2-23-142960 HALDUSPARTNER OÜ hagi H.N vastu põhivõla 1165 euro, viivise 90,87 euro ja alates 01.12.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 1395,67 eurot Hageja: HALDUSPARTNER OÜ (14445869), esindaja Rainer Aalberg Kostja: H.N (XXX), esindaja Indrek Repnau
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-142960 menetlus osaliselt, so osas, milles hageja nõudis kostjalt põhivõlga 125 eurot, seoses hageja loobumisega hagist nimetatud osas.
2.Tsiviilasja nr 2-23-142960 hagihind on 1270,67 eurot.
3.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista H.Nilt HALDUSPARTNER OÜ kasuks välja 9,05 eurot.
4.Jätta menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista HALDUSPARTNER OÜ-lt H.N kasuks menetluskuluna 387,50 eurot.
HALDUSPARTNER OÜ-l tuleb H.Nile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.HALDUSPARTNER OÜ esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1320,20 euro saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis 15.11.2023 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.30.11.2023 esitas hageja hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 1165 eurot, viivis 90,87 eurot ja alates 01.12.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hagi kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja hageja kui üürileandja 30.10.2022 tähtajalise eluruumi üürilepingu, millega anti kostjale üürile eluruum asukohaga XXX, Tabasalu kuni 31.10.2023.
4.Lepingu p 1.4 ja 3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt esitatud arve alusel üüri 650 eurot jooksva kuu 10. kuupäevaks ning p 1.5 ja 3.2 järgselt alates 01.11.2022 ka kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele. Lisaks kohustus kostja tasuma hagejale lepingu p 1.6.1 tulenevalt väljastatud arve alusel tagatisraha 650 eurot, mille kostja on tasunud ja p 1.6.2 lähtuvalt 125 eurot lõppkoristuse eest.
5.27.11.2022 teatas kostja, et soovib lepingu ühe kuulise etteteatamisega üles öelda ja tõi 28.11.2022 põhjusena elukaaslasega kokku kolimise. Hageja teatas kostjale 28.11.2022, et nimetatu ei ole ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kuid ta on nõus lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui kostja on nõus tasuma kompromissina lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest kolme kuu üüri ja üle andma ka eluruumi valduse. 28.11.2022 teatas kostja, et üüri suurusest tulenevalt ei ole tal kompromissina kolme kuu üüri võimalik tasuda. Hageja tuletas kostjale 29.11.2022 meelde, et tema kompromisspakkumine kehtib kuni 30.11.2022. Kostja hageja kompromisspakkumist vastu ei võtnud.
6.03.02.2023 teatas kostja hagejale, et ta on leidnud allüürnikud, millele hageja vastas 04.02.2023, et ta kontrollis nende tausta ja on valmis andma nõusoleku allüürilepingu sõlmimiseks.
7.10.02.2023 e-kirjas avaldas kostja hagejale, et huvilised loobusid allüürilepingu sõlmimisest, kuna hageja olevat seadnud allüürilepingu sõlmimise sõltuvusse üüri tõstmisega. Samas kirjas teatas kostja, et ta kolib korterist hiljemalt 25.02.2023 välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga. Hageja selgitas 20.02.2023 kostjale, et tema ei ole takistanud allüürilepingu sõlmimist ja et huvilised loobusid allüürilepingust, kuna tingimused ei sobinud ning pakkus kostjale uuesti välja, et ta on nõus lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kompromissi korras ettemaksuna kolme kuu üüri ja annab üle korteri valduse. Kostja vastas 20.02.2023, et ta on korterist välja kolinud. Hageja leidis korterisse uue üürniku 06.06.2023.
8.Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda ka perioodi 01.02.2023 - 10.05.2023 eest lepingu alusel väljastatud arved. Hageja tasaarvestas kostja tasutud tagatisraha summas 650 eurot 2023 veebruari kuu üüritasu nõudega (01.02.2023 arve nr 230033 summas 650 eurot).
9.Hageja esitas kostja vastu 2023 märtsi kuu üüri arve nr 230058 (01.03.23) summas 650 eurot ja 2023 aprilli kuu 18 päeva üüri arve nr 230082 (01.04.23) summas 390 eurot ning lõppkoristuse eest väljastatud arve nr 230089 (19.04.23) summas 125 eurot, kõik kokku põhisummas 1165 eurot, tasumise nõude. Kostjale esitatud viimase arve nr 230089 maksetähtpäev oli 29.04.2023, seega on kõik kostjale väljastatud arved muutunud sissenõutavaks.
10.Kuna kostjal puudus üürilepingu ülesütlemiseks õiguslik alus, ei toonud see kaasa lepingu lõppemist. Hageja ei võta omaks, kuid möönab, et kostja 10.02.2023 e-kirjas esitatud tahteavaldust võib tõlgendamise teel käsitleda kui ülesütlemise avaldust ja et kostjal võis tekkida VÕS § 288 lg 3 alusel õigus leping 10.02.2023 üles öelda, mis annab aga hagejale õiguse nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude eest väljastatud arvete tasumist ka ülesütlemisele järgneva kolme kuu eest, ehk kuni 10.05.2023. Seega ka juhul, kui kostja ütles lepingu
10.02.2023 kehtivalt üles, kuid ta ei kasutanud korterit alates 20.02.2023 temast endast olenevatel põhjustel, tuleb kostjal maksta üüri kuni 10.05.2023.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras. Kostjal on seisuga 30.11.2023 kohustus tasuda hagejale viivist kokku summas 90,87 eurot.
12.07.02.2024 teatas hageja, et loobub nõudest põhisummas 125 eurot lõppkoristuse eest, kuna kostja tasus selles ulatuses nõude peale hagi esitamist.
13.Hageja ei nõustu, et kostjal oli õigus üürileping üles öelda üürilepingu p 7.3 alusel. Pooled on p 7.3 kokku leppinud, et kui üürileandja keeldub eluruumi allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast mõjuva põhjuseta, võib üürnik lepingu kolm kuud ette teatades üles öelda. See ei too kostjale mingit eraldi õigust, sest pooled ei ole lepingu punktis 7.3 kokkulepituga seaduses sätestatust kõrvale kaldunud. Seega kohaldub kostja poolsele üürilepingu ülesütlemisele eelduste täitumisel seadusest tulenev alus. Praeguses vaidluses kostjaga sellist erakorralise ülesütlemise alust kokku lepitud ei ole.
14.Hagejal ei olnud allkasutusse andmise nõusoleku pimesi andmise kohustust ja ta ei saanud seda otsustada enne, kui talle oli esitatud valmiskujul allkasutusse andmise leping. Kuna kostja ei esitanud hagejale mingil kujul allkasutusse andmise lepingut, siis oli hageja sunnitud esitama lepingu tingimused allüürnikele ise, millega allüürnikud, aga nõus ei olnud.
15.Nii üürilepingu p-st 7.4, kui ka VÕS § 288 lg-st 4 tuleneb, et kui asja allkasutusse andmist võib eeldada üksnes üüri mõistliku tõstmise korral, võib üürileandja seada nõusoleku andmise sõltuvusse üürniku nõusolekust üüri tõstmisega. VÕS § 288 lg 3 sätestatud, et kui üürileandja keeldub asja allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast mõjuva põhjuseta, võib üürnik lepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaega arvestades üles öelda. Kostja on 28.11.2022 e-kirjas hagejale selgelt öelnud, et ta soovib üüritud ruumist lahkuda ning toonud põhjuseks selle, et ta kolib partneriga kokku. Eelnevast saab teha järelduse, et kostja ei vajanud hagejalt üüritud eluruumi. Õiguskirjanduses on leitud, et kui üürnik vastavat eluruumi ei vaja, siis ei pea üürileandja ka allüürileandmist ilma üüri tõstmiseta taluma. Seega oli hagejal ka lähtuvalt üürilepingu p-st 7.4 ja VÕS § 288 lg-st 4 õigus allkasutusse andmise nõusoleku andmisest keelduda. Lisaks eelnevale on VÕS § 288 lg 2 p 4 sätestatud, et üürileandja võib keelduda asja allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast ka juhul, kui tal on selleks allkasutaja isikust tulenev mõjuv põhjus. Hageja teavitas kostjat, et ta soovib kindlasti allüürnikega ka ise kohtuda. Allüürnikud, lisaks sellele, et nad ei olnud nõus lepingu tingimustega, olid nad ka raske iseloomuga isikud (nõudlikud, oma õigusi esiletoovad, kiibitsevad jne), mistõttu võis hageja eeldada, et lepingu sõlmimisel võib nendega tekkida asjatut koormust ja probleeme. Eelnevast lähtuvalt oli hagejal õigus asja allkasutusse andmise nõusoleku andmisest keelduda ka VÕS § 288 lg 2 p 4 alusel.
16.Kostjal sai tekkida õigus ütelda üürileping üles VÕS § 288 lg 3 alusel mitte varem, kui 10.02.2023. Kostja leidis allüürnikud alles 03.02.2023 ja kuna allüürilepingut ei sõlmitud, siis teatas kostja 10.02.2023 hagejale, et ta kolib korterist välja hiljemalt 25.02.2023. Seega sai kostjal tekkida üürilepingu ülesütlemise õigus VÕS § 288 lg 3 alusel kõige varem alles 10.02.2023, mis annab, aga hagejale õiguse nõuda kostjalt üüri ja kõrvalkulude eest väljastatud arvete tasumist ülesütlemisele järgneva kolme kuu eest, ehk kuni 10.05.2023. Hageja esitas hagis kostja vastu, aga üksnes 2023 märtsi kuu üüri arve ja 2023 aprilli kuu 18 päeva üüri arve tasumise nõude.
17.Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et ta oleks finantsraskustest hagejat varasemalt teavitanud. Kostja on maininud üksnes seda, et lepingu lõpetamisel on ka rahaline pool, et üür on jätkamiseks liiga kõrge ja et tal pole seetõttu võimalik tasuda kokkuleppelise lõpetamise eest kolmekuulist üürisummat. Ka kostja väide, et tema töölepingulise suhte viimaseks päevaks oli 13.12.2022, ei ole tõene, sest seda väidet tõendama pidavast tõendist selgub hoopis, et 08.01.2023 lõppes võlaõiguslik leping.
18.Sõlmides tähtajalise üürilepingu võttis kostja riski, et tal tuleb kohustus seda täita kuni tähtaja lõpuni ning ta pidi seda asjaolu ette nägema. Kostjal oli korduv võimalus lõpetada tähtajaline
leping kokkuleppeliselt, kuid ta ei teinud seda. Eelneva tõttu puudub hageja hinnangul kostjal üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus VÕS § 313 lg 1 tähenduses. Kostja vastuväited
19.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistab üksnes asjaolu, et hagejale on jäänud maksmata lõpukoristuse tasu, kuid see on kostja poolt 14.12.2023 hageja arveldusarvele täies mahus tasutud, mille kohta kostja esitab ka maksekorralduse.
20.27.11.2023 teavitas kostja hagejat soovist tähtajaline üürileping erakorraliselt üles öelda. Kuna hagejale ei sobinud eluruumist väljakolimine ühe kuu pärast, siis kostja kasutas üüritud eluruumi veel 3 kuud, mille eest maksis ka kokkulepitud tasu. Seega saab asuda seisukohale, et kostja järgis seaduses sätestatud ülesütlemise kolmekuulist tähtaega.
21.29.11.2022 kostjale saadetud e-kirjas teavitas hageja konkreetselt, et ta ei nõustu allüüri lepingu sõlmimisega.
22.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 7.3. on pooled kokku leppinud, et juhul kui üürileandja keeldub eluruumi allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast mõjuva põhjuseta, võib üürnik lepingu kolm kuud ette teatades üles öelda.
23.Kostja teavitas hagejat 27.11.2022 soovist üürileping ennetähtaegselt üles öelda ning järgis nõutavat kolmekuulist tähtaega. Kostja kasutas eluruumi terve etteteatamise aja ning selle aja eest on tasutud kokkulepitud tasud. 2023. aasta veebruarikuu üüri palus kostja hagejal tasaarveldada makstud tagatisraha arvelt, mida hageja on ka teinud, kuna lepingu sõlmimisel makstud tagatisraha ei ole kostjale tagasi kantud.
24.Kostja ei ole hageja suhtes pahatahtlikult käitunud, kuna kostja hakkas vahetult peale väljakolimise soovist teadaandmist otsima uusi üürnikke ning 02.02.2023 leidis potentsiaalsed huvilised, kelle tausta kontrollis ka hageja ning leidis uued üürnikukandidaadid sobilikud olevat. Hageja püüdis kostjat igal moel takistada uute üürnike leidmisel ja seda juba kostjale 29.11.2022 saadetud e-kirjades (kohustas kostjat eemaldama üürikuulutused). Kui kostja oli leidnud potentsiaalsed huvilised, siis hageja ei nõustunud jätkuvalt eluruumi andmisest allkasutusse, vaid soovis sõlmida iseseisva üürilepingu. Nimetatud huvilistega jäi üürileping sõlmimata eelkõige hageja tegevuse tõttu, kelle poolt otsustati tõsta üüri seniselt 650 eurolt 695 eurole, mille tulemusena huvilised loobusid. Selline käitumine näitab hageja pahatahtlikkust. Ka hageja ise leidis lõpuks korterisse üürilised sama üürihinnaga, millega ta üüris korterit kostjale. Hageja pahatahtlikkust näitab ka see, et kostja soovis korteri valdust üle anda 20.02.2023, kuid ühtegi hageja esindajat ei ilmunud kohale ega teavitanud kostjat aja sobimisest või mittesobimisest.
25.Kostjapoolne üürilepingu ennetähtaegne ülesütlemine ei olnud tingitud üksnes elukaaslasega kokku kolimisest, vaid ka ootamatult tekkinud finantsraskustest, kuna kostja sai teada, et tema töölepingu kehtivuse viimane päev on 13.12.2022. Seega esines kostjal VÕS § 313 lg 1 sätestatud mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu ülesütlemiseks. Kohtuotsuse põhjendused
26.Osaline hagist loobumine
27.12.02.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt nõudest, st intressi ja sissenõudmiskulude osas.
28.07.02.2024 teatas hageja, et loobub nõudest põhisummas 125 eurot (lõppkoristuse eest).
29.TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
30.Otsuse põhjendused
31.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
32.Pooltel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 30.10.2022 tähtajalise eluruumi üürilepingu, millega anti kostjale üürile Tabasalu eluruum asukohaga XXX kuni 31.10.2023 (dtl 39-48).
33.Pooltel on vaidlus, kas pooled saavutasid kokkuleppe tähtajalise üürilepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist.
34.VÕS § 309 lg 1 ls 1 kohaselt, tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama sätte lõike 2 kohaselt erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
35.Kohus tuvastas, et kostja teatas 27.11.2022 e-kirjaga hagejale soovist leping ühekuulise etteteatamistähtajaga lõpetada (dtl 53).
36.Hageja vastas kostjale 28.11.2022 e-kirjaga, paludes teada anda, mis on ülesütlemise põhjus ja juhtis tähelepanu, et tegemist on tähtajalise lepinguga (dtl 53).
37.28.11.2022 e-kirjas vastas kostja, et selle tingis elumuutus (elukaaslasega kokku kolimine) (dtl 52).
38.Hageja vastas 28.11.2022 e-kirjaga, et see ei ole ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kuid tegi ettepaneku lõpetada leping kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kolme kuu üüri ja annab üle eluruumi valduse (dtl 51).
39.Kostja vastas 28.11.2024 e-kirjas, et lepingu lõpetamise põhjus on ka rahaline pool, üür on liiga kõrge ja kostjal ei ole võimalik maksta 3 kuu üüri. Kostja avaldas soovi saavutada kokkulepe (dtl 50).
40.29.11.2022 e-kirjas teatab hageja kostjale, et kui kostja finantsiline võimekus on kehv, siis ei luba ta allüürilepingut sõlmida ja teatas, et ei ole ka andnud luba üürikuulutuse ülespanekuks (dtl 50).
41.10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga (dtl 58-59)
42.Hageja selgitas 20.02.2023 vastuses kostjale, et tema ei ole takistanud allüürilepingu sõlmimist ja et huvilised loobusid allüürilepingust, kuna neile ei sobinud selle tingimused ning pakkus kostjale veelkord välja, et ta on nõus lõpetama lepingu kokkuleppeliselt, kui kostja tasub kompromissina kolme kuu üüri ja annab üle korteri valduse (dtl 58).
43.Kostja vastas 20.02.2023 e-kirjas, et on korterist välja kolinud (dtl 58).
44.Kohus leiab, et kostja on selgelt teatanud hagejale 27.11.2022 e-kirjaga lepingu lõpetamise soovist 26.12.2022. Kuigi hageja on juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tegemist on tähtajalise lepinguga ja palunud teada anda, mis on ülesütlemise põhjus, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik tuvastada erakorralist ülesütlemist või selle põhjust, kuna pooled saavutasid kokkuleppe lepingu lõpetamiseks hageja pakutud tingimustel. Hageja ei vaidle, et tähtajalise üürilepingu lõpetamine kokkuleppel on võimalik ja kompromissina pakkus hageja ise välja, et üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasub kostja kolme kuu üüri ning annab korteri valduse üle. Seega oli kostjal õigus kasutada eluruumi kokkuleppelise etteteatamisaja ehk 3 kuu jooksul. 10.02.2023 teatas kostja, et kolib 25.02.2023 eluruumist välja ja jätab jooksva kuu üüri maksmata, soovitades hagejal see tasaarvestada tagatisrahaga. 20.02.2023 e-kirjas teatas, et on korterist välja kolinud. Hageja ei vaidle, et tasaarvestas kostja tasutud tagatisraha summas 650 eurot 2023 veebruarikuu üüritasuga.
45.Kohus leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 2023 märtsi ja 2023 aprilli 18 päeva eest üüri, kuna üürileping lõppes poolte kokkuleppel 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja kostja on tasunud kokkuleppelise perioodi eest hagejale kokkulepitud üüri. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja nõue nimetatud üüriarvetelt viivise saamiseks summas 82,35 eurot.
46.Kostja on ette heitnud, et hageja takistas allüürilepingu sõlmimist ja soovis saada kõrgemat üüri. Samas on kostja ise 28.11.2022 e-kirjas välja toonud, et hagejal on õigus nõuda kõrgemat üüri (dtl 51). E-kirjavahetusest nähtuvalt üritas üürnik leida allüürnikku, et tal oleks võimalik varem üürilepingust tulenevast kohustusest vabaneda, kuid selles osas ei õnnestunud pooltel saavutada kompromissi. Hageja on käesoleval juhul ise pakkunud välja lepingu lõpetamise 3 kuulise etteteatamistähtaja jooksul ja seega kohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel allüürilepingu sõlmimiseni ei jõutud.
47.19.04.2023 esitas hageja kostjale lõppkoristuse eest arve nr 230089 summas 125 eurot, maksetähtpäevaga 29.04.2023. Kostja tasus arve 14.12.2023. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras perioodi 30.04.2023 kuni 30.06.2023 eest 2,23 eurot ja perioodi 01.07.2023 kuni 30.11.2023 eest summas 6,29 eurot, kokku summas 8,52 eurot. Lisaks on ta taotlenud edasist viivist seadusjärgses määras alates 01.12.2023 kuni põhisumma tasumiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude nimetatud osas ja samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras perioodi 01.12.2023 kuni 13.12.2023 eest summas 0,53 eurot. Kokku on kostjalt välja mõistetav viivis seega 9,05 eurot.
48.Tsiviilasja hinnast
48.1.Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 1395,67 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist summas 125 eurot. Uueks tsiviilasja hinnaks on 1270,67 eurot.
49.Menetluskulud
49.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud kostja kanda, kuna kostja tasus lõppkoristuse arve pärast kohtumenetluse algatamist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. kõike seda arvestades kohus jätab kostja kanda 10% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 90% menetluskuludest.
49.2.Hageja on hagis teatanud, et tema menetluskulu 30.11.2023 seisuga kokku on 600 eurot, millest riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulu õigusabile 300 eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 100 eurot tund). 07.02.2024 on hageja teatanud, et kostja 19.01.2024 vastusega tutvumise ja vastusele seisukoha koostamise ning kohtule esitamise eest on täiendav õigusabikulu 250 eurot (2,5 h).
49.3.Riigilõiv on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Samuti kohus peab põhjendatuks hageja menetluskuluks TsMS § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 5,5 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu 100 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile. Põhjendatud esindaja kulu on 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 850 eurot, millest kostja peab hüvitama 10% ehk summa 85 eurot.
49.4.Kostja on teatanud, et tema kulud 19.01.2024 seisuga on kulu õigusabile 735 eurot. Kostjale on osutatud õigusabi 5 tundi ja 15 minutit, hinnaga 140 eurot tund, millele ei lisandu käibemaksu. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise
esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Esindaja tunnitasu ei vasta kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonile. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud 525 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 90% ehk summa 472,50 eurot.
49.5.TsMS § 455 lg 1 ls 2 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega menetluskulude tasaarvestuse osas tuleb hagejalt kostjale välja mõista 387,50 eurot (472,50-85).
49.6.Kostja on taotlenud kohustada hagejat maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kohus rahuldab taotluse.
49.7.Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2026. a otsusega nr 2-23142960.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.