OK Incure OÜ hagiavaldus J. Š. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
641,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A. V. Kostja: J. Š. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus J. Š. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osas, mis ületab 15 eurot ja intressi tasumise nõue.
2.Mõista J. Š.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 390,20 eurot, 16.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 89,34 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda.
4.Mõista J. Š.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 134,75 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-22-129087 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.12.2021 laenulepingu nr 2102143670, mille alusel sai kostja laenu 485,05 eurot (summa sisaldab lepingutasu 40,05 eurot). Laenusumma 445 eurot maksti 07.12.2021 kostjale välja. Kostja kohustus tasuma igakuiseid makseid vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata. Krediidiandja saatis 14.03.2022, 13.04.2022 ja 07.05.2022 teatised võlgnevuse kohta ning ütles lepingu 22.05.2022 seisuga üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud 23.05.2022.
3.Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 464,48 eurot, intressi 48,77 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 83,05 eurot ja sissenõudmiskulusid 45 eurot, Viivisemääraks on hageja arvestanud 0,12% päevas. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid summas 54,80 eurot.
4.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
5.Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 16.03.2023 hagejale ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale laenu väljastamisel.
6.Hageja 17.03.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus esialgne krediidiandja kostja esitatud ankeedist ja kontrollis järgimise andmebaase: krediidiregister, politsei finantssanktsioonid, Krediidinfo (maksehäired puudusid), Ametlikud Teadaanded, EVK pensionikonto, rahvastikuregister, riikliku taustaga inimesed (PEP). EVK andmetel saadi kostja viie kuu keskmiseks sissetulekuks 963 eurot. Kostja kohustuste suuruse kindlaksmääramisel lähtuti kostja esitatud andmetest, mille kohaselt oli tal 100 euro eest finantskohustusi ja 300 euro ulatuses muid kohustusi.
7.Hageja esitas 16.07.2024 andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenu 445 eurot ja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 54,80 eurot. Kui see arvestada põhivõla katteks, on nõude jääk 390,20 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja alternatiivselt põhivõla tasumist summas 390,20 eurot, seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele
2/6
2-22-129087 järgnevast päevast kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni summas 89,34 eurot ning sissenõudmiskulusid 45 eurot.
8.Hageja 16.07.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (175 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 390,20 eurot, hagiavalduse täpsustuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 89,34 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb ülejäänud osas tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt intressi.
10.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.12.2021 laenulepingu nr 2102143670, mille alusel sai kostja 445 eurot laenu (dtl 125-128). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Laen on kostjale välja makstud (dtl 129). Laenulepingu personaalsete tingimuste p 4 ja 5 kohaselt tuli laen tagastada vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (dtl 126-127).
12.Eesti Panga poolt 29.06.2021 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 55,97% (dtl 122). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 54,80 eurot (dtl 168), millest põhivõla kattes on arvestatud 20,57 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (464,48 eurot), intressi (48,77 eurot), sissenõudmiskulude (45 eurot) ja viivise tasumist (83,05 eurot).
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
16.Kohus selgitas 16.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada. 3/6
2-22-129087
17.Hageja 17.03.2023 ja 16.07.2024 vastustest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
17.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja EVK andmetest, mille kohaselt oli kostja viie kuu keskmine sissetulek 963 eurot, finantskohustused ja muud kohustused määrati kindlaks kostja esitatud andmete alusel (vastavalt 100 ja 300 eurot kuus) Hageja väitel kontrollis krediidiandja teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal mis tahes maksehäired ja võlgnevused. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired puudusid, samuti ei olnud kostjal ülalpeetavaid.
17.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
17.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
17.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
17.5.Kuigi hageja on 16.07.2024 seisukohas õigesti märkinud, et kostja sõlmitud leping jääb väljapoole hüpoteekkrediidi direktiivi kohaldamisala, ei muuda see maakohtu lõppjäreldust. Kohus kohaldab siseriiklikke õigusnorme (KAVS, VÕS) ning siseriiklikult ei ole seaduse tasandil ette nähtud, et väiksema summaga krediiditoodete puhul rakenduks taotleja krediidivõime kontrollimisele madalam lävend. Krediidiandjal oli KAVS § 50 lg-st 4 tulenev kohustus küsida kostja kontoväljavõtet või hinnata muu objektiivse teabe alusel tarbija väljaminekute suurust, kuid seda ei tehtud.
17.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4/6
2-22-129087 403 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
19.Hageja esitas 16.07.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 54,80 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on põhivõla jääk 390,20 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist.
20.Kostja sai lepingu alusel krediiti 445 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku summas 54,80 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks (lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intressimäär null). Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 390,20 eurot.
21.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 390,20 eurot.
22.Hageja viivisenõude rahuldab kohus 16.07.2024 esitatud arvestuse alusel (dtl 234). Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 07.05.2022 avaldusega olnuks tagajärjetu. Seetõttu lähtub maakohus 07.05.2022 avaldusest ja sellest, et leping öeldi 22.05.2022 seisuga üles ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates 23.05.2022. Hageja nõuab viivist alates 23.05.2022 kuni 16.07.2024 (hagiavalduse täpsustuse esitamiseni), s.o 786 päeva eest. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 234) vigu ja mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivise 89,34 eurot.
23.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 1 alusel enne lepingu ülesütlemist saadetud nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Kostjale edastati 10.03.2022 tasuta meeldetuletuskiri (dtl 135) ja kolm tasulist meeldetuletuskirja (14.03.2022, 13.04.2022 ja 07.05.2022, dtl 130-132). Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel.
24.Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist saadetud nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hagiavalduse punkti 2.5 kohaselt on kostjale saadetud korduvalt meeldetuletus- ja nõudekirju nii SMSi, posti kui elektronposti teel (täpsemalt saadeti kirjad 08.06.2022, 01.07.2022, 12.07.2022 ja 19.07.2022). Kohtule ei ole neid kirju esitatud. Seetõttu on tõendamata hagiavalduse punktis 2.5 esitatud väide, et pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale tasulisi nõudekirju. Sel põhjusel jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osaliselt rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
25.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. 5/6
2-22-129087
26.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist summas 464,48 eurot, intressi 48,77 eurot, viivist 83,05 eurot ja sissenõudmiskulusid 45 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 390,20 eurot, viivise 89,34 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 77% (arvestuse aluseks olev tehe: 494,54 / 641,30 * 100% = 77,12%). Seega jäävad menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ning 23% ulatuses hageja kanda.
28.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 175 eurot.
29.Kohus jättis menetluskuludest 77% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,77 * 175 = 134,75 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
30.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.