Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostja on avaldanud nõusolekut vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja T AS 18.08.2020 liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS-i hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS-i hinnakirjale. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hagiavalduse kohaselt on T AS endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS-i teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS-i poolt regulaarselt esitatud arvetel. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.04.2022. Hagiavaldusest nähtuvalt on T AS esitanud kostjale arved, mis on jäänud kostja poolt tasumata, järgmiselt: arve nr V22021522650 summas 1492,62 eurot, tasumise tähtajaga 15.02.2022; arve nr 20220110674763 summas 82,63 eurot, tasumise tähtajaga 20.02.2022; arve nr 20220211377239, millest on tasutud 82,63 eurot ja tasumata 53,59 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2022; arve nr 20220312702430 summas 6,31 eurot, tasumise tähtajaga 20.04.2022 ja arve nr 20220413313750 summas 131,44 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2022. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuse põhisumma 1683,96 eurot (so 1492,62 + 82,63 + 53,59 + 6,31 + 131,44 - 82,63). Hagiavaldusest nähtuvalt loovutas T AS 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lisaks nõuab hageja sissenõudekulusid summas 40 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. T AS-i lepingute lahutamatuks lisaks oleva üldtingimuste punkti 4.10 sätestab, et kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on XXX õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab viivist väiksemas määras, so seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 491,78 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses viivisemääras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. 2

Kostja on esitanud vastuse hagile. Kostja selgitas vastuses, et 2022. aasta alguses proovis kostja toetada Eesti Laulul osalevat bändi, kasutades enda ja abikaasa mobiiltelefone hääletamiseks. Hääletamise käigus kuulis kostja ainult staatilisi helisid ega saanud mingisugust kinnitust, et hääl registreeriti. Kostja avaldas, et ta eeldas, et süsteem ei toimi õigesti ja andis telefonid enne magamaminekut oma poegadele, et nad prooviksid, kas nad saavad hääled antud või mitte. Kostja tõi vastuses välja, et järgmisel hommikul sai ta XXX teate, et teenuste arve on üle 700 euro ja teenuste kasutamine on piiratud. Alates sellest hetkest ei saanud kostja helistada, sms-e saata ega internetti kasutada. Järgmisel päeval sai kostja uue sõnumi selle kohta, et arve oli tõusnud ligikaudu 1500 euroni. Kostja märkis, et ta sai XXX Kristiine esindusest teada, et tegemist oli hääletamisteenusega ning teenuseid ei taastata enne, kui kogu summa on makstud. Kostja selgitas, et ta sai XXX oma 2022. aastal esitatud küsimustele vastused alles 28. oktoobril 2024. Kostja vastusest nähtuvalt väideti kostjale, et kostjat püüti telefoni teel kätte saada, kuid teenused olid kostja sõnul peatatud ning kostjal polnud võimalik kõnesid vastu võtta. Kostja selgitas, et XXX olid kõik tema teised kontaktandmed, kuid neid ei kasutatud aastaid. 28. oktoobril 2024 kinnitas XXX, et võlg on umbes 1700 eurot, kuid inkassofirma saatis juba kuu aja pärast kostjale arve, mis oli üle 3000 euro. Kostja jaoks on jäänud arusaamatuks, kuidas intressid ja kõrvalkulud said ühe kuuga nii suureks kasvada. Lisaks on kostjal küsimusi, miks XXX ei otsinud kokkulepet ega pakkunud kostjale lepitust vaid müüs kohe pärast aastatepikkust vaikust ja 28. oktoobril 2024 antud selgitusi kostja väidetava võla inkassofirmale, kes pöördus viivitamatult kohtusse. Kostja selgitas, et tegemist ei ole olnud tahtliku arve maksmata jätmisega vaid kommunikatsiooniprobleemide ja süsteemi puudulikkusega. Tulenevalt ülaltoodust palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata või vähendada nõuet mõistliku suuruseni vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata osadele, arvestada vaidluse kestvust ja XXX tegevusetust suhtluses, jätta kõrvalnõuded (viivised, sissenõudmiskulud jms) rahuldamata või vähendada neid oluliselt, eemaldada viivitamatult kostja maksehäire ning hüvitada kostjale tekkinud kahju ja lisakulud. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja avaldas, et ta ei nõustu kostja seisukohtadega ning vaidleb nendele vastu. Hageja selgitas, et ta nõustub T AS-i esitatud selgitustega, mis on välja toodud kostjale edastatud e-kirjas. Kostja on väitnud oma e-kirjas, et ta ei ole telefoni kasutanud helistamiseks, kuid seisukohas kinnitab, et ta kasutas telefoni hääletamiseks. Kostja seisukohad on hageja hinnangul vastuolulised. Hageja tõi välja, et e-kirjas on kostja väitnud, et T AS ei piiranud teenuseid, kuid T AS piiras tegelikkuses teenuste kasutamise. Hageja lisas, et kui kostjal tekkis kahtlus süsteemi toimimisega, oleks kostja pidanud võtma ühendust teenusepakkujaga ning kontrollima toimimist. Hageja hinnangul tuleb mõistlikult eeldada, et süsteem toimib ja antud teenuse eest tuleb tasuda. Hageja tõi välja, et kostja kinnitas seisukohas, et andis oma telefoni kolmandatele isikutele kasutamiseks. Hageja lisas, et üldtingimuste punkt 5.2.11 sätestab, et „mitte kasutada SIM-kaarti kolmandatele isikutele Sideteenuste osutamiseks või vahendamiseks, sh kolmandate isikute kõnede lõpetamiseks XXX Mobiiltelefonivõrgus või XXX klientide kõnede edastamiseks kolmandatele isikutele, eelnimetatud rikkumise korral lõpetada XXX esimesel nõudmisel koheselt rikkumine ning tasuda XXX leppetrahvi kuus tuhat (6000) eurot iga rikkumisega seotud SIM-kaardi eest ning hüvitada XXX rikkumisega põhjustatud kahju ulatuses, millises leppetrahv kahjusummat ei kata.“ Vastavalt üldtingimuste punktile 5.2.9 on kostjal kohustus õigesti hoida ja kasutada SIM-kaarti ning SIM-kaart on üksnes kostjale kasutamiseks. Kostja on kasutanud teenuseid, mille eest on tasumise kohtustus. Hageja lisas, et kostja rikkus lepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused, mille tõttu tekkis teenusepakkujal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud sanktsioone. Hageja on nõudnud seaduspäraselt ja õiglaselt võlga ning sellega kaasnevaid kulutusi, mistõttu on hageja nõue põhjendatud ja õiglane. Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku ning andnud tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. 3

Hageja on vastanud kohtu kompromissettepanekule. Hageja teavitas kohut, et hageja edastas kompromissettepaneku kostjale 01.09.2025. Kostja kohtu ega hageja kompromissettepanekule ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja T AS-i vahel sõlmitud liitumislepingutest. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja T AS-i vahel oli sõlmitud liitumislepingud. Hageja on esitanud kohtule liitumislepingud, mille alusel XXX AS esitanud kostjale arved. Kostjal on arvete alusel tasumata 1683,96 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohtul jätta hagi rahuldamata või vähendada nõuet mõistlikus ulatuses vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata osadele. Hageja tõi välja, et T AS-i ja kostja vahel sõlmiti 18.08.2020 liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS-i hinnakirjale. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja T AS-i teenuseid nende eest tasumata. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata või vähendada nõuet vastavalt vaidlustatud ja põhjendamata osadele. Kostja selgituste kohaselt proovis ta 2022. aastal hääletada enda ja abikaasa mobiiltelefoniga Eesti Laulul, kuid ei saanud kinnitust selle kohta, kas hääl registreeriti. Kostja avaldas, et ta eeldas, et süsteem ei toiminud ning andis telefonid enne magamaminekut oma poegadele, et nad prooviksid, kas hääled saavad antud või mitte. Kostja selgitas, et järgmisel hommikul sai ta XXX teate, et arve on tõusnud 1500 euroni ning teenuseid ei taastata enne kui kogu summa on makstud. Lisaks jäi kostjale arusaamatuks, miks piirati teenuseid 783 euro juures, kuid arve kasvas siiski kahekordseks. Hageja märkis seisukohas kostja vastusele, et kui kostjal tekkis kahtlus seoses süsteemi toimimisega, pidanuks kostja võtma ühendust teenusepakkujaga. Lisaks, hageja selgitas, et vastavalt XXX üldtingimustele, ei oleks kostja tohtinud anda oma telefoni kasutamiseks kolmandatele isikutele, kuivõrd SIM-kaart oli mõeldud üksnes kostjale kasutamiseks. Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentide ja tõenditega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele terves ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kasutanud T AS-i teenuseid, mille eest oli kostjal tasumise kohustus. Asjaolu, et kostja püüdis Eesti Laulul hääletada, kuid kuivõrd kinnitust hääletamise õnnestumise kohta ei tulnud, andis kostja telefoni lastele edasiste hääletuste tegemiseks, ei vabasta kostjat teenuse eest tasumisest. Kohus nõustub hagejaga, et juhul kui kostjal tekkis kahtlus süsteemi toimimise osas, tulnuks kostjal pöörduda teenusepakkuja poole. Asjaolu, et kostja andis oma telefoni kolmandatele isikutele kasutamiseks, ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Lisaks jäi kostjale arusaamatuks, miks teenuseid ei piiratud kui arve oli juba niigi suur. Kohus selgitab, et T AS-i üldtingimuste punkt 4.6 annab teenusepakkujale õiguse, kuid mitte kohustuse teenuste osutamist piirata krediidilimiidi ületamisel. Seega ei olnud T AS-il 4

kohustust teenuseid piirata. Lisaks on kostja toonud välja, et ta sai oma 2022. aastal esitatud küsimustele vastused alles 28.10.2024. Samas nähtub kostja poolt esitatud sms-ide väljavõtetelt, et kostja pöördus XXX esindusse 15.02.2022, kus kostjale selgitati, et suur arve tekkis kostjal Eesti Laulu hääletusel ning kostjale pakuti maksegraafiku sõlmimise võimalust, millest kostja loobus. Lisaks nähtub sms-idest, et kostja pöördus arve küsimuses XXX poole e-kirja teel 18.04.2023. Konsultandil ei õnnestunud kostjaga telefoni teel ühendust saada, mistõttu saadeti kostjale vastus ekirja teel 19.04.2023. Kohtule nähtub, et kostja poolt väljatoodu on vastuoluline ning kostja poolt märgitu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ega nõude vähendamiseks. Siinjuures arvestab kohus, et hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras, mitte lepinguga ettenähtud määras ehk siis kostjale soodsamal viisil. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale liitumislepingute sõlmimisega telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks kohustuse T AS-i poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.04.2022. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata arve nr V22021522650 summas 1492,62 eurot, tasumise tähtajaga 15.02.2022; arve nr 20220110674763 summas 82,63 eurot, tasumise tähtajaga 20.02.2022; arve nr 20220211377239 summas 53,59 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2022; arve nr 20220312702430 summas 6,31 eurot, tasumise tähtajaga 20.04.2022 ja arve nr 20220413313750 summas 131,44 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2022. Seega on kostja võlgnevuse põhisumma 1683,96 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras põhivõla summalt 1683,96 eurolt viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so alates 21.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so kuni 21.01.2025. Hageja nõuab viivist summas 491,78 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (22.01.2025) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 491,78 eurot perioodi 21.05.2022 – 21.01.2025 eest ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 22.01.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 5

Hageja on märkinud, et hageja sissenõudekulude summa 40 eurot on kujunenud järgmiselt: 06.12.2024 tasulise kirja saatmine summas 25 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot. Hageja on selgitanud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, telefoni ja e-kirja teel võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Kohus mõistab vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 670 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 562 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude 6

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.