Võlaõigus

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

tasuda vajadusel perekonna abiga. Hageja sõnul viidi kostjaga läbi telefoninõustamine ning krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja laenutaotlust ning konto väljavõtet. Hageja on välja toonud, et kostja sissetulekuks oli refinantseerimise taotluse esitamisel laekumised Swedbanki kontole GoWorkaBit Estonia OÜ-st, 6 kuu keskmine töötasu 252 eurot ja peretoetus 120 eurot. Hageja väitel kostjal krediidikohustused väljaspool Swedbanki sel ajal puudusid. Teise refinantseerimislepingu katteks on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 1577,21 eurot. Viivitusse jäi kostja alates 24.06.2023. Kohus märgib, et kuigi teise refinantseerimislepingu sõlmimise ajaks oli kostja olnud töötu juba üle aasta, oli kostja siiski suutnud esimese refinantseerimislepingu alusel võlga oluliselt vähendada, samuti oli vähenenud lepingust nr xxx tulenev põhivõlg (algne laenusumma oli 6000 eurot, teise refinantseerimislepingu ajaks oli põhivõlg 3467,76 eurot). Kohtu hinnangul võis krediidiandja sel põhjusel uskuda, et kohaldatud restruktureerimismeetmed aitavad kostjal võlga vähendada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei rikkunud xxx ja xxx puhul vastutustundliku laenamise kohustust. Refinantseerimislepingutega kostjale laenu juurde (st raha kostja kasutusse juurde) ei antud, mistõttu on refinantseerimislepingu järgne laenusumma kostja kasutusse antud seeläbi, et eelnevatest lepingutest tulenevad kohustused on täidetuks loetud. Krediidi kulukuse määr (20,71%) jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra piiresse. Kohus loeb omaks võetuks hageja väited kostja poolt tasutud summade ning intressi, viivise ja põhivõla jäägi arvestuse ning nõude loovutamise kohta. Kohus tuvastas, et leping on kehtivalt üles öeldud ning sellega on kogu põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 lg 2 alusel.

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.