Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-22-19264
Kohtuasi
R.G kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
R.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) R.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja F.E Usaldusisik Svetlana Pilden Puudutatud isikud (võlausaldajad): Auvõlg OÜ (registrikood 11901152); B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046); kohtutäitur Katrin Vellet; AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909); Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); AS Finora Group (registrikood 12324050); Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479); Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553); Nord Collect OÜ (registrikood 11897588); Revensen OÜ (registrikood 16625699) ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (endise nimega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, registrikood 10625474)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 21.05.2025 määruse resolutsiooni otsustusega jätta kohustustest vabastamise menetluskulud R.G kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 21.05.2025 määrus ülejäänud osas muutmata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud R.G kanda.
2-22-19264
5.Menetluskulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli R.G (avaldaja, võlgnik) avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Harju Maakohus kuulutas 06.01.2023 määrusega välja võlgniku pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse.
3.Maakohus kinnitas 28.06.2023 määrusega võlausaldajate nimekirja.
4.Maakohus lõpetas 15.11.2023 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. Pankrotimenetluses on tunnustatud, kuid täitmata järgmised nõuded: Auvõlg OÜ 844,54 eurot, OK Incure OÜ 1797,67 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet 269,20 eurot, AS MiniCredit (pankrotis) 698,34 eurot, PlusPlus Capital AS 3558,50 eurot, AS Finora Group 469,50 eurot, Aktiva Finants OÜ 1703,65 eurot, Julianus Inkasso OÜ 361 eurot, Nord Collect OÜ 665 eurot, Revensen OÜ 243,82 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ 1784,38 eurot. Seega oli rahuldamata nõudeid kokku 12 395,60 eurot. Pankrotihaldur Ene Ahas vabastati tema kohustustest. Pankrotihalduri tasuks määrati 930,60 eurot, mis mõisteti Advokaadibüroo Tetris OÜ kasuks välja võlgnikult. Maakohus rahuldas pankrotihalduri taotluse menetlusabi saamiseks ning andis võlgnikule menetlusabi 930,60 euro tasumiseks. Usaldusisikuks nimetati Svetlana Pilden. Usaldusisikut kohustati esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta iga aasta 15. novembriks.
5.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 08.01.2024, 19.12.2024 ja 28.12.2024.
5.1.08.01.2024 aruande kohaselt oli võlgnik töötu. Võlgnik kinnitas, et otsib tööd Töötukassa ning ka CV-Keskuse kaudu. Võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud. Võlgnikul puudusid perioodil 2023. a august kuni 2024. a jaanuar ka töövõimetus- või töötuskindlustushüvitised, pensionimaksed, III samba sissemaksed, kogumispensioni väljamaksed, maksud TSD deklaratsioonide alusel, ettevõtluskonto laekumised, samuti dividendid või omakapitalist tehtud väljamaksed. Usaldusisik on selgitanud võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse käigus on oluline tegutseda aktiivselt tulutoova tegevusega, samuti rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
5.2.19.12.2024 aruande kohaselt oli võlgnik jätkuvalt töötu ning vahearuande esitamise seisuga ei oldud võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Võlgniku kinnitusel otsis ta tööd Töötukassa kaudu. Suulise teate kohaselt elab võlgnik ema ja elukaaslase toel.
2-22-19264
5.3.28.12.2024 aruande kohaselt võlgnikul sissetulekud puuduvad. Võlgnik on arvel Töötukassas ja otsib sealtkaudu tööd. Ta käib eelneva kokkuleppe alusel töövestlustel. Hetkel ei ole tal võimalik avada FIE-t ega osaühingut, kuid tema eriala tööandjad soovivad koostööd just sellisel kujul, mitte töölepingu alusel. Tõendid töösuhte või kandideerimiste kohta puuduvad, võlgnik ei esitanud neid vaatamata usaldusisiku päringule.
5.4.Vastuseks maakohtu kohtunõudele selgitas Eesti Töötukassa, et võlgnik on alates 06.04.2023 registreeritud töötuna. Töötukassa andmetel on võlgnikule tehtud kaks tööpakkumist, samuti on võlgnik iseseisvalt tööd otsinud (nt tuttavad, Facebook, okidoki ja CV Keskus) ning käinud salongides tööd küsimas. Võlgnik sai tööandjatelt eitavad vastused kuna võlgnikul puudub pangakonto, tööandjad soovivad iluteenindajat tööle võtta FIE-na või ettevõtluskonto kaudu, kuid võlgnikul puudub selleks võimalus. Ka võlgniku ebapiisav eesti keele oskus sai takistuseks tööle võtmiseks. Võlgnik läbis 2024. a veebruaris ja märtsis meditsiinilise pediküüri koolituse ja praktika. Koolitaja lubas võlgniku ka tööle võtta, kuid töö vähesuse tõttu ei võtnud võlgnikku tööle. Võlgnik rääkis viimasel kohtumisel, et tal on võimalus minna alates 2025. a aprillist tööle kas küünetehnikuks ühte ilusalongi või hobusetalli. Võlgnik ei ole rikkunud töötu põhikohustusi tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 9 lg 1 tähenduses. Võlgnik palus vaid korra nõustamisaega muuta seoses arstivisiidiga.
5.5.Võlgniku pangakonto väljavõttest perioodi 13.10.2023 – 28.12.2024 kohta selgus, et ainus regulaarne laekumine on igakuine peretoetus 80 eurot.
5.6.Võlgniku ärakuulamine toimus 06.03.2025. Võlgnik selgitas, et tal on 9 klassi haridus, enne COVID-it töötas ilusalongis, kust ta vallandati. Võlgnik on töötuna arvel olnud 2 aastat ning tal on tööd raske leida. Tööandjad on talle pakkunud töökohti vaid FIE või OÜ kaudu. Võlgnikul oli 2023. a-l lapsega probleeme. Laps sattus psühhiaatriahaiglasse ning võlgnik oli oma lapse probleemidega hõivatud. Võlgniku toetavad rahaliselt ema, kes maksab igakuiselt 200–300 euro ulatuses kommunaalkulusid ja elukaaslane, kes annab võlgnikule keskmiselt 300–400 eurot kuus. Last toetab lisaks tema isa. Võlgnikul ei ole töötamist takistavaid terviseprobleeme. Kohus kohustas ärakuulamisel võlgnikku esitama kohtule kirjaliku selgituse töö otsimise kohta alates 2023. a jaanuarist koos tööpakkujate vastustega. Võlgnik ei esitanud kohtule küsitud selgitust ega muid tööotsimisega seotud dokumente. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus lõpetas 21.05.2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgniku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus vabastas usaldusisiku kohustustest. Kohus mõistis võlgnikult välja Eesti Vabariigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud 930,60 eurot.
6.1.Määruse põhjenduste kohaselt füüsilise isiku maksejõuetus seaduse (FIMS) § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb FIMS § 49 lõikes 5 või 7 nimetatud alus.
6.2.Kohus järeldas, et käesolevas asjas esinesid FIMS § 49 lõikes 5 ning § 47 lõikes 1 nimetatud asjaolud. Võlgnik on süüliselt rikkunud FIMS § 47 lõikes 1 toodud kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik registreeris end töötuna arvele mõne kuu möödudes pärast kohustustest vabastamise menetluse algust. Võlgniku tegevus piirdus formaalse töötuna arvel olemisega, ilma, et ta oleks püüdnud endale sobivat töökohta leida.
2-22-19264 Kuigi ei ilmnenud, et võlgnik oleks rikkunud TöMS § 9 lg 1 tähenduses töötu põhikohustusi, ei saanud kohus pidada pelgalt töötuna arvele võtmist ja võlgniku suulisi selgitusi piisavaks tema kohustuste täitmise tõendamiseks. Selline tegevusetus ei ole põhjendatav üksnes keelebarjääri, pangakonto puudumise või tööandjate sooviga palgata FIE-na. Eelkõige näitab see võlgniku madalat motivatsiooni ja passiivset suhtumist oma kohustustesse. Võlgnik ei kasutanud ka kohtu poolt antud võimalust oma tööotsinguid kirjalikult selgitada, kuigi kohus andis selleks korralduse. Samuti ei esitatud muid tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnik püüdis tegelikkuses tööd leida. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudus huvi menetlust läbida.
6.3.Võlgniku tegevusetus moonutab kohustustest vabastamise menetluse eesmärki, milleks on pakkuda ausale, kuid ajutiselt hätta sattunud võlgnikule uut võimalust – mitte aga õigust vabaneda kohustustest ilma pingutuseta. Käesoleval juhul ei nähtu, et võlgnik oleks püüdnud tegeleda tulutoova tegevusega või otsinud tööd ning ta on jätnud täitmata ka kohtu korralduse esitada kirjalik selgitus. Viimane viitab tahtlikule kohustuste eiramisele. Kõiki asjaolusid tervikuna hinnates leidis kohus, et võlgnik on rikkunud tahtlikult FIMS § 47 lõikes 1 sätestatud kohustust. Võlgnik kahjustas ka võlausaldajate huve, kuivõrd selline tegevusetus takistas rahaliste vahendite kogumist ja võlgade osalistki tasumist menetluse jooksul. Menetluse jätkamine ei olnud põhjendatud.
6.4.Kohus ei pidanud vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuivõrd nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
6.5.Kohus andis võlgnikule 15.11.2023 määrusega menetlusabi ja määras hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 930,60 eurot. Kuna kohus ei vabastanud võlgnikku kohustustest, siis tuleb võlgnikul riigipoolse menetlusabi kulud 930,60 eurot hüvitada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud riigi kanda.
7.1.Võlgniku hinnangul rikkus maakohus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mh hindas asjaolusid ebaõigesti, mis kogumis viisid ebaõige otsustuse tegemiseni. Ei esine ühtki asjaolu, mille alusel võib väita, et võlgnik rikkus oma kohustusi FIMS § 49 lg 5 tähenduses.
7.2.Kohus heitis võlgnikule ette, et võlgnik ei esitanud kohtule kirjalikku selgitust töö otsimise kohta alates 2023. a-st koos tõenditega. Selline kohtu seisukoht on väär. Võlgniku tööotsimine on tõendatud Töötukassa poolt kohtule esitatud tõendiga, mille kohaselt otsis võlgnik tööd nii Töötukassa vahendusel kui ka iseseisvalt. Võlgnik on läbinud ka koolituse ja praktika meditsiinilise pediküüri valdkonnas. Võlgnikul ei ole siiski objektiivsetel asjaoludel, s.o pangakonto puudumise, tööandjate soovi tõttu võtta töötaja tööle FIE või ettevõtluskonto kaudu ning võlgniku ebapiisava eesti keele oskuse tõttu, õnnestunud siiani tööd leida. Sama kinnitas võlgnik ka ärakuulamisel. Võlgnikul takistab äritegevusega alustamist ka teadmiste puudumine äritegevuse ja raamatupidamise valdkonnas. Samuti arvas maakohus ekslikult, et võlgnik saab Töötukassas arvel olles äritegevusega tegeleda. Võlgnikule tähendaks see ravikindlustusest ilma jäämist. Ükski seadus ei sätesta, et võlgnik peab oma kohustusi täitma viisil, mis on seotud riskiga tema tervisele.
2-22-19264
7.3.Kohtu järeldus, et võlgnik ei otsinud aktiivselt tööd, on tegelikkusega vastuolus ja meelevaldne. Võlgniku tegevus töö otsimisel on tõendatav Töötukassa vastusega kohtunõudele. Võlgnik esitas kõik nõutud andmed nii oma usaldusisikule kui ka kohtule. Rohkem ei ole tal midagi esitada. Kirjavahetused tööandjatega võlgnikul puuduvad.
7.4.Eeltoodust tulenevalt on võlgnikult ebaõigesti välja mõistetud ka menetlusabi kulud.
8.Maakohus võimaldas usaldusisikul võlgniku määruskaebuse osas esitada seisukoht. Usaldusisik ei esitanud seisukohta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.FIMS § 2 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Pankrotiseaduse § 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on seega anda makseraskustes inimestele võimalus alustada n-ö puhtalt lehelt ja ilma võlgadeta. Kuid sellise võimaluse annab seadus üksnes sellistele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul minimaalselt olema soov ja valmisolek tegeleda mõistikult tulutoova tegevusega. FIMS eelnõu seletuskirja kohaselt näeb pahatahtlike ja ebaausate võlgnike puhul FIMS § 49 lg 5 ette, et kui nad rikuvad süüliselt FIMS §-s 47 nimetatud kohustusi, nt kohustust tegeleda tulutoova tegevusega või teavitamise ja koostöö kohustust, keeldub kohus nende kohustustest vabastamisest. Pahatahtlikele ja ebaausatele võlgnikele ei tagata seega kohustustest vabastamise võimalust (FIMS seletuskiri 575 SE, lk 54). Seega ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus (TlnRnKm 20.01.2026, 2-23-3577/60, p 13).
12.Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal töötanud või muul viisil võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissetulekut teeninud. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et võlgnik ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajaks võlausaldajatele teinud ühtki väljamakset. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et ta töötas enne COVID-it ilusalongis, kust ta vallandati (dtl 177). Töötukassa info kohaselt on võlgnik alates 06.04.2023 registreeritud töötuna (dtl 182). Võlgniku väitel pidasid teda menetluse ajal ülal tema ema, kes andis kommunaalkulude raha ja võlgniku kaaslane, kes andis ka võlgnikule elamiseks raha (dtl 178). Ehkki Töötukassa info kohaselt on võlgnik otsinud tööd ning osalenud ka ühel koolitusel, kus läbis praktika (dtl 182), nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et toimiku materjalidest kuvab võlgniku vähene motivatsioon enda majanduslikku olukorda parandada ja mingitki tööd leida võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Maakohus võimaldas võlgnikul kohtu ette tuua oma tööotsingud, mh esitada kirjalikke tõendeid kandideerimisavalduste ja potentsiaalsete tööandjatega peetud kirjavahetuste või
2-22-19264 keeldumiskirjade ja muude tõendite kohta, mis kinnitaksid, et võlgnik on tegelikkuses ka püüdnud leida tööd. Võlgnik ei esitanud maakohtu nõudmisel kirjalikke seisukohti ega tõendeid. Võlgnik on määruskaebuses ka kinnitanud, et tal ei ole selliseid tõendeid kohtule esitada.
13.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga, et esinesid võlgnikust olenematud objektiivsed takistused, mis välistasid tal töö leidmise. Puudulik riigikeele oskus ei ole mõjuvaks põhjuseks kohustustuste täitmata jätmisele (vt ka TrtRnKm 26.06.2025, 2-12-14017, p 20.4; TlnRnKm 13.03.2023, 2-17-16541, p 19.3). Võlgnik ei ole seejuures ka kohtu ette toonud asjaolusid, mis takistasid tal riigikeelt õppimast. Kuigi pangakonto arestimine võib takistada töö leidmist, ei järginud võlgnik usaldusisiku juhiseid selle avamiseks (dtl 164). Võlgniku soov mitte töötada füüsilisest isikust ettevõtjana on tema teadlik välistus. Vaidlus puudub, et võlgnikul ei esine ka tervisprobleeme, mis oleks tal takistanud töötamist ja töö leidmist.
14.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik rikkus tahtlikult FIMS §-s 47 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Sellega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
15.Võlgnik on seisukohal, et seoses võlgniku kohustusest vabastamata jätmisega on võlgnikult ebaõigesti välja mõistetud menetlusabi kulud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus andis võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks hüvitamiskohustusega menetlusabi 930,60 eurot. Kuna kohus võlgnikku kohustustest ei vabasta, on ta vastavalt FIMS § 8 lg-le 5 kohustatud riigile hüvitama riigipoolse menetlusabi kulud.
16.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märkinud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega, et kohustustest vabastamise menetluskulud jäävad võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (FIMS § 8 lg 3).
18.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, siis jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
19.Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FIMS § 49 lg 13 teine lause võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.