Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-14170
Tsiviilasi
Lilleoru Mesindustalu OÜ hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Hagihind
hagi hind 2794,31 eurot
SweBilcar
OÜ
vastu
Menetlusosalised ja nende Hageja: Lilleoru Mesindustalu OÜ (registrikood 12170575, esindajad Lilleoru, Linnuse küla, Lääne-Viru Maakond, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ, Narva mnt 7D, Tallinn 10117, epost: [email protected]); Kostja: SweBilcar OÜ (registrikood 16587616, asukoht: Tänassilma tee 4, Tänassilma küla, Saku vald, Harju maakond, epost: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Paavo Paal (Advokaadibüroo HansaLaw, Gonsiori 7, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kahju hüvitise 2487,23 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Lilleoru Mesindustalu OÜ-lt (registrikood 12170575) kostja SweBilcar OÜ (registrikood 16587616) kasuks menetluskuludena välja kulu õigusabile 2656,80 (kaks tuhat kuussada viiskümmend kuus eurot ja 80 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Lilleoru Mesindustalu OÜ-lt (registrikood 12170575) kostja SweBilcar OÜ (registrikood 16587616) kasuks välja viivis menetluskulult 2656,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 2487,23 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi kohaselt avaldas kostja 08.03.2023 Internetioksjoni keskkonnas osta.ee auto müügikuulutuse. Kuulutuses müüdi maastikuautot Nissan Navara Double Cab 2.5 dCi 4x4 Automatic, 126kw, 2009. Kostja avaldas, et tegemist on kasutatud sõiduki müügiga, mille juures võib esineda müüjale mitte teadaolevaid vigu/puudusi. Pakkujal on võimalik ennem pakkumise tegemist müüdava sõidukiga põhjalikult tutvuda, et olla kindel oma pakkumise tegemises. Kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele. Sõidukit ei ole defekteeritud ja see müüakse sellisena nagu see müügi hetkel on.
3.Samuti oli kuulutuses märgitud, et autoga saab tutvuda oksjoni viimasel päeval. Auto pidi kätte saama pärast oksjonil kujunenud hinna tasumist kas arveldusarvele või sularahas. Müügikuulutusele olid lisatud fotod sõidukist. Hageja tegi kostjale rahalised ülekanded 18.03.2023, 19.03.2023 ja 20.03.2023 ning sai sõiduki kätte 28.03.2023. Järgmisel päeval 29.03.2023 avastas hageja sõidukil olulised puudused. Samal päeval saatis hageja kostjale pildid sõidukil olevatest puudustest. Tegemist oli eluohtliku ja tõsise puudusega ning sõiduki kasutamine liikluses poleks olnud lubatud.
4.Sõiduki vasak tagumine raam oli läbi roostetanud. Sõidukil esines ka muid puudusi. 29.03.2023 saatis kostja esindaja hagejale SMS sõnumi, et analüüsib olukorda. 30.03.2023 helistas hageja seaduslik esindaja T. N.l kostjale. Kostja esindaja leidis, et kostja sõiduki varjatud puuduste eest ei vastuta.
5.Samuti ei täitnud kostja kohustust registreerida auto Eestis. Kui hageja sõiduki Eestis registreeris, siis selgus, et Rootsis tehtud sõiduki tehnoülevaatus ei ole enam kehtiv ning sõiduk ei tohiks üldse liikluses osaleda. Müügikuulutuses oli märgitud, et oksjoni lõpuks sõiduk registreeritakse või juba on Eesti registris oksjoni võitja nimele. Seda ei tehtud ja registrikulu jäi hageja kanda. Oluliste puudustena selgus tehnoülevaatusel raamile lisaks, et kogu liikluses osalemiseks nõutav turvavarustus on puudu (tulekustuti, ohukolmnurk, vest, jne). Ei töötanud
SRS süsteem, mis on väga oluline rike (Airbag süsteem ehk turvapadjad).
6.Pooled on sõlminud müügilepingu. Müüja on lepingut rikkunud, müües ostjale varjatud puudustega sõiduki, millega ei tohtinud isegi liikluses osaleda (sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus). Seega ei vastanud asi lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 2 punkt 2 tähenduses. VÕS § 218 alusel vastutab müüja puuduste eest. Mittevastavus oli olemas sõiduki üleminekul ostjale.
7.Müügikuulutuses avaldatuga on kostja soovinud välistada oma vastutust puuduste eest. Kostja ei saa tugineda VÕS § 221 lõikele 2, sest kostja pidi professionaalse sõidukite edasimüüjana teadma, et sõidukil on puudused. Kostja ei saa tugineda ka VÕS § 218 lõikele 4. Ostja sai teada vaid sellistest puudustest, mida ta oleks pidanud ülevaatuse käigus avastama. Varjatud puuduste korral tuleb arvestada, et hagejal ei olnud eriteadmisi. Ostja ei pea välise ülevaatuse käigus puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima varjatud puudusi, mida ei ole võimalik tajuda visuaalse vaatluse käigus.
8.Sõiduki registreerimiseks ning parandamiseks on hageja kandnud kulutusi 2487,23 eurot. Tegu on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. VÕS § 127 lg 3 kohaselt pidi kahju olema kostjale ettenähtav. Rikutud lepingulise kaitsekohustuse eesmärgiks oli ära hoida kahju, mis hagejale kostja lepingu rikkumisega tekitati.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Sõiduki võõrandamisel müüja hagejat sõidukil esineda võivatest puudustest ei informeerinud. Hageja nõuab varjatud puudustega ostetud sõiduki sihtotstarbeliselt kasutamiskõlblikuks tegemise kulude ehk kahju hüvitamist. Sõidukil esinesid puudused ja nende rahaline väljendus on esitatud hagi lisades.
10.Ebaõige on kostja seisukoht, et kuna hageja omandas 2009. aasta sõiduki, millel esinevad vanusest tulenevad puudused. Kui see vastaks tõele, puuduks müüjal alati puuduste eest vastutus. Mõni varasema valmistamisaastaga asi võib olla sama heas korras kui uus. Antud juhul müüs kostja sõidukit sõidukina ja sõiduki hinnaga, mitte maha kantud vanaraua või varuosadena. Sõiduki puhul võib eeldada, et see on sihtotstarbeliseks kasutamiseks kõlbulik, kui müüja ei informeeri vastupidisest. Antud juhul müüja üheski puudusest hagejat ei teavitanud.
11.Sõiduki normaalseks kulumiseks ei saa pidada seda, kui sõiduki kütusepaak on läbi roostetanud tala tõttu kinnitustest lahti ning see on kinnitatud koormarihmaga sama vasakpoolse läbiroostetanud katkise raami külge. Sellist kinnitust tuleb pidada ohtlikuks ning sellest teavitamata jätmist pahauskseks. Kasutatud ja puudustega asja võib müüa, kuid müüjal lasub kohustus informeerida ostjat temale teadaolevatest puudustest ning asjaoludest, milliste vastu võiks ostjal põhjendatud huvi olla. Müüja ei vabane vastutusest väitega, et ostjal oli võimalik enne ostmist ise asja tehnilises seisukorras ise veenduda.
12.Ausal müüjal on vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on. Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Müüja ei saa tugineda lepingus vastutust piiravatele kokkulepetele, kui ta ise esitatud andmete ebaõigsusest teadis või pidid teadma ja ostjale sellest ei teatanud. Antud juhul avastas enamiku puudusi just spetsialist tehnilise ülevaatuse käigus, mistõttu tuleb sellisel viisil avastatud puudused lugeda varjatud puudusteks.
13.27.05.2024 seiskohtades viitas hageja VÕS §-le 14. Kostja majandus- ja kutsetegevuseks on sõiduautode müük. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks on mee müük. Kuivõrd kostja on professionaalne automüüja, omab ta müüdavate sõidukite kohta oluliselt rohkem teavet kui
hageja. Seega pidi või oleks pidanud kostja märkama asjaolusid ning juhtima hageja tähelepanu asjaoludele, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud.
14.Kuivõrd hageja majandus- ja kutsetegevuse on mee, mitte sõidukite müük, ei saa tehingut lugeda hageja majandus- ja kutsetegevuses tehtuks. Seega ei laiene antud võlasuhtele VÕS § 219 lg 1 ja § 220 lg 1 ja 2 sätted. Hageja ostis sõiduki oksjoni vahendusel. Arvestades oksjoni ajalist piiratust, puudus tal võimalus sõiduki detailse ülevaatamise korraldamiseks. Seda oleks saanud teha üksnes tehnoülevaatuspunktis või pädevas remonditöökojas, kuid sinna ei olnud sõidukit võimalik transportida. Kostja ei teavitanud hagejat ühestki puudusest. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Nimetatud asjaolu pidi sõiduki tehnilist passi valdavale kostjale teada olema, kuid ta jättis hagejale nimetatud asjaolu avaldamata. Tegemist on olulise teabega, sest teades, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, oleks hagejal tekkinud kahtlus, et sõiduk ei pruugi olla sõidukorras ning vajab täiendavat ülevaatust. Eeldades tehnoülevaatuse olemasolu, eeldas hageja põhjendatult sõiduki korrasolekut.
15.Hageja avastas puudused samal päeval, kui ta sai endale sõiduki valduse. Samal päeval teavitas hageja sellest kostjat ning saatis kostjale pildid sõidukil olevatest puudustest. Sõiduki ülevaatusel selgus, et sõiduki vasak tagumine raam oli läbi roostetanud. Oluliste puudustena selgus tehnoülevaatusel raamile lisaks, et kogu liikluses osalemiseks nõutav turvavarustus on puudu (tulekustuti, ohukolmnurk, vest, jne). Ei töötanud SRS süsteem, mis on väga oluline rike (Airbag süsteem ehk turvapadjad). Tegemist oli eluohtliku ja tõsise puudusega ning sõiduki kasutamine liikluses poleks olnud lubatud.
16.Sõiduki puudused tuvastas Terare Auto OÜ ning need on loetletud 18.05.2023 arvel nr 2311 (kulu 1662 eurot, lisa 6-1). Puudused on loetletud ka Wiru Auto OÜ 20.05.2023 tellimusel nr 477308 (kulu 633,23 eurot, lisa 6-2). Nimetud dokumendid on tõendid, et sõidukil pidi maanteeliikluse kõlbulikuks saamiseks ehk tehnoülevaatuse läbimiseks vahetama vasaku tagaraami, vasaku tagumise esimese lehtvedru kinnituse, vasaku tagumise põiki tala kütusepaagi kinnituse ja kütusepaagi vitsa, samuti vasaku külje kokkupõrkeanduri ning klemmid.
17.Lisaks pidi kokkuleppe kohaselt kostja registreerima sõiduki Eesti Transpordiameti registris. Kostja jättis kohustuse täitmata ning sõiduki kasutusele võtmiseks pidi vastavad toimingud tegema ja lisakulud kandma hageja. Kulu oli 192 eurot, selgitusega TRAM RAKVERE TEENINDUSBUR. Nimetatud tõenditest tuleneb hageja nõue 2487,23 eurot (1662 eurot + 633,23 eurot + 192 eurot. Puudused olid varjatud, sest need avastas spetsialist alles tehnoülevaatuse käigus.
18.Hageja teatas kostjale puudustest SMS teel ning kirjutas selgelt, et ootab kostja lahendust olukorrale. Sõnum on käsitletav heastamisvõimaluse pakkumisena VÕS § 107 lg 1 mõttes. Esmalt vastas kostja hagejale puudustest teavitamisele SMS sõnumi vahendusel, et analüüsib olukorda. Järgmisel päeval helistas hageja seaduslik esindaja T. N. kostjale, et arutada sõidukil puuduste kõrvaldamist. Kostja esindaja vastas, et kostja sõiduki varjatud puuduste eest ei vastuta. Sellega lõpetas kostja hagejaga kohtuvälise suhtlemise. Seetõttu ei jäänud hagejal muud üle, kui lasta sõidukil puudused kõrvaldada ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lg 5 mõttes. Kuna kostja on eitanud oma vastutust, on ainetu küsimus sellest, kas ta oleks vabatahtlikult puudused kõrvaldanud.
19.Ostja tõendamiskoormis ei saa professionaalse automüüjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi teadmisi. Ka puudusest teatamisel peab vaid oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel VÕS § 220 lg 2 järgi piisavalt täpselt kirjeldama.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivu 385 eurot ja kulud õigusabile 20 tunni ja 45 minuti eest. Vastavalt kokkuleppele osutati hagejale õigusteenust tasuga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on hageja õigusabikulu 3112,50 eurot. Hagejale on esitatud 20.09.2023 ettemaksuarve nr 2919 summas 3000 eurot. Nimetatud summa on hageja tasunud. Kokku on hageja menetluskulu 3497,50 eurot (riigilõiv 385 eurot + õigusabikulu 3112,50 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
21.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue ja väited on ebaselged. Hageja väited on ka valdavas osas tõendamata. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga oksjonikeskkonnas osta.ee lepingu kasutatud mootorsõiduki NISSAN NAVARO ostmiseks. Hageja on mootorsõiduki NISSAN NAVARO eest tasunud ning sõiduki 28. märtsil 2023 kätte saanud.
22.Hageja nõue on põhjendamatu, sest hageja omandas 2009. a toodetud sõiduki, mis oli 14 aastat kasutuses ning millel esinesid puudused juba sellest tulenevalt. Kostja teatas müügikuulutuses, et sõidukil esinevad puudused ja kutsus üles oksjonil pakkumise tegijaid mootorsõidukit üle vaatama. Hagejal oli võimalik mootorsõiduk üle vaadata ja selle seisukorraga tutvuda. Hageja seda ei teinud. Kui hageja oleks mootorsõiduki üle vaadanud, oleks tal olnud võimalik tuvastada selle seisukord.
23.Kohut eksitavad on hageja väited, et kostja ei täitnud mootorsõiduki registreerimise kohustust. Kostja korraldas mootorsõiduki esmase ülevaatuse ja selle kandmise Eesti liiklusregistrisse. Pärast seda oli hagejal võimalik kanda mootorsõiduk liiklusregistris enda nimele, mida hageja ongi teinud. Tema nõue mootorsõiduki registreerimise tasu hüvitamiseks jääb arusaamatuks. Paljasõnalised ja tõendamata hageja väited, et sõidukis ei olnud turvavarustust.
24.Hagiavaldusest ei selgu, millised ja millises ulatuses olid muud puudused lisaks raami roostetamisele, mis sõidukil esinesid. Hageja on esitanud Wiru Auto OÜ arve, kust nähtub, et see on esitatud külje kokkupõrkeanduri vahetamise eest. Külje kokkupõrkeandurist või selle puudustest ei ole aga hagiavalduses räägitud. Hagiavalduse lisa 6 on hageja pangaväljavõte, millelt nähtub tasumine sõiduki kindlustuspoliisi maksumuse eest ja samuti sõiduki registreerimise eest. Kostja pidas arusaamatuks, miks nõuab hageja temalt sõiduki kindlustuspoliisi maksumuse hüvitamist.
25.Hageja esitatud fotode alusel ei saa kostja veenduda, kas pildistatud on müüdud sõidukit. Seega ei ole hageja väide raami roostetamise osas piisavalt tõendatud. Hageja väide, mille kohaselt välistatud puudus sõiduki kasutamise, on tõendamata. Varjatud puudus on selline puudus, mida ei ole võimalik avastada tavapärase ülevaatuse käigus. Hageja ei ole tõendanud, et raami roostatamist ei oleks olnud võimalik avastada tavapärase ülevaatuse käigus.
26.Hageja ostis 14 aastat vana sõidukil, millel esinevad kasutamisest ja ekspluatatsioonist tulenevad puudused ning selliste puuduste esinemisega peab ostja arvestama. Kasutatud mootorsõidukitel NISSAN NAVARO esineb tavapäraselt raami roostetamist ja seda sagedamini kui teistel sõidukitel. Iseenesest ei tähenda sõiduki raami roostetamine, et sõidukiga liiklemine oleks ohtlik või mootorsõidukit ei tohiks kasutada. Raami seisukord ja selle võimalik roostetamine oli tuvastatav tavapärase ülevaatuse käigus.
27.Hagejal oli võimalik müüdav sõiduk üle vaadata enne pakkumise tegemist või ka oksjoni toimumise ajal. Hagejal oleks sellise ülevaatuse käigus olnud võimalik tuvastada mootorsõiduki seisukord ja võimalik raami korrosioon. Hageja enda esitatud oksjonikeskkonna müügikuulutusest nähtub, et e oksjon toimus kuni 15. märtsini 2023. Hageja on oksjoni
toimumise ajal esitanud kostjale 11. märtsil 2023 ühe küsimuse: „Kas müüja on eraisik või firma?“. Hageja ei avaldanud soovi mootorsõiduk enne ostupakkumise tegemist üle vaadata ega esitanud küsimusi selle tehnilise seisukorra kohta. Hageja jättis tarvitusele võtmata abinõud mootorsõiduki seisukorra tuvastamiseks.
28.Sõiduki raami roostetamist oleks saanud tuvastada lihtsalt raami vaadates ja selleks ei pea olema asjatundja. Hageja on ise ümber lükanud väited sõiduki ohtlikust olukorrast. Mootorsõiduk anti hagejale üle 28. märtsil 2023 ning hageja esindaja sõitis sellega Tallinnast Lääne-Virumaale. Hageja väitis, et avastas 29.03.2023, et mootorsõiduki raam on ohtlikult roostetanud. Hageja väited sõiduki raami ohtliku roostetamise kohta on paljasõnalised. Kostja pidas ebausutavaks, kuidas sai hageja eelnevalt sõita ohtliku sõidukiga Lääne-Virumaale.
29.Hageja kuludokumendid nõuet ei tõenda. Terare Auto OÜ arvest nähtub, et sõidukile on ostetud tarvikuid 55 euro eest ning seejärel on teostatud sõidukile remonditöid 38 tunni ulatuses, kokku on arve esitatud summale 1662 eurot. Eluliselt ei ole usutav raami parandamine 38 töötunni ulatuses. Sisuliselt väidab hageja, et auto raami parandati terve töönädal. Wiru Auto OÜ arvest nähtuvalt on mootorsõidukil vahetatud vasaku külje kokkupõrkeandur ning selle arve maksumus on 633,23 eurot. Hagiavalduses ei ole selgitatud vasaku külje kokkupõrkeanduriga seonduvat. Seega jääb selle arve alusel väidetavalt tasutud summade osas nõude esitamine arusaamatuks. Hageja ei ole tõendanud kummagi arve tasumist.
30.Wiru Auto OÜ arve on esitatud 25.04.2023 ning Terare Auto OÜ arve on esitatud 18.05.2023. Wiru Auto OÜ tegutseb Rakveres, Terare Auto OÜ aga Kundas. Seega on arvetelt näha, et kõigepealt pöördus hageja Wiru Auto OÜ poole Rakveres sõiduki 5 külje kokkupõrkeanduri tööde teostamiseks ning alles kuu aega hiljem pöördus ta Kundasse raamitööde teostamiseks. Samal ajal väidab hageja, et mootorsõiduk oli ohtlik ning sellega ei saanud liigelda. Raamitööde teostamisega tegeleti pea kaks kuud hiljem, mistõttu hageja väited mootorsõiduki ohtliku seisukorra kohta ei ole tõsiselt võetavad. Eluliselt ei ole usutav, et kõigepealt vahetati andur, mis ei mõjuta sõidukiga liiklemist.
31.Hageja pangakonto väljavõttest nähtub liikluskindlustuse eest tasumine. Kostja pidas arusaamatuks, miks on hageja esitanud nõude liikluskindlustuse eest. Kostja pidas ka arusaamatuks, miks on hageja esitanud nõude sõiduki registreerimise riigilõivu hüvitamiseks. Kostja ei võtnud endale kohustust tasuda liikluskindlustuse sõlmimise eest või tasuda riigilõivu sõiduki registreerimise eest. Kostja on müügikuulutuses lubanud, et korraldab auto arvele võtmise ehk esmase ülevaatuse Eestis ja seejärel ostja nimele kandmise. Seda on kostja teinud. Protsessi lõpuleviimiseks pidi ostja tasuma riigilõivu, mis on tavapärane kõigi ostutehingute puhul. Kostja ei ole lubanud, et hageja riigilõivu tasuma ei pea või et kostja selle hüvitab.
32.Kostja esitas sõiduki Eestis arvele võtmise akti, mis tõendab, et sõiduk oli arvele võetud ning selle seisundit hinnati ülevaatusel nõuetele vastavaks. Kostja esitas asjatundja kirjaliku arvamuse, kes kinnitas, et NISSAN NAVARO mudeli puhul on raami korrosioon kergesti avastatav tavalise ülevaatuse käigus. Raami roostetamine ei tähenda, et tegemist oleks sõiduki ohtliku seisukorraga.
33.28.06.2024 seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukil esinesid tema viidatud puudused ning need olid olemas sõiduki üleandmise ajal. Hageja on esitanud kaks fotot roostetanud raamist. Fotode puhul ei ole tõendatud, et fotod on tehtud üleantud sõidukist NISSAN NAVARO. Täiendavaid tõendeid selle kohta, et sõidukil esinesid hageja väidetud puudused, ei ole hageja esitanud. Hageja ei ole tõendanud väiteid müügilepingu alusel üleantud sõidukil NISSAN NAVARO puuduste esinemise kohta sõiduki üleandmise ajal.
34.Kostja on tõendanud, et sarnastel sõidukitel oli raami roostetamine tavapärane ning see ei takistanud sõiduki kasutamist. Raami roostetamine ei olnud varjatud puudus, sest see oleks olnud
tuvastatav tavapärasel ülevaatusel. Hageja on väitnud, et raami roostetamise avastasid Terate Auto OÜ töötajad, mille tellimus on koostatud 18.05.2023. Hageja väited on ebausutavad, sest hageja ise teavitas roostetanud raamist enda väiteil kostjat juba 29.03.2023. Turvavarustuse puudumise tuvastamiseks ei pea pöörduma spetsialisti poole.
35.Hageja väited, et sõiduki registreerimiseks oli vaja kõrvaldada sellel esinenud puudused, on ümber lükatud kostja esitatud Transpordiameti 24.03.2023 registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktiga ARK0952335, kus Transpordiamet kinnitas, et sõiduk vastas nõuetele.
36.Põhjendamatud on hageja väited, et raami roostetamine oli ohtlik puudus. Hageja on ise sõitnud sõidukiga Tallinnas Lääne-Virumaale. Hageja on möönnud sõitmist. Hageja väited on ümber lükatud eelviidatud Transpordiameti aktiga. Hageja ei ole tõendanud, et kütusepaak oli kinnitatud koormarihmaga. Hageja väited turvavarustuse puudumise kohta on paljasõnalised. Tõendamata on ka väited SRS süsteemi rikke kohta. Seega ei ole hageja tõendanud puuduste olemasolu ega seda, et tegu oli varjatud või ohtlike puudustega.
37.Terare Auto OÜ arvest ei nähtu, millega seoses on tööd tehtud või et tööd oleksid tehtud hageja viidatud puudustega seoses. Teine arve ei seondu hageja viidatud puudustega ja tegu on asjakohatu tõendiga. Pangakonto väljavõtte esitamist ei ole hageja selgitanud.
38.Ostja ja müüja vahel sõlmiti müügileping 15.03.2023 aastal, kui ostja pakkumine osutus parimaks osta.ee keskkonnas väljakuulutatud enampakkumise lõppedes. Kostja avaldas 08.03.2023 oksjonikeskkonnas sõiduki NISSAN NAVARO enampakkumise kuulutuse, mille kohaselt müüdi enampakkumisel 2009. aasta kasutatud sõiduk NISSAN NAVARO sellises seisukorras, nagu see müügi hetkel on. Kostja oli 08.03.2023 avaldanud osta.ee oksjonikeskkonnas sõiduki NISSAN NAVARO müügikuulutuse, milles oli muuhulgas märgitud järgmist: „Tegemist on kasutatud sõiduki müügiga, mille juures võib esineda müüjale mitte teadaolevaid vigu/puudusi. Pakkujal on võimalik ennem pakkumise tegemist müüdava sõidukiga põhjalikult tutvuda, et olla kindel oma pakkumise tegemises. Kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, siis võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele. Sõidukit ei ole defekteeritud ja see müüakse sellisena nagu see müügi hetkel on.”
39.Hageja enne lepingu sõlmimist sõidukiga tutvuda ei soovinud. Sõiduki seisundi kohta ta enne lepingu sõlmimist küsimusi ei esitanud. Põhjendamatud on hageja väited, et oksjoni ajalise piiratuse tõttu puudus tal võimalus sõiduki detailse ülevaatuse korraldamiseks. Kostja soovitas müügikuulutuses sõiduki ülevaatamist ja pakkus selleks võimalust.
40.Hageja ei suutnud tasuda 16.03.2023 arvet koheselt, vaid ta tasus selle kolmes osas. Hagejal oleks olnud võimalik tutvuda sõidukiga ka enne üleandmist, kuid hageja seda ei teinud. Hageja teavitas kostjat 29.03.2023 sõiduki roostetanud raamist, kuid puuduse kõrvaldamist hageja ei soovinud, vaid nõudis raha tagastamist ning seda, et kostja tuleks sõidukile Lääne-Virumaale järgi. Hageja teavitas kostjat 15.04.2023 sellest, et SRS Airbag süsteem on alarmis ja ohutusvarustus puudub. Puuduste kõrvaldamist hageja ei nõudnud, vaid teatas, et esitab remonditööde eest arve.
41.28.06.2024 seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Eksitavad on hageja väited, et ta soovis kostjalt kohtueelselt olukorra lahendamist. Hageja esindaja T. N. saatis 29.03.2024 kostjale e-kirja, milles nõudis kogu ostusumma viivitamatut tagastamist ning tema poolt sõiduks kulutatud bensiini hüvitamist ülekandega pangaarvele, misjärel võib kostja sõidukile LääneVirumaale järgi tulla. Hageja teatas, et enne raha tasumist ta autot kätte ei anna ja ise Tallinna sellega ei sõida, sest autoga on ohtlik sõita.
42.Järgmisel päeval helistas hageja juhatuse liige T. N. kostjale ning nõudis kategooriliselt samuti raha tagastamist, muid lahendusvariante ta arutada ei soovinud. Seetõttu teatas kostja, et
tema ettepanekut kaaluma. T. N. saatis uue elektronkirja kogu ostuhinna tagastamise ja bensiinikulu hüvitamise nõudega 04.04.2023, kus selgitas samuti, et alles pärast raha tagastamist on võimalik auto tagasi saada. Kostja vastas 04.04.2023 e-kirjas, et ei pea lepingust taganemist põhjendatuks. Eeltoodu on vastuolus hageja väitega, et pidas spetsialistidega nõu, sest ta nõudis koheselt kogu raha tagastamist.
43.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja on käibemaksukohustuslane ning seetõttu on menetluskulud esitatud käibemaksuta. Kostjale on osutatud õigusabi 14,93 tundi ja kostja menetluskulud on 2687,40 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohtuotsuse põhjendused
44.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
45.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid sõiduki Nissan Navara Double Cap müügilepingu Internetis oksjonikeskkonna osta.ee vahendusel; 2) kostja avaldas sõiduki müügikuulutuses, et tegu on kasutatud sõidukiga, millel võib esineda talle kui müüjale mitte teadaolevaid vigu või puudusi; 3) kuulutuses pakkus kostja ostjatele võimalust sõidukiga enne pakkumise tegemist tutvuda, mida hageja ei teinud; 4) kostja avaldas kuulutuses, et kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele; samuti avaldas kostja, et sõidukit ei ole defekteeritud ja seda müüakse sellisena, nagu ta müügi hetkel on; 5) hageja tegi kostjale pakkumise ja tasus sõiduki eest mitme ülekandega 18.03.2023, 19.03.2023 ja 20.03.2023; 6) kostja andis hagejale sõiduki valduse üle 28.03.2023.
46.Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukil esines varjatud puudusi, millistest oleks kostja pidanud hagejat teavitama ning kas seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 2487,23 eurot ning viivis seadusjärgses määras.
47.Hageja väitis, et ta avastas sõidukil olulised puudused juba päev pärast valduse ülevõtmist 29.03.2023. Sõiduki vasak tagumine raam oli läbi roostetanud ning tegu oli eluohtliku puudusega, mille tõttu sõiduki kasutamine liikluses ei olnud lubatud. Sõidukil esines ka muid puudusi. Hageja teavitas kostjat 29.03.2023, kuid kostja ei nõustunud vastutusega. Sõidukil puudus turvavarustus, ei töötanud SRS süsteem ning lisaks pidi kostja registreerima sõiduki Eesti registris hageja nimele, kuid registrikulu jäi hageja kanda. Sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Kõik puudused olid varjatud puudused, mida hageja ei oleks saanud ülevaatuse käigus avastada ja millistest kostja hagejat ei teavitanud. Kuna hageja tegeleb mee müügiga, ei ostnud ta sõidukit oma majandus- ja kutsetegevuses.
48.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kõik hageja väited puuduste kohta on tõendamata. Hageja ostis 14 aastat kasutuses olnud sõiduki, millel esineb tavapäraselt korrosiooni. Hageja oleks saanud korrosiooni avastada sõiduki üle vaatamisel, mida ta ei teinud. Kostja korraldas sõiduki kandmise Eesti registrisse ning lepingu järgi ei pidanud kostja kandma hageja omanikukande riigilõivu kulu. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnesid muud
sõiduki puudused. Kohtueelselt ei nõudnud hageja kostjalt puuduste kõrvaldamist, vaid teatas, et taganeb lepingust.
49.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhistatud ega tõendatud. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele ka siis, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muhul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
50.Iseenesest nõustub kohus hageja väidetega, et sõiduki puhul võis hageja kokkuleppe puudumise korral eeldada, et see on liikluses ohutult kasutatav. Küll aga oleks tulnud hagejal tõendada väiteid selle kohta, et sõidukil esinesid puudused, milliste tõttu oli seda ohtlik liikluses kasutada. Teisalt nõustub kohus kostja väitega, et kui hageja sõlmis lepingu 14 aastat vana sõiduki ostmiseks, ei saanud ta eeldada, et sõidukil ei esine üldse kulumise järgi ega muid puudusi, mis tavaliselt sedavõrd pika kasutusajaga sõidukitel võivad esineda.
51.VÕS § 218 lg 1 näeb ette, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Eeltoodu alusel kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et kui müüdud sõidukil ilmnesid pärast valduse üleandmist varjatud puudused või puudused, milliste olemasolust kostja teadis, kuid ei teavitanud sellest hagejat, vastutab kostja müüjana nende puuduste eest. Hagejal tuli seega tõendada, et sõidukil esinesid varjatud puudused või sellised puudused, milliste olemasolust oli kostja teadlik, kuid millistest ta jättis hagejat teavitamata.
52.VÕS § 219 lg 1 näeb ette, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja pakkus hagejale võimalust enne lepingu sõlmimist sõiduk üle vaadata, kuid hageja seda ei teinud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd hageja äriühinguna tegeleb mee müügiga, mitte sõidukitega, ei sõlminud ta lepingut oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja näol on tegu juriidilisest isikust ettevõtte ning mitte tarbijaga.
53.Riigikohus on osundanud, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul on ostjal kohustust ostetud asja eraldi ülevaatamiseks (RK TKo 3-2-1-115-04, p 25). Riigikohus on samuti selgitanud, et äriühing on oma olemuselt ettevõtja ning ettevõtlus on kogu tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus (RK TKo 2-22-11970, p 12). Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et äriühing sõlmib tehinguid, mis ei ole seotud tema majandustegevusega, kuid sellist asjaolu peab tõendama sellele tuginev isik (samas, p 12). Kohus peab võimalikuks, et mee müügiga tegelev ettevõte vajab oma majandustegevuses (sealhulgas mee transportimiseks) sõidukit, mistõttu ei saa ainuüksi tulenevalt ettevõtte tegevusalast automaatselt järeldada, et lepingut ei sõlmitud juriidilise isiku majandus- ja kutsetegevuses. Vastupidist oleks pidanud tõendama hageja.
54.VÕS § 220 lg1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, millal ta kostjat puudustest teavitas ja kuidas ta puudusi kirjeldas.
55.VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada, millal ja kuidas nõudis ta kostjalt asja parandamist. VÕS § 222 lg 5 näeb ette, et alles siis, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega ei tulene seadusest, et müüdud asjal puuduste esinemise korral saaks ostja koheselt, ilma puudustest teavitamata ja nende kõrvaldamist soovimata, nõuda müüjalt rahalise hüvitise tasumist. Eeltoodud asjaolusid tuli tõendada hagejal.
56.Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et müüja vastutuse eelduseks on muude asjaolude hulgas see, et pooled ei ole sõlminud müüja vastutust piiravat kokkulepet (RK TKo 3-2-1-100-15, p 21). Oma vastutuse välistamiseks peab müüja kas teavitama ostjat eseme puudustest või siis teatama sellega seotud riskidest (samas, p 35). Ekslik on hageja käsitlus, et mistahes müüja vastutust piirav kokkulepe kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud müügilepingu puhul on lubamatu ja seadusega vastuolus. Olukorras, kus müüja teavitab ostjat enne lepingu sõlmimist võimalikest lepingu esemega seotud riskidest, on müüja oma vastutust seaduses lubataval viisil piiranud. Asjaolu, et kostja teadis sõidukil esinevaid varjatud puudusi, kuid ei teavitanud neist hagejat, ei ole hageja tõendanud.
57.Kõiki eeltoodud seaduse sätteid selgitas kohus hagejale 22.04.2024 pöördumises (dtl 62-64). Kohus selgitas hagejale samuti vajadust oma väiteid tõendada. Kohus selgitas vajadust välja tuua ja tõendada, millised puudused sõidukil esinesid ning miks need olid nimelt varjatud puudused. Kohus selgitas vajadust tõendada, millal teavitas hageja kostjat puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist. Kohus selgitas vajadust põhistada ja tõendada ka nõutava hüvitise suurust. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja üldsõnaliselt oma väidete juurde ega esitanud kohtule täiendavaid tõendeid ega selgitusi.
58.Kohus nõustub kostja väidetega, et kuna hageja nõude aluseks olevad asjaolud on olulises osas jäänud tõendamata, ei ole võimalik hagiavaldust rahuldada. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Interneti keskkonnas osta.ee avaldas kostja sõiduki müügikuulutuse (dtl 9-21), kus ajavahemikul 08.03.2023 kuni 15.03.2023 toimunud oksjoni käigus müüdi 2009. aasta sõidukit Nissan Navara. Sõiduki seisundi kohta oli kuulutuses märgitud „kasutatud“.
59.Lisaks on kostja selgelt avaldanud, et tegu on kasutatud sõidukiga, milles juures võib esineda müüjale mitte teadaolevaid vigu või puudusi. Pakkujal oli võimalik enne pakkumise tegemist sõidukiga tutvuda, et olla pakkumises kindel. Kostja avaldas kuulutuses: „Kui pakkumine tehakse ilma eelneva tutvumiseta, siis võtab pakkuja ise teadlikult riski, et ostetav sõiduk ei pruugi vastata ootustele. Sõiduk ei ole defekteeritud ja see müüakse sellisena nagu see müügi hetkel on“. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõidukit enne lepingu sõlmimist üle ei vaadanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei sõlminud lepingut oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega võttis hageja lepingu sõlmimisel ja sõiduki ülevaatamata jätmisel endale ise teadlikult riski, mille eest kostja ostjaid selgelt hoiatas. Kostja seejuures avaldas oksjonil osalejatele, et sõidukit ei ole defekteeritud ehk kontrollitud enne müümist, kas sellel esinevad varjatud puudused. Kuna hageja on nõustunud, et sõlmis kostjaga lepingu kuulutuses avaldatud tingimustel, on hageja nõustunud lepingu sõlmimisel kostja vastutuse piiramisega.
60.Lisaks oli kuulutuses märgitud: „Oksjonil olevad sõidukid on või registreeritakse Eesti registrisse ja seejärel oksjonivõitja nimele Transpordiametis“. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal
kohustus kanda sõiduk Eesti registrisse. Kuulutuses ei ole avaldatud, et kostja on valmis tasuma ostja eest sõiduki tema nimele registreerimisel tasumisele kuuluva riigilõivu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostjal oleks vastav kohustus olnud. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei olnud Eestis registrisse kantud või see ei vastanud Eestis kehtivatele tehnilistele nõuetele.
61.Hageja esitas kohtule kaks fotot sõiduki roostetanud raamist (dtl 27-28). Fotodest ei nähtu, millisest sõidukist on need tehtud. Samuti ei saa kohus ainuüksi kahest hageja esitatud fotost järeldada, et raami roostetamist ei oleks saanud hageja sõiduki ülevaatamisel visuaalselt tuvastada ning tegu on puudusega, mis muutis sõiduki kasutamise liikluses eluohtlikuks. Need hageja väited on jäänud paljasõnalisteks.
62.Kostja esitas kohtule K. K. kinnituse, kes Turborehv OÜ esindajana avaldas (e-kirjana dtl 52 ja allkirjastatuna dtl 56), et Nissan Navara puhul esineb raami korrosiooni tavapäraselt ja sagedamini kui teistel sõiduautodel. K. K. kinnitas, et on praktikas näinud korrosiooni kõigil üle 10 aasta vanustel Nissan Navaro mudelitel. Sama e-kirja järgi ei takista korrosioon sõiduki tavapärast kasutamist ning see on tuvastatav tavapärasel visuaalsel ülevaatusel. Seega on asjas esitatud tõendite kohaselt üldjuhul raami korrosioon visuaalsel ülevaatusel tuvastatav ning see ei takista sõiduki kasutamist. Kuna hageja ise ei soovinud sõidukit üle vaadata ning poolte vahel oli kostja kui müüja vastutust piirav kokkulepe antud osas, ei vastuta kostja sõidukil esineva korrosiooni eest isegi siis, kui hageja oleks kahe fotoga tõendanud korrosiooni esinemist nimelt ostetud sõidukil.
63.Kohus nõustub kostja väidetega, et muus osas ei ole hageja tõendanud sõidukil puuduste esinemist. Hagiavalduse kohaselt olevat sõidukil puudunud turvavarustus ning töökorras ei olnud SRS süsteem, millised asjaolud selgusid alles tehnoülevaatuse käigus, kuid nende väidete tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit.
64.Hageja esitas kohtule Wiru Auto OÜ 25.04.2023 esitanud arve (dtl 31), kuid arves puuduvad viited turvavarustuse või SRS süsteemi kohta. Arve on esitatud vasaku külje kokkupõrkeanduri vahetuse kohta summas 633,23 eurot. Kokkupõrkeanduriga seonduvale puudusele ei ole hageja hagiavalduses viidanud.
65.Terare Auto OÜ on esitanud hagejale 18.05.2023 arve (dtl 30) summas 1662 eurot. Arvel on märgitud: „vasak taga raam, vasak taga esimene lehtvedru kinnitus, vasak taga põiki tala kütusepaagi kinnitus, kütusepaagi vits“. Samuti on arvel viidatud materjalile ja sõidukile Nissan Navara XXX. Antud arvest nähtuvad küll vasaku raami vahetuseks vajalikud tööd, kuid muude hageja viidatud puuduste kõrvaldamist arvest järeldada ei saa. Seega ei ole hageja tõendanud lisaks korrosioonile sõidukil muude puuduste olemasolu. Kohus nõustub ühtlasi kostja viitega asjaolule, et Wiru Auto OÜ remonditöid teostati arve kohaselt Kundas ning Terare Auto OÜ arve kohaselt Rakveres, millest võib järeldada, et hageja kasutas sõidukit liikluses. Hageja väited selle kohta, et sõidukil esinesid puudused, milliste tõttu ei saanud seda kasutada liikluses, on jäänud paljasõnalisteks.
66.Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte (dtl 32), millest nähtuvalt on ta teinud Rakvere teenindusbüroos ühe makse summas 192 eurot. Kohus ei saa ainuüksi konto väljavõtte alusel järeldada, millises teenindusbüroos ja mille eest hageja makse tegi. Hageja väited selle kohta, et sõiduk ei olnud Eestis arvele võetud ning see ei olnud tehniliselt nõutavas seisundis, on jäänud paljasõnalisteks. Kostja esitas kohtule Transpordiameti akti (dtl 50-51), mille järgi sõiduk vastas nõuetele ning see oli Eestis arvele võetud.
67.Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei kuulu hageja nõue rahuldamisele juba ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud sõidukil ühegi sellise varjatud puuduse olemasolu, mille eest oleks pidanud vastutama kostja. Sõiduki raami roostetamine ei olnud varjatud puuduseks ning sellise riski eest hoiatas kostja hagejat enne lepingu sõlmimist. Kostja vastutus oli poolte kokkuleppe
kohaselt sellise riski ilmnemisel piiratud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal lasus lepingu alusel kohustus tasuda tema eest registrikande riigilõivu. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, mille eest ta tegi makse summas 192 eurot.
68.Kohus osundab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ka põhjusel, et hageja ei teavitanud pärast lepingu sõlmimist kostjat nõuetekohasel viisil sõiduki puudustest ehk ei kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt. Hageja ei nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamist, mis oleks olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise eeltingimus.
69.Hageja esitas kohtule sõnumid, mida ta kostjale saatis (dtl 29). Hageja teatas, et sõiduk laguneb kohe koost ning ta ootab lahendust. Sõnumitest ei ole võimalik järeldada, milles hageja hinnangul seisnesid sõiduki puudused. Lisaks leidis hageja, et oksjoni kirjelduse järgi pidi auto registreeritama võitja nimele registrisse. Samas nähtub tõenditest, et juba 29.03.2023 saatis hageja kostjale e-kirja (dtl 89), milles teatas, et kuna sõiduki raam on roostetanud, soovib ta lepingust taganeda. Sama kordas hageja 04.04.2023 e-kirjas (dtl 88), milles ta nõudis raha tagastamist ja kütusekulu hüvitamist. Kohus osundab, et hageja ei nõudnud kostjalt seega sõidukil esineva puuduste kõrvaldamist, mis on ka lepingust taganemise korral nõutav VÕS § 116 lg 4 ja § 223 lg 1 alusel.
70.Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja kahju hüvitise nõude 2487,23 eurot. Kuna kohus jätab kahju hüvitise nõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka viivise nõue.
71.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
72.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja on käibemaksukohustuslane ning seetõttu on menetluskulud esitatud käibemaksuta. Kostjale on osutatud õigusabi 14,93 tundi ja kostja menetluskulud on 2687,40 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
73.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kohus samas leiab, et taotluses kirjeldatud kostja esindaja ajakulu ei ole põhjendatud 0,17 tunni ulatuses seoses maksumenetlusliku probleemi analüüsiga, sest käesolev vaidlus ei puudutanud maksumenetlust. Muus osas on kostja esindaja ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kostja kulud õigusabile on põhjendatud 14,76 tunni ehk 2656,80 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 2656,80 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2656,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.