3.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 28.06.2023 otsused täiteasjas nr 022/2023/1639.
5.Jätta I.H maakohtu ja määruskaebuse menetlemise kulud kohtutäitur Elin
Vilippuse kanda ja puudutatud isikute I-IV menetluskulud nende endi kanda.
6.Määrata I.H hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 15 eurot ja ringkonnakohtus 15 eurot, kokku 30 eurot, ning mõista see välja kohtutäitur Elin Vilippuselt I.H kasuks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.I.H (avaldaja, võlgnik) esitas 12.07.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 19.05.2023 ja 28.06.2023 otsustele täiteasjas nr 022/2023/1639. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri otsused, millega määrati talle sunniraha 192 eurot. Avalduse asjaolude kohaselt algatati avaldaja suhtes täitemenetlus, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.02.2023 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-2687 (täitedokument) ning sissenõudjate B.I (puudutatud isik I), M.U (puudutatud isik II), M.F (puudutatud isik III) ja F.A (puudutatud isik IV) täitmisavaldus. 15.05.2023 teavitasid sissenõudjad kohtutäiturit, et avaldaja rikub täitedokumendist tulenevaid kohustusi ja jätkab sissenõudjate isikuandmete töötlemist ning palusid määrata avaldajale sunniraha. Kohtutäitur tegi 19.05.2023 sunniraha määramise otsuse. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles taotles sunniraha määramise otsuse tühistamist, kuna sunniraha määramiseks puudus alus. Kohtutäitur jättis oma 26.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Täitedokumendi p-ga 9 keelati avaldajal sissenõudjate isikuandmete töötlemine, sh nende isikute nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Avaldaja on kõik sissenõudjaid puudutavad artiklid eemaldanud juba 07.01.2023. Sunniraha määramise otsusele lisatud dokumendist ei nähtu, et avaldaja oleks isiklikult avaldanud artiklid, millele otsuses viidati. Täitedokumendiga ei ole seatud keelde portaalile fonte.news. Väljaandel ei ole keelatud tegeleda ajakirjandusega ega edastada uudisväärtust omavaid lugusid või arvamuslugusid ning portaali ei saa samastada avaldajaga. Sissenõudjad on avaliku elu tegelased ja avaldatud ei ole andmeid, mis poleks olnud varem avalikkusele kättesaadavad. Avaldajale heidetakse ette F. Fga tehtud intervjuu avaldamist. Portaal fonte.news ei ole kajastanud sissenõudjaid ja nende tegevust, ei ole avaldanud nende isikuandmeid ega muud infot nende
kohta. Avaldajal ei ole keelatud F. F intervjueerida ning intervjueerija ei vastuta intervjueeritava väljaütlemiste eest. Kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel hinnanud ega kirjeldanud, mis on avaldajale etteheidetav tegevus. Samuti ei ole kohtutäitur esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ja mil viisil on avaldaja määrust rikkunud ning milles seisneb sissenõudjate väidetav isikuandmete töötlemine. Kohtutäitur ei ole ka hinnanud sunniraha kohaldamise proportsionaalsust. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur kaebuse osas seisukohta ei esitanud.
3.Puudutatud isikud I-IV palusid jätta avalduse rahuldamata. Kohtutäitur tegi TMS §-s 26 1 sätestatud korras kirjaliku hoiatuse sunniraha määramiseks ning võlgnik kinnitas selle kättesaamist 13.03.2023. Tõendid kinnitasid, et võlgnik rikub jätkuvalt pärast sunniraha hoiatuse kättesaamist hagi tagamise määrust ja töötleb sissenõudjate isikuandmeid. F. F saatis kolmandatele isikutele 15.05.2023 e-kirja, kus on viide võlgniku portaalis fonte.news avaldatud artiklile: „Tõestatud: Eestis ei kehti inimeste kaitseks süütuse presumptsioon ja Põhiseadus“. Artikkel sisaldab endas edasiviiteid puudutatud isikute I-IV nimedele ning intervjuule, kus F. F ja avaldaja arutlevad puudutatud isikute I-IV tegevuse üle, kasutades nende nimesid. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas puudutatud isikud on avaliku elu tegelased ja/või ettevõtete juhid või kas vastavaid isikuandmeid on varasemalt avaldatud. Hagi tagamise määrusega on kohus avaldajal puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemise keelanud. TMS § 261 lg 4 sätestab, et esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot. Kohtutäitur määras sunniraha summas 192 eurot, st minimaalses määras. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 27.09.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, määras puudutatud isikute I-IV menetluskulude suuruseks kokku 864 eurot, mõistis avaldajalt iga puudutatud isiku I-IV kasuks välja 216 eurot ning kohustas avaldajat tasuma puudutatud isikute I-IV kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.1.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur määras sunniraha hagi tagamise määruse p-st 9 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Sellega keelati avaldajal hagi tagamise korras puudutatud isikute I-III isikuandmete töötlemine, sh nende nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. F. F avaldas 15.05.2023 fonte.news veebilehel pressiteate, milles avaldas puudutatud isikute I-III nimed. Veebilehe veikohuuse.ee väljatrükilt nähtub, et avaldaja on fonte.news vastutav väljaandja ja omanik. Seega on avaldaja täitedokumendi p-st 9 tulenevat kohustust rikkunud. Maakohus viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) artikli 4 alapunktidele 1 ja 2 ning artiklile 6, samuti VÕS §-le 1047. Ei oma tähtsust, kas puudutatud isikud on avaliku elu tegelased ja/või ettevõtete juhid või kas vastavaid isikuandmeid on varasemalt avaldatud. Täitedokumendiga keelati avaldajal puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemine. Võlgniku tegevus kvalifitseerub isikuandmete töötlemisena.
Avaldaja on puudutatud isikute I-IV nimesid levitanud, edastanud, kasutanud (ehk töödelnud). Isiku nimi on käsitletav isikuandmetena. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias, siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. Seega ei ole vahet, kas avaldaja töötleb isikuandmeid ise või mõne portaali kaudu – keelatud isikuandmete töötlemise eest on ta avaldajana vastutav mõlemal juhul. Eeltoodust tulenevalt oli sunniraha määramine põhjendatud ning kohtutäituri otsuste tühistamiseks puudub alus.
4.2.Menetluskulud jäid tulenevalt TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda. Puudutatud isikute I-IV põhjendatud menetluskulude suuruseks määras maakohus 864 eurot (4,5 tundi × 160 eurot + käibemaks) ja mõistis võlgnikult välja puudutatud isikutele I-IV kui osavõlausaldajatele (VÕS § 71) menetluskulude hüvitise võrdsetes osades, s.o igaühele 216 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja puudutatud isikute I-IV taotluse alusel määras kohus, et võlgnikult tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada.
5.1.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-2687 Harju Maakohtu 22.03.2023 hagi tagamise määruse F. F suhtes osas, millega oli F. Fl keelatud hagejate isikuandmete töötlemine mistahes vormis. Uue määrusega keelati F. Fl hagi tagamise korras puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemine sellises vormis, mis viitab nende seotusele lapsporno, ettevõttele kahju põhjustamise, investorite petmise, dokumentide võltsimise või muul viisil süütegude toimepanemisega. Seega on kohtutäituri 19.05.2023 sunniraha määramise otsus muutunud ebaseaduslikuks, sest on hetkel kehtiva esialgse õiguskaitse määrusega vastuolus.
5.3.Avaldaja ei ole oma intervjuus ega pressiteates puudutatud isikuid halvustavas kontekstis maininud. Ta ei ole saatnud ühtki pressiteadet ega nimetanud puudutatud isikute nimesid. Avaldajale määrati sunniraha selle eest, et ta tegi ajakirjanikuna kanalil fonte.news intervjuu F. Fga, kellel ei ole keelatud oma isiklikust kohtuasjast rääkida ja puudutatud isikute nimesid nimetada.
5.4.Tõendatud ei ole ka määruse rikkumine. Määruse sõnastusest tulenevalt ei tohtinud avaldaja avaldada nime, kujutist ja isikuandmeid kogumis, kuid ei keelatud nime nimetamist ilma kujutise ja isikuandmeteta. See oleks ka ebamõistlik, kuivõrd sissenõudjad on avaliku elu tegelased, kelle isikuandmed on näiteks äriregistri vahendusel kõikidele nähtavad ja avalikkusele avaldatud. Ei saa avaldada andmeid, mis juba on avalikud. Avaldajal on keelatud väärtushinnangute, kuid mitte tõeste faktide avaldamine.
Hagi tagamise määruse p 9 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, mille kohaselt igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kohtutäitur ei ole hinnanud ega kirjeldanud, mis on avaldajale etteheidetav tegevus ning kuidas ja mil viisil on avaldaja kohtumäärust rikkunud. TMS § 183 ei kohusta kohtutäiturit sunniraha rakendama, kohtutäitur võib seda teha, kuid peab asjaolusid siiski hindama.
5.5.Maakohus ei hinnanud, kas kohtutäitur on kõiki asjaolusid piisavalt kaalunud ja hinnanud ning kas sunniraha kohaldamise eeldused on piisaval määral täidetud. Kohtutäitur on sunniraha määramisel kohustatud hindama väidetava rikkumise ulatust ja sunniraha suuruse proportsionaalsust. Menetluse edasine käik
6.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus 10.04.2024 kohtutäituril täpsustada, kas ta edastas enne 19.05.2023 sunniraha määramise otsuse tegemist võlgnikule uue rikkumise osas sunniraha määramise hoiatuse koos vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kohtutäitur vastas 23.04.2024, et kuna tegemist on kohustusega hoiduda isikuandmete töötlemisest ning isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamisest, ei olnud TMS § 261 lg 2 p-st 4 tulenevalt vajalik sunniraha määramise hoiatust koos vabatahtliku täitmise tähtajaga korduvalt edastada.
9.Avaldaja esitas 25.04.2024 taotluse peatada käesoleva asja menetlus kuni Harju Maakohus on lahendanud avaldaja taotluse tsiviilasjas nr 2-23-2687 hagi tagamise määruse muutmiseks.
10.Avaldaja esitas 21.05.2024 tõendina Harju Maakohtu 21.05.2024 määruse tsiviilasjas nr 223-2687.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659 alusel ning määruskaebus rahuldada.
10.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
11.Avaldaja 25.04.2024 taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
11.1.Avaldaja esitatud andmete kohaselt on maakohus juba 21.05.2024 ära lahendanud avaldaja taotluse 22.02.2023 hagi tagamise määruse muutmiseks (dtl 241-245), mistõttu on avaldaja taotluses nimetatud põhjus menetluse peatamiseks käesolevaks hetkeks ära langenud.
11.2.Lisaks hindab kohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel, kas kohtutäitur käitus toimingut tehes õiguspäraselt. Harju Maakohtu 22.02.2023 hagi tagamise määrus (sh resolutsiooni p 9) oli sunniraha määramise otsuse tegemise ajal kehtiv ja täitmisele esitatud, mistõttu pidi kohtutäitur sellest lähtuma. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et ringkonnakohus muutis nimetatud määrust 10.10.2023 F. F osas, kuivõrd võlgnik ise täitedokumendiks oleva määruse peale määruskaebust ei esitanud ning tema osas jäi hagi tagamise abinõu kehtima. Samuti ei oma tähtsust, et maakohus muutis pärast sunniraha määramist (s.o alles 21.05.2024) avaldaja taotluse alusel hagi tagamise määruse p 9 sõnastust, sest kohtutäitur pidi lähtuma toimingu tegemisel kehtivast määrusest. Kohtutäitur ei saanud sunniraha määramisel hinnata jõustunud kohtulahendi õiguspärasust.
12.Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta rikub kohustust toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras (TMS § 183).
12.1.Kohtutäitur tegi maakohtu tuvastatu kohaselt 02.03.2024 avaldajale sunniraha määramise hoiatuse (dtl 206-208), milles teatas, et täitedokumendi täitmata jätmisel rakendab ta avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot. Siinse menetluse esemeks oleva avalduse sunniraha määramiseks võlgnikule esitasid sissenõudjad 15.05.2023 ehk peale esmakordse hoiatuse tegemist.
12.2.Kohtutäituri viidatud TMS § 261 lg 2 p 4 reguleerib olukorda, kus võlgnikul lasub kohustus hoiduda teost ja sellisel juhul ei ole vaja hoiatuses märkida (teost hoidumise) kuupäeva. Nimetatud normi ei saa tõlgendada viisil, et kohtutäitur ei pea võlgnikku sunniraha määramise eest iga uue rikkumise eest hoiatama ega andma talle vabatahtliku täitmise tähtaega. Hoiatuse eesmärk on isikule teada anda, mida rikkumiseks peetakse, ja anda talle võimalus rikkumine lõpetada.
12.3.Seega kui kohtutäitur leidis, et võlgnik on puudutatud isikute isikuandmeid uuesti töödelnud, oli täituril TMS § 183 ja § 261 lg 7 alusel kohustus võlgnikku hoiatada ja anda talle võimalus rikkumine lõpetada.
13.Ringkonnakohus mõistab võlgniku kaebust viisil, et palutakse tühistada nii 19.05.2023 sunniraha määramise otsus kui ka kohtutäituri sellekohase kaebuse 28.06.2023 lahendamise otsus. Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu on Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebuse alusel tühistada ka kohtutäituri algne otsus, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt RKTKm 01.06.2016, nr 3-2-1-36, p 23).
14.Otsuste tühistamise tõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks vastata ülejäänud määruskaebuse väidetele.
15.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 järgi jääb riigilõiv kohtutäituri otsuse vaidlustamisel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Siinsel juhul on õiglane jätta avaldaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäituri kanda, puudutatud isikute I-IV menetluskulud aga nende endi kanda.
16.Avaldaja ei ole esitanud maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalide põhjal on võimalik kindlaks teha, et avaldaja on tasunud maa- ja ringkonnakohtus kummaski riigilõivu 15 eurot. Seega tuleb nimetatud summa kui vajalik ja põhjendatud menetluskulud mõista välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja (TsMS § 174 lg 1).
17.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.