Võlaõigus

sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 31 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 49,52% (p.1.24). Lepingu XXX üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 531 eurot (p.1.12); Poolte kokkulepitud intressimäär oli 30,93% aastas tagastamata krediidisummalt (p.1.20); Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (p.1.21); Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 31 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel (p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 47,63% (p.1.24). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 91,64 eurot, millest 81,74 eurot on tagastamata krediidisumma, 5,11 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 2,46 eurot lepingu haldustasu ning 2,23 eurot viivis; 100,03 eurot, millest 82,01 eurot on tagastamata krediidisumma, 9,42 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 4,51 eurot lepingu haldustasu ning 4,09 eurot viivis; 565,88 eurot, millest 461,59 eurot on tagastamata krediidisumma, 63,43 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 13,22 eurot lepingu haldustasu ning 27,64 eurot viivis; 827,94 eurot, millest 498,83 eurot on tagastamata krediidisumma, 65,85 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 13,46 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 209,92 eurot lisateenused ning 29,88 eurot viivis; alates 07.06.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis lepingu 1 raames 14,64% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 2 raames 26,78% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 3 raames 32,18% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu 4 raames 30,93% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude nimekiri kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude nimekirja ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.07.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (22.08.21 lepingul XXX määraga 26,37%, 25.10.21 lepingul XXX määraga 49,52%, 27.03.22 lepingul XXX määraga 46,02%, 13.06.22 lepingul XXX määraga 47,63%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%, alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% ning alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega vastas 22.08.21 sõlmitud lepingu XXX, 25.10.21 sõlmitud lepingu XXX, 27.03.22 sõlmitud lepingu XXX ning 13.06.22 sõlmitud lepingu XXX krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%; 16,95*3=50,85%; 16,3*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 180 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindamiseks tehtud toimingud on hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega kokku 1,5 h, tunnihinnaga 120 eur/tund, kokku summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 1,5 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 180 eurot (1,5*120). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot (315+180+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.