Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-3577
Kohtuasi
A.U kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
A.U määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik A.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Usaldusisik Svetlana Pilden
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2024 määrus muutmata.
2.Jätta A.U määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta A.U kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
A.U (võlgnik) esitas 06.03.2023 maksejõuetusavalduse (täiendatud 09.04.2023), milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt sattus võlgnik pettuse ohvriks, mistõttu võttis laene ja investeeris, kuid raha tagasi ei saanud. Võlgnikul puudub töökoht ja ta viibib rehabilitatsioonikeskuses. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku ca 57 781 eurot.
2-23-3577 Sissetulekuks on riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadav toetus 230 eurot. Võlgnikul vara puudub.
2.Harju Maakohus kuulutas 12.04.2023 määrusega välja võlgniku pankroti.
3.Harju Maakohus lõpetas 01.04.2024 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja märkis, et pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata kokku nõudeid 68 788,67 euro ulatuses. Maakohus määras võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Svetlana Pildeni.
4.Usaldusisik esitas 04.05.2024 aruande, mille kohaselt ei reageerinud võlgnik usaldusisiku päringutele ning 03.05.2024 teatas võlgnik telefoni teel, et viibib vangistuses. Vastavalt 16.04.2024 kohtuotsusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti võlgnikule karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 2 p 3 (vägivald võimuesindaja vastu) alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Samuti mõisteti võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ning menetluskulud 1599,66 eurot. Aruande esitamise seisuga ei ole võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Seoses võlgniku uute kohustustega ning vangistusega puuduvad väljavaated, et võlgnik saaks edaspidi täita seadusega ettenähtud võlgniku kohustusi.
5.Maakohus kuulas võlgniku ära 13.06.2024. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas 26.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus, keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastas usaldusisiku oma kohustustest. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg-te 5 ja 8 ning § 47 alusel. Võlgnik on tahtlikult rikkunud FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi. 16.04.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti võlgnikule KarS § 274 lg 2 p 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust ning mõisteti välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piirab võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnik kohustatud pingutama ja tegema kõik endast oleneva selle nimel, et täita pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh tegema saadavast tulust võlausaldajatele väljamakseid. Olukorras, kus võlgnik mõisteti süüdi pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist tahtlikult toime pandud kuriteo eest, ei täida kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ning menetlus tuleb lõpetada, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Maakohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg 5, § 47). Praegusel juhul rikkus võlgnik tahtlikult FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
2
2-23-3577 Määruskaebus
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul soov ja võimalus tulevikus menetluskulud 1599,66 eurot tasuda. Võlgnik saab vabaneda vanglast ennetähtaegselt alates 29.09.2024 ning 29.07.2024 avaneb võimalus vabaneda allumisega elektroonilisele järelevalvele. Võlgnik saab taotleda menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ning vabaduses saab võlgnik minna tööle, mida ta tegi ka enne vangistuse mõistmist. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 (koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebemenetluses on vaidluse all asjaolu, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast võlgnikku tema pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
12.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 8 järgi võib lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb FIMS § 49 lg-s 5 nimetatud alus. FIMS § 47 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
13.FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta. Kuid sellise võimaluse annab seadus üksnes sellistele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul minimaalselt olema soov ja valmisolek tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt näeb pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul FIMS § 49 lg 5 ette, et kui nad rikuvad süüliselt FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele ei tagata seega kohustustest vabastamise võimalust (575 SE seletuskiri, lk 54). Järelikult on põhjendatud maakohtu seisukoht, et võimalus vabaneda oma kohustustest, ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. 3
2-23-3577
14.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik rikkus tahtlikult FIMS §-s 47 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Sellega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 12.04.2023 määrusega ning maakohus tuvastas, et 16.04.2024 otsusega mõisteti võlgnik süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 alusel (korduvalt vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), karistusega vangistus 1 aasta, samuti mõisteti võlgnikult välja sundraha 1230 eurot ja menetluskulud 369,66 eurot. Tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetud karistuse tulemusel viibis võlgnik kinnipidamisasutuses, mis piiras võlgniku võimalusi tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Seetõttu rikkus võlgnik FIMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku määruskaebuse kohaselt on võlgnikul võimalik vabaneda vanglast ennetähtaegselt ja asuda siis tööle. Võlgniku ennetähtaegselt vabanemise väljavaade on hüpoteetiline, samuti ei toonud võlgnik esile, et ta töötaks või plaaniks töötada kinnipidamisasutuses, et juba karistuse kandmisel võlausaldajate ees olevaid kohustusi vähendada. Kolleegiumi hinnangul oleks võlgnik saanud ja pidanud hoiduma kohustustest vabastamise menetluse ajal uute kuritegude toimepanemisest ning seeläbi ka uute kohustuste tekitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku käitumisest järeldub, et tal puudub tõsiseltvõetav huvi täita FIMS-is ettenähtud kohustusi ja seeläbi kohustustest vabaneda.
15.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
16.Määruse peale võib esitada määruskaebuse FIMS § 49 lg 13 teise lause alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.