lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-104509/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-104509/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02
Taotlus
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusRLS § 59 lg 1TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.septembril 2024 teatavakstegemise aeg ja koht tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number

2-24-104509

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N. R. vastu võlgnevuse 35 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

35 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Menetluse liik Resolutsioon

Kostja: N. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kirjalik menetlus

1.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N. R. vastu 20 euro leppetrahvi osas hagi õigeksvõtuga
2.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N. R. vastu sissenõudmiskulude 15 euro väljamõistmiseks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.Mõista N. R.lt välja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 35 eurot
1.Hagimenetluse kulud jätta N. R. kanda
2.Määrata Osaühingu

EUROPARK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
menetluskulude suuruseks 340 eurot

ESTONIA

3.Välja mõista N. R.lt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 340 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) esitas N. R. (edaspidi kostja) vastu hagiavalduse paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 35 eurot, millest 20 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) 08.03.2021 EP opereeritavale parkimisalale Ravi 27, Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude number 1480 8032 1141 2054, maksetähtajaga 22.03.2021, võlgnevuse summa 20 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli leppetrahvi tegemise ajal sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja, mistõttu oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja. Hageja saatis kohtueelselt kostjale lihtkirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja palub jätta hageja nõuded osaliselt rahuldamata ning rahuldada hagi ainult algse põhinõude (leppetrahv) järgi summas 20 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastuväite põhjenduste järgi ei ole hageja kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetanud. Leppetrahviteate jätmine auto kojamehe all valveta parkimisalal, ei kinnita kättetoimetamist. Järgneva kättetoimetamist posti teel kostja ei tunnista, kirja ei saanud kätte. Kostja heidab hagejale ette, et kui võlausaldaja sai Transpordiametilt andmed omaniku kohta, ei saadetud nõudeid e-posti aadressile [email protected], mis on igal elanikul olemas. Esmakordselt sai kostja nõude kätte maksekäsu menetluses, mis ei võimaldanud tõendeid uurida ja kostja vaidles vastu, kuna kostja tagasiulatuvalt enam ei mäletanud mis ja kus kohas ja mis ajal oli. Hagis on kõik asjaolud leidnud minimaalset selgust. Kuna hageja on eiranud mõistliku, kiire ning tasuta nõude ja lisade kättetoimetamisviisi, siis palub kostja jätta rahuldamata kõik sissenõudekulud ja muud menetluskulud. Algne leppetrahv heas usus tuleb tasuda ehk hagi selles osas rahuldada. Hageja rikastub pahatahtlikult vanaaegseid kättetoimetamisviise kasutades. Nõuete juurdekasv on tingitud hageja poolt väära dokumentide kättetoimetamisviisi valiku tagajärg.

Kohtuotsuse põhjendused

4.Hageja võttis leppetrahvi nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks leppetrahvi 20 euro osas, mistõttu kohus rahuldab hageja hagi 20 euro osas õigeksvõtuga tõendeid hindamata.
5.Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist numbrimärgiga xxxx 08.03.2021 EP opereeritaval parkimisalal Ravi 27, Tallinnas on tõendatud, et leppetrahvinõue oli asetatud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Fotod on tehtud nii enne kui ka pärast leppetrahvi asetamist sõidukile. Fotodega sõiduki esiklaasile klaasipuhastaja alla paigutatud leppetrahvinõudest loeb kohus tõendatuks, et hageja teavitas kostjat koheselt parkimistingimuste rikkumisest. Kohtupraktika järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (Riigikohus, 217-117146 p 12). Kohus on seisukohal, et üksnes kostja vastuväite, et ta ei ole leppetrahvi ja hageja nõudekirja kätte saanud, alusel ei saa hagi rahuldamata jätta, kuna hagiavalduse asjaoludest ja tõenditest kogumis saab kohus järeldada, et kostja teadis toime pandud parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi nõudest enne käesoleva menetluse algust. Parkimise korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata klientidele meeldetuletuskirju tasumata jäänud leppetrahvide kohta, kuivõrd nõue loetakse kättesaaduks leppetrahvikviitungi näol. Kostjat on nõudest teavitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 järgi. Meeldetuletuskirja saatmisega teavitatakse võlgnikku leppetrahvi olemasolust korduvalt. Seega ei ole hagejal ka kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Asjas kogutud tõenditest, koopiast 24.05.2022 kohtueelselt saadetud nõudekirjast ja Transpordiametile tehtud päringu vastusest nähtub, et hageja tegi sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamiseks tasulised päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse ning päringu tulemusena edastati kostja elukoha aadressile Xxxx kohtueelne nõudekiri. Väljavõte Omniva infosüsteemist saadetud kirja kohta tõendab nõudekirja saatmist. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-112616 p-s 24 jj selgitanud, et kui võlausaldaja saadab nõudekirja võlgniku rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile, saab seda pidada tahteavalduse edastamiseks mõistlikul viisil ning võlausaldaja ei pea saatma teadet muu kanali kaudu, vaid võib eeldada, et võlgnik saab teate kätte tema rahvastikuregistrijärgselt aadressilt. Kohus leiab, et hageja võis pidada rahvastikuregistrisse kantud aadressi selliseks aadressiks,

millelt kostja saab teate kätte. Hageja ei pidanud täiendavalt tuvastama kostja muud elukohta ega saatma teadet alternatiivselt mõne muu kanali kaudu. Seega tekkis kostjal meeldetuletuskirja saatmise järgselt mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Meeldetuletuskirjas on välja toodud, et vaideportaalis http://vaie.europark.ee on võimalik tutvuda leppetrahvi ja tehtud fotodega. Järelikult on käesoleva menetluse koos sissenõudmiskuludega ja menetluskuludega põhjustanud kostja, mitte hageja. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on põhjendatult tekkinud seoses leppetrahvi menetlemisega, tasuliste päringute ja kirja saatmisega sissenõudmiskulu 15 eurot, mille kohus rahuldab ja mõistab kostjalt välja tuginedes VÕS §-dele 108 lg 1 ja 1132 lg 2 p-le 1. Kostja vastuväiteid ei ole põhjendatud ega tõendatud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega kuulub hagi kostja vastu 35 euro väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
9.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 sedastanud, et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele
10.Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Lepingulise esindaja töötasu on 110 eurot/tunnis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud, milleks

on: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 tundi; 08.05.2024 esitatud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 5 minutit; hageja 29.05.2024 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1 tund. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda.

11.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud mitteadvokaadist esindaja tunnihinnale, mistõttu kohus ei pea vajalikuks tunnihinda vähendada. Kohus võtab menetluskulude ajakulu määramisel arvesse, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel osaliselt hagi esitamiseks vajaliku eeltöö teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu hagiavalduse koostamisele, lisade komplekteerimisele, riigilõivu tasumisega seotud toimingutele ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisele – 1 tunni ulatuses, 08.05.2024 esitatud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 5 minuti ulatuses; hageja 29.05.2024 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 55 minuti ulatuses, kokku 2 tunni ulatuses. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot (100+20+220) ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Kuna kohus tegi lahendi kostja kahjuks, siis jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda, mistõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja