Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-129041
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G P vastu võla nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja G P (isikukood xxx)
Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
2.1 TsMS § 201 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Sama sätte lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 tulenevalt algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohtule on saanud teatavaks, et kostja on surnud. Nii nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et kostja suri 24.10.2022. Pärast seda kuupäeva ei saa kostja olla enam õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilprotsessis. Tulenevalt TsMS §-st 201 ja TsÜS § 7 lg-st 2 ei saa hagi tsiviilkohtumenetlusõigusvõime puudumise tõttu esitada surnud isiku vastu.1 TsMS § 486 lgst 2 lähtuvalt on hagi kohtule esitatud 24.07.2023. Seega on hagi esitatud pärast kostja surma. Kuivõrd kostja on surnud, ei saa ta olla tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks ning sellise isiku vastu esitatud hagiga ei oleks hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada.2 Seega esineb eeltoodud põhjustel alus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. 2.2 TsMS § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on üldõigusjärglus TsMS § 209 lg 1 järgi võimalik vaid siis, kui isiku suhtes on menetlus alanud.3 Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetlus alanud. Hageja jaoks algab menetlus hagi esitamisest, kostja jaoks hagiavalduse kättetoimetamisest.4 Kohus on küll toimetanud kostjale menetlusdokumendid, sh hagiavalduse, kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.03.2024, kuid kostja suri juba 24.10.2022. Surnud kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetada ning seetõttu ei ole võimalik tema suhtes menetlust alustada.5 Seega ei ole üldõigusjärglus TsMS § 209 lg 1 järgi käesoleval juhul võimalik. Kuivõrd hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019 määrus asjas 2-18-19087, p 6. Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 määrus asjas 2-21-1905, p 12.2.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I, § 209, p 3.1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I, § 201, p 3.4.2.1. (e).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I, § 201, p 3.4.2.3. (g).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.