Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (TsMS § 444 lg 1) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) nõue O. K. (kostja) vastu koosneb põhinõudest 30 eurot (leppetrahvivõlgnevus) ja sissenõudmiskuludest 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõidukite numbrimärkidega xxxx ja xxxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise kuupäeval. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EUROPARK parklasse pargib. Sõidukit pargiti korduvalt hageja poolt opereeritavale parkimisalale. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse 2 (3)

pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale: 07.12.2021 Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), leppetrahvinumber 1410 7122 1184 5355, maksetähtaeg 21.12.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 15.12.2021, Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), leppetrahvinumber 1931 5122 1210 6329, maksetähtaeg 29.12.2021, võlgnevuse summa 10 eurot; 30.05.2022, Magistrali keskus (1529), leppetrahvinumber 1413 0052 2113 8339, maksetähtaeg 13.06.2022, võlgnevuse summa 10 eurot. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi nõuded on käesoleva ajani kostjal tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja hagiavalduses väljatoodud leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Seega on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, seega hageja eeldab, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kelleks on kostja. Kostjal on tasumata kolm leppetrahvinõuet kogusummas 30 eurot. Sissenõudmiskuludesse (kokku 15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tasu meeldetuletuskirja saatmise eest Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 220 eurot (õigusteenusele kulunud aeg 2 tundi, tasumäär 110 eurot tunnis) hüvitamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.