laekunud 239,44 eurot. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1599,41 eurot, intressi 212,85 eurot, võla sissenõudmiskulusid 35 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 419,50 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidikonto avamisel tegi krediidiandja päringu Creditinfo andmebaasi ja
pensionikeskusesse. Kostjal aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid ei esinenud. Kostja poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Credit24 siseeeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Analoogilised toimingud viidi läbi ka krediidilimiidi suurendamistel. Krediidiandjal tekkis põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagi ja vastuse kohtunõudele kostjale kätte postkasti jätmisega. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 08.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus
tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1599,41 eurot, intressi 212,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 419,50 eurot.
12.Hagiavaldusest nähtub, et IPF Digital AS ja R.S. sõlmisid 20.03.2020 laenulepingu nr 4805643, mille järgi võis kostja kasutada lepingu nr 4805643 alusel limiiti kuni 1100 eurot (dtl 27-34). Limiiti tõsteti 09.07.2020 lepinguga nr 4859930 summani 1250 eurot (dtl 35-42), 29.10.2020 lepinguga nr 4922084 summani 1400 eurot (dtl 43-50) ja 14.06.2021 lepinguga nr 5097897 summani 1600 eurot (dtl 51-59). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Vastavalt krediidilepingu üldtingimuste punktile 7.1 oli kostjal kohustus tagasi maksta krediiti ja tasuda intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Krediidiandja esitab arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, kui kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi (dtl 29). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja kokku kasutanud krediiti summas 1838,85 eurot (dtl 60-62).
13.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale 20.03.2020 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 60,96% aastas (dtl 27), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale 09.07.2020 ja 29.10.2020 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 60,96% aastas (dtl 35, 43), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27%. Kostjale 14.06.2021 antud laenu krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas (dtl 51), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
14.Krediidiandja ütles krediidilepingu nr 5097897 üles 13.12.2022 ning teavitas kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 64). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid hagimenetluses esitanud ei ole.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
16.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
17.Kohus selgitas 03.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed krediidikulukuse määra kohta, samuti selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 89-91).
18.Hagiavaldusest, hagiavalduse täiendusest ja lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja krediidikonto avamise taotluse, milles märkis igakuiseks netosissetulekuks 800 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot, finantskohustusteks 0 eurot ja 1 ülalpeetava. Creditinfo andmebaasi vastuse kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Pensionikeskuse vastuse kohaselt oli kostja sissetulek 771 eurot. Krediidivõimelisuse arvutuses võttis krediidiandja aluseks väiksema sissetulekus, s.o 771 eurot ning vaba raha jäägiks kujunes 422 eurot. Taotletud krediidilimiit oli vaid 1100 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (49,00 eurot). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Analoogilised toimingud viidi läbi ka krediidilimiidi suurendamistel. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2
koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulude ega finantskohustuste suurust. Samuti ei ole hageja hagiavalduses selgitanud, millise arvestusekäigu alusel ta kostja krediidivõimekust arvestas. Kohus märgib ka, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ega teated Ametlikes Teadaannetes ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud ka aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud või kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta, mh lapse ülalpidamiskulude kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ega kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Intressimäär alates krediidi väljastamisest 20.03.2020 kuni 31.12.2022 oli null. Alates 01.01.2023 oli intressimäär 2,5% aastas. Alates 01.07.2023 oli intressimäär 4% aastas, alates 01.01 2024 oli intressimäär 4,5% aastas, alates 01.07.2024 on kehtiv intressimäär 4,25% aastas. Lepingus kokkulepitud intressimäär on seadusjärgsest kordades suurem, 47,88% ja 47,16% aastas (dtl 27, 35, 43, 51). Hageja saab seega nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates krediidi väljastamisest.
20.Hageja ei ole hagiavalduses kohtu nõudele ja selgitustele vaatamata selgelt välja toonud, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks need on arvestatud. Hageja on märkinud, et kostja tasus lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 239,44 eurot, kuid intressi katteks tasutud summasid hageja ei ole märkinud. Kohus andis hagejale 03.01.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada hagiavalduse asjaolusid ja haginõuet ning esitada kohtule mh teabe uuesti määratud tagasimaksete kohta hiljemalt 24.01.2024. Hageja ei kasutanud võimalust esitada kohtule teavet uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustanud oma nõuet ka alternatiivnõudena mitte ümber arvestada ega esitada vajalikku teavet, mis võimaldaks kohtul endal ümberarvestusi teha.
21.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
22.Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata korduvatest kohtu selgitustest ega Riigikohtu 24. novembri 2023 lahendis nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitatust esitanud kohtule VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevaid andmeid tagasimaksete uuesti määramise kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.