Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja DD
hagi
XX
vastu
võlgnevuse
Kostja XX (isikukood x)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista XXlt (isikukood x) OK Incure OÜ kasuks välja lepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 780,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 38,69 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Mõista XXlt OK Incure OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (780,03 eurolt) alates 21.02.2023 kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista XXlt OK Incure OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud maakohtu menetluskulud 265 eurot.
6.Mõista XXlt OK Incure OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Tagastada hagejale hagi esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 35 eurot hageja poolt märgitud arvelduskontole nr x viitenumber x.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.19.12.2023 esitas OK Incure OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (võlgnik, kostja) 1346,64 euro saamiseks. Kohus tegi 22.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15. jaanuari 2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb IPF Digital AS-i ja kostja vahel 27.11.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr x, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000,00 eurot. Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. IPF Digital AS loovutas 01.09.2023 nõude OK Incure OÜ-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
3.Enne lepingu sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet ning kostja oli hageja hinnangul laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Hageja on esitanud kohtule kostja krediidikonto avamise taotluse limiidile 1000 eurot, päringute vastused Creditinfo andmebaasist ja Eesti pensionikeskusest. Pensioni Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1399,05 eurot. Krediidiandja võttis aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema sissetuleku, so 1300 eurot. Kostja poolt avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, krediidiandja arvestas KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel iga ülalpeetava kohta 100,00 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes 461,00 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
4.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 12.03.2024 ettepaneku täpsustada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise osas, esitada tõendid - kostja pangakonto väljavõte kuna hageja ei ole esitanud kostja panga konto väljavõtet ega sellel põhinevat analüüsi. Maakohus andis hagejale 12.03.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastuseks kohtunõudele teatab hageja 11.04.2024, et kostja sai krediiti kogu summas 1060,00 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 279,97 eurot, millest 72,38 eurot arvestati põhiosa katteks, 207,03 eurot intressi katteks ja 0,56 eurot viivise katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 780,03 eurot (1060,00 – 279,97). Kuivõrd lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud, siis hageja on õigustatud nõudma viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 22.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2024 summas 38,69 eurot. Lisaks võib hageja nõuda sissenõudmiskulu summas 30 eurot, kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega. Eeldused sissenõudmiskulude nõudmiseks on hageja arvates täidetud ja on lahti kirjutatud hagiavalduses p-s. 16. Hageja esitas võlgnevuse ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 780,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38,69 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 780,03 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.02.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Maakohus võttis hagi 4. juuni 2024 määrusega menetlusse põhivõlgnevuse 780,03 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 38,69 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ning edasiulatuva viivise nõudes tasumata põhinõudelt 780,03 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.02.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi, pensionikeskuse päringu ja muude registrite päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt
pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 780,03 eurot. Hageja 11. aprillil 2024 ümberarvestuse avalduse kohaselt nõuab ta viivist seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest 22.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2024 summas 38,69 eurot. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud ja VÕS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutav viivise nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 30 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks saates talle võlateatised kostja e-posti aadressile: x, esimene nõudekiri 22.09.2023, korduvad meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 29.09.2023, 16.10.2023 ja 25.10.2023 (dtl 72-79). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus loeb hageja sissenõudekulud summas 30 eurot põhjendatuks VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel. Kohtuotsuse selgitused
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17.08.2024 postkasti jätmise kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).
8.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava
ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
9.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).
10.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on tasunud oma esialgses hagis esitatud nõuetelt (tsiviilasi hinnaga 1275,04 eurot) riigilõivu summas 280,00 eurot. Maakohus võttis aga 04.06.2024 määrusega menetlusse hagi hinnaga 946,22 eurot, millelt oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu summas 245 eurot. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses summas 17,50 eurot. Kuivõrd hageja tasus riigilõivu 35 eurot võrra enam (280 – 245), kuulub enam tasutud 35 eurot tagastamisele hageja poolt märgitud arvelduskontole x viitenumber x. Riigilõiv summas 245 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 265 eurot (=245 riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu). Hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.