OK Incure osaühingu hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
660.74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (OK Incure osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post xxxx); kostja H. K. (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post xxxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt H. K.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 344.28 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 26.70 eurot.
3.Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi H. K. (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhinõude 176.62 eurot, intressi 54.45 eurot ja viivise 13.69 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 37% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 63% ulatuses H. K. (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt H. K.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 63% ulatuses, s.o summas 110.25 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal H. K.’al (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.OK Incure osaühing (OÜ) esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 30.12.2023. Võlgnik H. K. esitas 30.12.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 520.90 eurot, intress 54.45 eurot, viivis 40.39 eurot ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot, riigilõivu 175 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 22.09.2022 sõlmitud laenuleping xxxx, mille alusel sai kostja laenu 550.45 eurot. Kuna kostja ei tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles B OÜ lepingu 29.09.2023 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel. Analüüsi aluseks võeti kostja nelja kuu (mai – august 2022) netosissetulek, milleks saadi 1046.01 eurot. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades esitatud andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Kostja krediidilimiidiks ehk maksevõimeks
2-23-151301 määrati 260 eurot (netosissetulek 1046.01 eurot – finantskohustused 500 eurot – muud minimaalsed kohustused 234 eurot – puhver 52 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest: keskmine nelja kuu netosissetulek 1046,01 eurot (lähtuti Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest, kuna antud sissetuleku summa oli väiksem kostja poolt märgitust); finantskohustused 500 eurot (lähtuti kostja esitatud finantskohustuste andmetest, eeldades esitatud andmete õigsust); muud minimaalsed kulud 234 eurot (lähtuti lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud piirmäärast, kuna kostja esitatud muude kohustuste summa jäi alla krediidiandaja poolt kehtestatud piirmäära); puhver 52 eurot (sise-eeskirjas kehtestatud varu 5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtivale sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine osamakse 20.09 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. 16.05.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 11.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 344.28 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, viivis põhivõlalt 344.28 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 kokku summas 48.71 eurot. Arvestades, et kostja sai laenu summas 505 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 160.72 eurot, see tähendab tasus uue tagasimaksegraafiku kohaselt osamakseid (20.09 eurot) täielikult kuni 15.06.2023 osamakseni kujuneks lepingu xxxx põhiosa jäägiks 344.28 eurot. Antud juhul on hageja seisukohal, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja jäi uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse, see on 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023 osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kostjale 14.09.2023 ja leping öeldi krediidiandaja poolt üles 29.09.2023. Harju Maakohus võttis 19.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 19.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 alusel 01.08.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
2-23-151301 TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
2-23-151301
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja lähtus ka piirmääradest, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 344.28 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, viivis põhivõlalt 344.28 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 kokku summas 48.71 eurot. Arvestades, et kostja sai laenu summas 505 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 160.72 eurot, see tähendab tasus uue tagasimaksegraafiku kohaselt osamakseid (20.09 eurot) täielikult kuni 15.06.2023 osamakseni kujuneks lepingu xxxx põhiosa jäägiks 344.28 eurot. Antud juhul on hageja seisukohal, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja jäi uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse, see on 15.07.2023, 15.08.2023 ja 15.09.2023 osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kostjale 14.09.2023 ja leping öeldi krediidiandaja poolt üles 29.09.2023. Hageja on uue viivisearvestuse puhul märkinud ülesütlemisele järgnevaks päevaks 30.09.2022, kuid leping öeldi üles 29.09.2023. Seega on hageja põhjendatud viiviseks 26.70 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 344.28 eurot, periood 30.09.2023 25.01.2024, viivisemäär 24% aastas.
2-23-151301
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 344.28 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivis 26.70 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 176.62 eurot, intressi 54.45 eurot ja viivise 13.69 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Hageja nõude suurus kokku oli 660.74 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 344.28 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivise 26.70 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 63%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 175 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110 eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 175 eurot, millest kostja kanda jääb 63% ehk 110.25 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/
2-23-151301 Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.