Võlaõigus

Asjaolud ja kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi 1

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid X ja PLACET GROUP OÜ 12.12.2021 krediidikonto lepingu nr KK3747130, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. Hageja selgitas, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. X esitas 11.12.2021 kell 17:59 PLACET GROUP OÜ-le taotluse elektrooniliselt hageja kodulehe www.smsmoney.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele, mis toimus 30.11.2021 kell 19:38, ID kaardiga registreeruma end hageja kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada hagejale taotlus. Kostja on loginud sisse Smart-ID-ga. Hageja märkis hagiavalduses, et hageja poolt pakutavate krediidikonto lepingute puhul on tegemist tähtajatute tarbijakrediidilepingutega, mille alusel väljastatud krediidilimiit on korduvkasutatav ning igakuiselt kuulub tasumisele minimaalne osamakse vastavalt krediidikonto lepingu põhitingimustele. Hagiavalduse kohaselt oli kostja minimaalse igakuise tagasimakse suurus 2% kasutatud krediidilimiidi summast ja mitte vähem kui 20 eurot. Vastavalt krediidikonto lepingu nr KK3747130 Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 49,00%, intressimäär päevas 0,11%, intressimäär aastas 40,43% ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, oli 1868,74 eurot. Kostja on enne krediidikonto lepingu KK3747130 sõlmimist esitanud PLACET GROUP OÜ-le AS-i SEB Pank konto väljavõtte perioodil 14.06.2021 - 11.12.2021. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidikonto lepingu nr KK3747130 alusel teostas PLACET GROUP OÜ 12.12.2021 Xile väljamakse summas 1000 eurot AS-i SEB Pank pangakontole. Krediidikonto lepingu nr KK3747130 alusel ei ole tagasimakseid tehtud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal jäänud krediidiandjale tagastamata laenu põhiosa summas 1000 eurot. Kostjale oli edastatud lepingu lõpetamise teavitus 15.02.2022. Hageja selgitas, et kuna lepingu lõpetamise teade edastati kostjale e-posti teel 15.02.2022, siis vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 14.3.3 on kostja saanud lepingu lõpetamise teade kätte ühe kalendripäeva möödumisel ehk 16.02.2022. Hageja nõuab kostjalt lisaks tasumata intresse summas 2,25 eurot. Kuivõrd kostja ei ole täitnud krediidikonto lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 11.05.2025 määras 0,11% päevas. 11.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 1299,10 eurot. Hageja on vähendanud viivisesummat kuni 997,75 euroni. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Kostja on edastanud kohtule e-kirja, milles märkis, et laenu summa, mis on kostja nimel PLACET GROUP OÜ-s aastast 2022, ei ole kostja poolt isiklikult taotletud. Kostja lisas, et see oli teist moodi ja selle kohta on kostja juba politseile avalduse esitanud. 2

Kohus on edastanud kostjale kohtunõude. Kohus tõi kirjas välja, et kui kostja ei ole laenu isiklikult taotlenud ning selle kohta on kostja teinud avalduse politseile, tuleb kohtule esitada eelnevat tõendavad dokumendid. Lisaks selgitas kohus kostjale, et kostjal tuleb esitada kohtule korrektne hagivastus, mis vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 394 ja 338 sätetele. Kohus andis kostjale tähtaja kohtunõude täitmiseks ja korrektse hagivastuse esitamiseks hiljemalt 05.09.2025. Kostja vastas kohtunõudele, milles märkis, et ta on juba eelnevalt öelnud, et ta on juba ammu teinud avalduse politseile selle kohta, et PLACET GROUP OÜ laenu ei ole kostja ise isiklikult võtnud. Kostja selgitas, et vastav laen on võetud pettusega kostja isikukoodi ja nimega. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja PLACET GROUP OÜ vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3747130. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja PLACET GROUP OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. PLACET GROUP OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule krediidikontolepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ning märkis, et kostja ei ole laenu võtnud, kostja on esitanud politseile avalduse ning kostja nimel võeti laen pettusega. Ühtegi tõendit eelneva tõendamiseks kostja kohtule esitanud ei ole. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingu nr 3

KK3747130 puhul oli krediidikulukuse määraks 49%. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas esialgne võlausaldaja infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtte ja kogutud andmete alusel. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kostja enne krediidikontolepingu nr KK3747130 sõlmimist PLACET GROUP OÜ-le AS-i SEB Pank konto väljavõtte nr XXXXXXXX perioodil 14.06.2021 - 11.12.2021 kohta. Krediidiandja tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja keskmine sissetulek 3 kuu jooksul oli 866,98 eurot ning finantskohustused 113,02 eurot. Krediidiandja teostas 30.11.2021 päringud Creditinfo.ee-sse ja Taust.ee-sse, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal olid lõpetatud maksehäired. 12.12.2021 teostati päring Maksuametile, mille tulemusena tuvastas hageja, 4

et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 11.12.2021 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, finantskohustuseks 47,02 eurot ja igakuisteks majapidamiskuludeks 100 eurot. Lisaks eelmainitud AS-i SEB Pank konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 866,98 eurot, finantskohustusele 113,02 eurot, taotleva krediidikonto KK3747130 osamaksele 53,69 eurot, arvestati kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 225 eurot, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalsed igakuised majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3747130 sõlmimisel oli järgmine: 866,98 eurot (sissetulek) - 113,02 eurot (finantskohustused) - 225 eurot (majapidamiskulud) – 53,69 eurot (taotleva krediidikonto KK3747130 osamakse) = 475,27 eurot. See tähendab krediidiandja hinnangul, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 475,27 eurot. Krediidiandja jõudis järeldusele, et võetud kohustuse täitmine on kostjale jõukohane. Kostja ei ole hagivastuses tuginenud sellele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale andmed, millest saab järeldada, et laenuandjale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on kontrollinud lisaks avalikele andmebaasidele ka kostja pangakonto väljavõtet, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline, mille arvelt katta võetud laenukohustusi. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja keskmine sissetulek 3 kuu vältel oli 866,98 eurot ning igakuine laenumakse summas 53,69 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg-st 3 nähtub, et krediidivõimelisuse hindamine toimub mh tarbija esitatud andmete põhjal. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on käesolevalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi hindamiseks. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjale on võimaldatud krediidiandja poolt krediiti summas 1000 eurot. Hageja on edastanud kohtule eelnevat tõendava maksekorralduse väljatrüki. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teostanud. Kostja on väitnud, et tema nimel on võetud laen pettusega ning ta on teinud politseile ka avalduse. Kuivõrd eelnevat tõendavaid dokumente kostja kohtule esitanud ei ole, jätab kohus kostja vastavasisulised väited tähelepanuta. Kohtu hinnangul on kostja väited laenu mittesaamise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on laenu taotlemisel tuvastanud ennast kasutades Smart-ID-d. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on seega 1000 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 5

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1000 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (16.02.2022) kuni hagi esitamiseni (11.05.2025) lepingujärgses viivisemääras 0,11% päevas. 11.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 1299,10 eurot. Hageja on toonud välja, et kuna kõrvalnõuded kokku ei tohi ületada hagiavalduses esitatud põhinõuet, vähendab hageja viivisesummat 997,75 euroni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.05.2025 seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 997,75 eurot perioodi 16.02.2022 – 11.05.2025 eest ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 12.05.2025 kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 0,11% päevas. Hageja arvestab intresse alates intressivaba perioodi lõppemisele järgnevast päevast, so alates 13.02.2022 kuni 14.02.2022, määras 0,11% päevas. Hageja nõuab intressi summas 2,25 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue summas 2,25 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 2,25 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350 eurot ja õigusabikulu summas 150 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot (so 350 + 150). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust 6

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.