Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tegelikku tahet luua iseseisev kohustus. Esitatud dokumendist ei nähtu, et pooltel oli soov luua abstraktne kokkulepe algse lepingu kõrvale. Kokkuleppest nähtub, et eelnevalt on sõlmitud krediidileping, kuivõrd selle alusel on tekkinud võlg, intressivõlg, viivis, ning pooled on kokku leppinud uue maksegraafiku selle võla tasumiseks. Hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul sai kostjaga sarnane mõistlik isik kokkulepet sõlmides seega olukorrast aru saada selliselt, et kokku lepitakse olemasoleva kohustuse täitmise viisis, eelkõige ajagraafikus, mitte ei lepita kokku uut iseseisvat kohustust. Seejuures hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine ning sellega võimalikest tarbijat kaitsvatest vastuväidetest loobumine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing seetõttu tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kostjaga sarnane mõistlik isik ei saanud kokkulepet sõlmides tõlgendada kokkulepet nii, et sundolukorras tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise. Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale luuakse uus abstraktne kohustus. Hageja eesmärgiks saab lugeda kostjalt võlgnevuse kättesaamist hagejale soodsaimal viisil. Kostja eesmärgiks saab lugeda eelkõige maksegraafiku sõlmimist, et maksta võlga enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil ja ajal; samuti on kostja huviks, et võlg ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid. Eelnevast tulenevalt ühtivad poolte eesmärgid osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa aga lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures on tähtis, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hageja õigus nõuda võlgnevuse kohest täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses. Kohtule ei nähtu, et pooltel oleks olnud ühine abstraktse kohustuse loomise tahe, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Hageja esindajale, õigusteadmistega spetsialistile on teada, et viivist saab küsida rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selles kontekstis ei ole jälgitav mõttekäik, mille kohaselt sõlmitud võlatunnistus ei katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt. Maksegraafikust nähtuvalt sisaldab esimene kuumakse viivisevõlga ja lepingutasu ning järgmised 4 kuumakset vaid viivisevõlga. Kohus rõhutab, et igasuguste kokkulepete sõlmimisel tuleb pooltel veenduda, et tegemist on üheselt arusaadava sõnastusega kokkuleppega, mis ei sisalda vastuolusid ning mida on võimalik täita. Seega hoolimata sellest, et võlatunnistuses on märgitud, et see on konstitutiivne, ei tuvasta kohus, et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.

Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhetele, mis algselt tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Asjaolu, et kostja ja võlausaldaja vahelised suhted tulenesid tarbijakrediidilepingust, nähtub ka hagiavaldusest. Hageja on märkinud võlatunnistuse kohta, et kostja on sellega tunnistanud võlgnevust, mis muu hulgas sisaldab intressi ning võlatunnistuse sõlmimisel lisandub ühekordne lepingutasu. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kokkuvõttes oli kostjaga sõlmitud võlatunnistuste eesmärk kalduda kõrvale tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole sellised lepingud kooskõlas kehtiva õigusega ja on seega VÕS § 421 kohaselt tühised (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2-13098, p-d 27-29).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.